[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 08. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Kommentaarid

Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma
18.09.2019. Autor: Kalvi Kõva, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees
Juba mõnda aega käib ühiskonnas tuline debatt Eesti pensionisüsteemi saatuse üle. Põhjust selleks on küll ja küll. Isamaa peamine valimislubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks jõudis kevadel koalitsioonileppesse ja nüüd lohisevad Keskerakond ja EKRE selle ideega kaasa.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
Vahur Neljapäev

18.09.19, 00:28
Sotsid ja reform pangu tõesti end nüüd põlema. Eriti sotsid, kui muuga tähelepanu ei pälvi, siis vastu haukumisegi ikka natukene.

2. Pensionisamba vabastamine on täiesti normaalne tegevus, eriti peaks see olema sotside poolt, kes nii väga vaba maailma propageerivad. Iga üks otsustagu ise, kuhu ta selle raha paneb ja millises ulatuses. See rahaauk on täiesti mõttetu koht. Pealegi ei käse mitte keegi kellelgi seda sealt välja võtta. See on VÕIMALUS. Seega sotsid, tegelege pärisasjade mitte pseudoprobleemidega. Minge kaitske homosid, sest nood niigi abitud. Aga kui noor inimene soovib juba varakult investeerima hakata, siis ei tule ükski sots ega reform teda takistama.

Madal populaarus, head põrumist!

-2  +25
Anonüümne
 1

18.09.19, 00:41
Ma ei saa aru, miks sotsid nii kangesti pankurite eest väljas on. Teise samba võitjateks on ju vahendajad, mitte sissemaksjad. Kusjuures sissemaksjateks-kaotajateks ei ole ainult töötajad, vaid ka riik.

-2  +22
Vahur Neljapäev
18.09.19, 00:44
Sotside ainus eesmärk on EKREt ja valitsust tümitada. Vahet pole, mida teha või öelda, niikaua kui see on pöördvõrdeline valitsuse tegeuvsega, tuleb sorkida.

-2  +24
 1

18.09.19, 03:11
Kurjategijad tekitavad hinnatõusu ehk
inflatsiooni selleks, et rahvast enam koorida. Rahva juhtimiseks kurjategijatele vajalikus suunas tekitatakse hinnatõusu ehk
inflatsiooni.
Kuidas pannakse maarahvast metsa langetama ?
Tekitatakse hinnatõusu ehk
inflatsiooni.
Kuidas pannakse rahvast panka teenima ?
Tekitatakse hinnatõusu ehk inflatsiooni.
Kuidas hoitakse rahvast samal palgatasemel s.o. hoiavad rahvast odava tööjõu tasemel ?
Tekitavad hinnatõusu ehk inflatsiooni.
Kuidas hoitakse rahvast stressis ?
Tekitatakse hinnatõusu ehk
inflatsiooni.
Kuidas hoitakse rahvast viletsuses,et nad oleksid manipuleeritavad ?
Tekitatakse hinnatõusu ehk
inflatsiooni.
Kuidas hoitakse rahva tervist viletsana ravimifirmade kasumi tarbeks ?
Tekitatakse hinnatõusu ehk
inflatsiooni.Jne.
Kadri Simson keelustas tuulepargi rajamise,sellega rikkus seadust ja kergitas elektri hinda ja teenuste,kaupade hinda-tekitas hinnatõusu ehk
inflatsiooni !

Isamaa kergitas elektrivoolu hinda 40% !!!!

Prantsusmaal kollased vestid korraldasid meeleavaldused 2% hinnatõstmise vastu aga eestlased vaikivad 40% puhul !!!!

Hinnatõusu ehk inflatsiooni
tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks.

hinnatõusu tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
Kui tõstetakse elektrivoolu hinda siis
automaatselt tõusevad hinnad teenustele ja toodetele.

Seoses sellega,et riik tekitab hinnatõusu paneb ta toime Kelmuse kuriteo.

Riiki tuleb karistada osalemises Kelmuse kuriteos.
Riik peab tagastama kodanikele raha mille nad on kasseerinud elektriarvete kaudu.

-1  +0
Pets
19.09.19, 09:30
Ma olen Pets ikka küll ja lisaks tublile tasuta elektriga saunameheks olemisele olen ma veel ka juut.

-0  +4
anonüümne

18.09.19, 03:12
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57

Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137


Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.

Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.


Pessimistlik stsenaarium: Eesti firmad kaotaks energiahindade tõusul üle 600 miljoni euro - Majandus
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/pessimistlik-stsenaarium-eesti-firmad-kaotaks-energiahindade-tousul-ule-600-miljoni-euro.d?id=64393726

Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või UFO mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA.

Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.

Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.

Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :

Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.

See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.

Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueleriigiline-planeering-kellele-ja-milleks/

120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
Rohelise Eesti energiakavast
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020

Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks


Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.
Kuidas saab elektrit tasuta ?:
https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html

Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/04/lapsed-on-vanemaist-nutikamad.html

-0  +3
 4

18.09.19, 03:15
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57

Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu...jne.
http://www.ohtuleht.ee/454137

Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.

Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.

Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :

Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.

See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.


Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueleriigiline-planeering-kellele-ja-milleks/

120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
Rohelise Eesti energiakavast
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020

Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks



Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.

Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/04/lapsed-on-vanemaist-nutikamad.html
elektritsaabtasuta.blogspot.com at 7:49 AM
3 comments:

elektritsaabtasuta.blogspot.comAugust 10, 2019 at 2:13 AM
Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.

Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.

Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :

Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.

See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.

Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.

120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
200 meetri kõrgusel on tuult alati.
-Rohelise Eesti energiakavast

Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks

Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.

Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :


ReplyDelete

elektritsaabtasuta.blogspot.comAugust 23, 2019 at 5:12 PM


Muhe Taat
EE kasum on läinud siiani riigieelarvesse nagu ka otsesed ja kaudsed maksud.See tähendab,et riik kogub rahvalt elektrihinna kaudu lisamaksu.Tõsi,osa kasumist on tulnud ka ekspordist,aga edaspidi jääb see osa järjest väikesemaks.Martin on kogu aeg rääkinud,et kõrge elektrihind tapab ettevõtlust ja koormab kodutarbijaid.See on tõsi.Esimene samm elektrihinna alandamiseks oleks kokkuhoid EE—s.Kindlasti on seal palju üleliigseid kõrgepalgalisi otseselt tootmisega mitteseotud askeldajaid. Arvan,et koondamisi peaks just nendest alustama.EE on strateegiline riigiettevõte,mis peab töötama rahva hüvanguks,aga mitte rahva arvel kasumi teenimiseks.Seega peab EE töötama kulupõhiselt s.o. nullkasumiga.Kui riik seab eesmärgiks EE kõrge kasumlikkuse,siis võetakse liigseid riske a la Jordaania või
Utah ja maksumaksja peab lisaks kõrgele elektrihinnale ka need äririskid kinni maksma

ReplyDelete

elektritsaabtasuta.blogspot.comSeptember 6, 2019 at 3:20 AM
Sisendhindade kergitamise abil tekitatakse inflatsiooni.
Lisaks rahatrükkimisele ,millega tekitatakse inflatsiooni pankade kasumi tarbeks,kergitatakse sisendhindu inflatsiooni tekitamiseks.
Sisendhindadeks on elektrivoolu, kütuste,toorme hinnad jpms.
Nii kui kergitatakse elektrivoolu hinda kerkivad hinnad teenustele ja kaupadele automaatselt.
Kuna Eesti Energia on riigiasutus siis kodanikele peab elekter olema tasuta sest see on maksudest kinni makstud. Kuid nemad hoopiski kasutavad Eesti Energiat varjatud maksude kogumiseks.
Loe artiklit "Jurist: monopolidelt varjatud maksud"

-1  +0
Pets
18.09.19, 07:53
Kuule elektrimees, millal ma oma tasuta elektri tagasi saan? Mul saunakeris külm nagu hundilaut ning mu tagumik hakkab naks ja naks saunalava külge kinni. Saad sa ükskord ometi aru, mul on külm ning ma tahan oma tasuta elektrit tagasi.

-0  +13
anonüümne
18.09.19, 16:36
Sa ei ole Pets,oled ****

-6  +1
anonüümne
18.09.19, 16:37
Sa ei ole Pets,oled p.u.t.s

-7  +2
Pets
20.09.19, 08:27
Ma olen Pets ikka küll ja lisaks tublile tasuta elektriga saunameheks olemisele olen ma veel omastarust ka juut.

-0  +2

18.09.19, 03:17
Virge Haavasalu •
25. aprill 2012
UUDISED
Jurist: monopolidelt varjatud maksud
Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt.

„Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.

Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

„See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. "Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik."

„Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

-0  +1
anonüümne

18.09.19, 03:21
Rahva hääl
Lugeja: Miks me peame veel juurde maksma asja eest, mis on meie oma?

27.jaanuar 2012 12:40

Elektrienergia arve jaguneb enamvähem kolmeks – maksuks reaalse elektri eest, tootjale põlevkivi ja tootmisega seotud kulutuste eest ning riigile käibemaksu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi näol makstavaks osaks.


Riik saab maksude näol lõivu nii tarbimiselt kui ka tootmiselt, kohustudes omalt poolt panustama keskkonnahoidu ja toetama taastuvast allikast või tõhusa koostöö režiimil töötava elektrienergia tootmist Eestis.

Tarbija on selleks, et elektrienergiat üldse kasutada, sunnitud tasuma erinevaid lisamakse, mis võimaldaksid tootjal kasumlikult toota ning riigil aparaati hallata, keskkonda kaitsta ja uusi ökonoomsemaid energialahendusi leida.

Tootja kasum on igal juhul olemas, (nt 2008/2009 oli kontserni puhaskasum 1,4 miljardit krooni) riigiaparaat hallatud, loodetavasti ka tõhusad uued energiaallikad, koostööviisid või energiasalvestid peagi kasutusele tulemas.

Ma siin imestan lihtsameelselt, et kuhu jääb rahva osa?

Kui maavarad kuuluvad riigi omandisse, siis kellele nad tegelikult kuuluvad ja kes neid rikkusi valdavad? Oleneb mõistagi riigist. Eesti on parlamentaarne vabariik ja selle lahutamatuks osaks ja aluseks on maa ja kodanikkond. Seega peaks loodusvarad kuuluma ka rahvale, kel siis sellest tulenevalt peaks olema õigus ka pärandiosale.

Pärandiosa all mõtlen antud juhul maa varasalvest ammutatavat põlevkivi, lühikeses perspektiivis taastumatut maavara, mis kuulub (inimliku kokkuleppe kohaselt) riigile, teisisõnu maale ja rahvale läbi ajastute kuni pole kokku lepitud teisiti. Tegelikult on ju maa ja ka põlevkivi olemas olnud aegkondi enne mistahes riikide formeerumist ja seega nii-öelda iseenda oma. Igasuguse loodusliku ressursi kasutamisel tuleks saadav kasutegur rakendada nii keskkonna kui kõigi paiksete elusolendite hüvanguks, kuna valdame neid varasid suhteliselt meelevaldselt, inimliku kokkuleppe alusel. Ükski valdajaist pole maad ega maavarasid ostnud ega valmistanud, nad on meile osaks langenud.

Tegelikkuses on rahvas sundolukorras ja harjunud alandliku mõttega, et nii maad, vett (ja pea siis ka õhku), rääkimata muudest loodusvaradest, tuleb mingilt instantsilt osta või rentida nagu eksportkaupa välismaa kaupmehelt. Aga kaupmehed näevad see-eest ka tõesti uhked välja! Ja ega nad kõnele ega kirjutagi enam maakeeli, katsuge te näiteks aru saada mõnest Eesti Energiaga sõlmitud lepingust või ajada nendega inimese juttu – nad ei mõista enam seda keelt.

Leian, et tootja ootus saada tasu tootmiskulude ja müügi teeninduse kulude eest on õigustatud. Sellest tegevusest peaks sündima ka tootja kasum, mitte aga ühise maavara müügist oma rahvale. Sama loogika kehtib tegelikult kõigi loodusvarade osas.

Kui selline lähenemine ei ole arusaadav, siis proovin teisiti – meil on olemas saastemaksud, aga kas on olemas ka taastumatu või aeglaselt taastuva maavara valdamise/kasutamise maks? On ju kehtestatud maamaks tavalisele rohumaalegi ka juhul kui see meid vaid kannab ega tooda turumajanduslikus mõttes mingit kasumit. Rendime riigi kaudu iseendilt iseendile oma elu-ala (jälle huvitav, päris töö tegemiseks sedasi küll aega ei jää!)

Pole kuigi loogiline eeldada, et aktiivse kullakaevanduse ja kodutare aluse maa maksustamise hind peaks olema võrdne, kui leiukoht on kellegi valdusse antud kasumi tootmise eesmärgil (kelle kasumi?) Nii nagu pole loogiline eeldada, et see, kelle krundilt leitakse kulda ja avatakse kullakaevandus, tuleks kohe kuningaks kuulutada.

Taastumatuid maavarasid peaks tohtima kasutada ülepea vaid üldise hüvangu huvides ning väga vastutustundlike otsustuste ja solidaarse vastutuse võtmise alusel. Niisugused olulised valikud nagu kaevandamine, keskkonnaohtlikud projektid jms peaksid igal hetkel jääma ühise ruumi ja sotsiaalse vastutuse küsimusteks, sest peame arvestama ka keskkonna ja tulevaste põlvede heaoluga.

Kui isikliku kasumi eesmärgil tegutsevale tootjale maavara valdamise või kasutamise maksu kui sellist pole kehtestatud, siis mis põhjendusega? Kui maks on ütleme sümboolne 4% riigile, siis mis eesõigus on riigiaparaadil rahva ees ja tootjal 96% ulatuses rahva ühisvara osas?

Kuna pärandi reaalne jagamine oleks keeruline (erinevad väärtused ja huvid), oleks lihtsaim viis vabastada rahvas põlevkivi ostmise osast elektrienergia tarbimisel.

Teine küsimus puudutab elektritootmise ülejääki, kui sellist tänapäeval eksisteerib. Mida tehakse nn üle jääva elektrienergiaga, kuhu see pannakse? Edasimüügi korral välisriikidesse peaks põlevkivi kui ühise maavara osa sellest rahvale tagasi tulema ehk selle võrra peaks rahvas saama tasuta elektrienergiat või hoopis tasu (on kodanikke, kes elavad elektrita ja nemad peaksid saama tasu või kompensatsiooni üldse iga müüdud kilovati põlevkivi osalt).

Olen kuulnud ka kasutuseta jäävast, raiskuminevast energiast ehk siis mingil põhjusel müümata ja kasutamata jäävast energiast. Juba toodetud energialaengut pole kusagile suunata ja siis lastakse see nii öelda tühja tuulde. Vabandust, kui mu väljendus ja arusaamad on ebapädevad, olen lihtne maakas. Ei oska välja pakkuda ka sobivat lahendust nt salvestusvariandi näol, kuid selline peaks arusaadavalt võimalik olema. Eks nende küsimustega tegeletakse riiklikul tasandil.

Kui reaalselt peaks tekkima nn elektrienergia ülejääke, siis on väga huvitav teada, mis Eesti Energia nendega teeb? Seda kaduvikku paugutades raisataks vastutustundetult meie ühisvara. Siit taas ettepanek, et niisugused võimalikud ülejäägid tuleks pigem suunata kogukonna hüvanguks. Tootja väide, et see pole neile kasulik, oleks moraalselt sama vääritu kui paljastav ja raiskamine tuleks maksustada eriti kõrgelt, kuigi see tegu ei õigusta. Nii kõrgelt, et tootjale muutuks „annetamine“ umbes 100 või ka 1000 korda kasulikumaks kui raiskamine.

Palju parem võimalus oleks panustada energia salvestamisse nii et ülejäägienergiast saab osa kogukond/ elanikkond (tasuta laadimispunktid, lasteasutuste jt avalike hoonete kütmine vms). Selline „ideaalse soojusmasina“ potentsiaal elustaks ja ühendaks kogukonda, ärgitaks tegema tööd ja soosiks elu edenemist maal.

Hea ettekujutuse solidaarse hüvejaotuse võimalikkusest ja mõjudest rahvale ja ühiskonna elujõule saab Kuveidi näitel, mida tasub tähelepanelikult lugeda. Viitan siinkohal Toomas H. Liivi tekstilõigule Estraveli lehelt: „Kuveit on mikstuur äärmisest rikkusest ja äärmisest tagasihoidlikkusest. Ehkki Kuveidi naftavarud on maailmas suuruselt kolmandad (esimesel kohal on Saudi Araabia ja teisel Iraan), hakkas rikkus naftadollarite näol riiki voolama alles 1950. aastatel. Nii on enamikule inimestele, pangaarve nullide arvust sõltumata, omane lihtne ja sõbralik käitumine.

Šeikidel pole kombeks enda peale meeletult raha kulutada või losse ja autosid koguda. Muidugi elavad nad luksuslikult, aga näiteks annab “riik” kõigile kuveitlastest noortele “laenu” maja ostmiseks, mis siis laste sündides järk-järgult kustutatakse.“

Jah, meil pole avastatud kulla- ega naftamaardlaid, saadavad kasumid on ehk võrreldamatud, kuid seda vaid rahvusvahelises mastaabis. Meil on see, mis meil on ja peamiselt oleneb kõik suhtumisest. Oma rahva jaoks on siin piisavalt nii mulda kui kulda, meie maa on tegelikult väga rikas, ressurssi peaks jätkuma nii laste kui eakate heaoluks kui ka loovaks tööks.

Kuni me neid väärtusi ise ei tunnista, ei hakka me loomulikult nende eest ka seisma. Peamiselt just see, ja mitte niivõrd mõnede kasuahnete ülbikute ajutine mõjuvõim, sunnib meid tundma end vaeste sugulastena nii rikkal maal, loobuma vabast mõtteviisist ja peremehe hoolivast väärikusest.

Allikas: Delfi Rahva hääl

-0  +4
Jaan

18.09.19, 08:09
Sotsid võiks endile majanduse toimimise aluspõhimõtted selgeks teha!Kui fondide tootlus ei ületa 10 (kümme) korda inflatsiooni, ei taga praegused sissemaksed tulevikus mingit elatustaset!Selliseks tootluseks aga peab riigil olema kasvujõuline majandus.Ent väheneva rahvastiku ja tootliku tulevikumajanduse (nagu superkondensaatorite tootja Cleveron!) väljavoolamise tingimustes seda ei saavuta! Ja kui nutikad sellid midagi välja mõtlevad,näiteks Villigud või Sõnajalad,pole vaja seda kohe tasalülitama hakata!On vaja ravida aritmeetilist puuet!

-2  +10
räpane sots

18.09.19, 08:40
Üks "maailmaparandajast" sotsihakatis on siin mingi ajuvaba üllitisega maha saanud ja arvab nüüd, et kribis asjaliku artikli valmis. Ha, haa, haaa - nii mõttetult sisutühja lora pole selles lehes juba ammu enam olnud.

-4  +10
No nüüd võtavad

18.09.19, 23:07
pensionisüsteemi kallal, võtke meie töötukindlustus - me maksame töötukassa mõtetutele töötajatele, et nad ütleksid meile, et mine otsi tööd. Selle kalla ei vingu keegi. Või kui töötukassa laseb nn praktika korras oma tuttavatele orjatööd teha, ikka meie endi varem sissemakstud raha eest, ainult inimene ei saa sellest midagi. Mõitlikum oleks inimesel endal võtta kindlustus ja kui jääb töötuks, siis saab ka midagi kasulikumat kui paberilipikuid kuupäevadega, millal SPETSIALISTIDEL on aega vastu võtta, et endale palgapäevaks linnuke kirja saada.

-0  +5
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud