Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 22. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Kommentaarid

Risto Ränk sai maatalu avamiseks raha kokku
19.03.2021. Autor: Ivika Laanet-Nuut
Muusik ja keraamik Risto Ränk kutsus ühisrahastukeskkonnas Hooandja kõiki toetama Orissaare külje all enda väikese vana talu avamist külastajatele. Kokku toetasid projekti „Saa osa ehtsast maaelust!” 73 hooandjat ja 2500 eurosest eesmärgist kogunes 2770 eurot. Summa läheb loomade ja lindude elukeskonna loomiseks ning arendamiseks.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
Vahur
 3

19.03.21, 08:56
𝐋𝐨𝐥𝐥𝐢𝐝𝐞 𝐚𝐣𝐚𝐬𝐭𝐮. 𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐬 𝐤𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐨𝐦𝐚 𝐬ää𝐬𝐭𝐮𝐝𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐞𝐥𝐥𝐞𝐠𝐢 𝐯õõ𝐫𝐚 𝐭𝐚𝐥𝐮 𝐫𝐞𝐦𝐨𝐧𝐭𝐢 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐦𝐚. 𝐓𝐞𝐫𝐞 𝐭𝐚𝐥𝐢! 𝐈𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐥 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐯𝐢𝐬𝐭 𝐭õ𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐩𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚𝐭 𝐨𝐦𝐚 𝐫𝐚𝐡𝐚𝐠𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚.

-8  +23
priit
19.03.21, 10:02
Kurjad keeled räägivad, et annetanuks 100 või rohkem eurot, saad talust tassi kohvi, kui 1000 või rohkem siis juba kaks tassi.

-2  +12
to libapriit
19.03.21, 11:17
Teeks nii, et kurjategijad enam ei räägi

-8  +2
elektritsaabtasutablogspotcom
21.03.21, 14:12

Oma majapidamise tarbeks piisab tillukesest tuulikust maja katusel.
Kui on vaja võimsust siis ühenda mitu pisikest tuulikut paralleelselt ja saad 10 kw !!!!


Ehita oma hoovile tuulik http://scoraigwind.co.uk

-0  +0
see on hea bisness

19.03.21, 12:24
talu klopsime üles kogukonna toetusega, loomi kasvatame PRIA toetustega, turismi arendame EASi toetustega ja pensionil olles kasutame solidaarset pensioni (sest palka ju talud ei näita). Ise ei pea muud vaeva nägema, kui seda, kust toetusi jagatakse

-1  +13
lugeja
 1

19.03.21, 12:37
Kui talupidaja palka ei maksa,ei saa ta ka mingit solidaarset pensioni,pension sõltub palga suurusest juba vist 2000est aastast(aasta nr.võib vale olla).

-3  +0
rahvapension
19.03.21, 14:01
tuleb ka ikka va maksumaksjatelt solidaarsuse alusel...

-0  +5

21.03.21, 11:39
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Selle aja sada Krooni on väärt praegused sada eurot.

Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale kümme miljardit eurot igal aastal.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

-3 +5

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta
08.02.21, 13:59
Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).

A.1.
Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
YouTube’s on tema intervjuud saadaval.

A.2.
BMW toodab selliseid.

BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis http://www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust ” Dry Cell Electrolyzer “.
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

Tema seletab kuidas saab sisepõlemis mootorit panna tööle paukgaasiga :
https://youtu.be/KCIUv24XIeo

Vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Paukgaas koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust gaasilises olekus. Tuleleegiga süüdates tekib plahvatus ja moodustub vesi.

-0  +0

21.03.21, 11:42
Biolisandi asemel kasutagem HHO genekat
1)Igal automootoril on elektrigeneraator mis toodab elektrivoolu auto tulede,pardaarvuti jms. tarbeks.
Peaaegu samasugune genekas on tuulikutel.
2)Autol olev elektrigenekale siis saab lisada teise geneka nii,et oleks topelt. Elektrolüüsi aparaat vajab 20 amprit.
Tsiklile paigaldatakse auto aku.
Seda liigset elektrivoolu on tarvis HHO geneka tarvis mis lahutab veest vesiniku.
HHO genekas koosneb 30-st metallplaadist millest pooled on anoodid ja teised katoodid.
Paukgaasi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne .
Juhendid on www.instructables.com

HHO geneka poolt toodetud vesiniku paukgaasi kasutatakse bensiini ja diisli asemel.


USA sõjalaevad ja lennukid kasutavad kütusena merevett. Nende korstnad ei tossa.

Sisepõlemis mootorile paigaldatud elektrolüüsi aparaat hoiab kokku kütust 90 %. Neid aparaate saab osta paarisaja euro eest,leia otsingust ” HHO generator”.
Ise ehitada on lihtne. 30 metallplaadi vahele paigaldad 1 millimeetrised tihendid,pooled anoodideks ja teised katoodideks. Lisaks sellele gaasilukk,bubler,maandus,pump jne.

Stanley Meyer USA-s võttis patendi elektrolüüsi aparaadile mis lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.

Venemaal Alexander Kuznetsov tootis neid. Arvatavasti Gazprom sulges tema vabriku.
Praegu on ta direktor Moskvas
LLC STAR Industries .

-0  +2

21.03.21, 12:07
ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma
toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi
ütleb, elektrihobust.
„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris
ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal
telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii.
Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,”
räägib elektritraktori autor.
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli
kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning
masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht
kõnnib taga.
„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga
– traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi
harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi
Merila.
Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab
tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb
traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud.
Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme
otsas, siis ei saa, jutustab ta.
„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja
kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja
heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku
aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil
õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu
viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus
huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd
on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

Lembit Merila elektritraktor
14.11.2017 16:18:24
Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589


http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

LEMBIT MERILA Kolgast tegi sel suvel puuküttega Moskvitšiga proovisõitu

LEMBIT MERILA on meisterdanud mitu tuulegeneraatorit, see on kolmas ning väiksem ja stabiilsem.

Puuküttel Moskvitši pagasiruumis on generaator ja peenpuhastusfilter.

„Kolmkümmend aastat tagasi hakkasime sõbraga arutama, et võiks panna auto puugeneraatori peal tööle,” jutustab Pitka talu peremees LEMBIT MERILA Kolgast.

„Puuküttega masinad ei ole uus leiutis. Sakslased sõitsid sõja ajal sellistega ja ka pärast sõda oli autobussidel puuküte. Mina sain skeemi raamatust. Aga väikesesse autosse mahtuv puugeneraator on küll minu välja mõeldud,” lubab leidurihingega ja lahtiste kätega mees.

Generaator sai valmis viis aastat tagasi nagu ka peenpuhastusfilter. Kõigepealt proovis ta süsteemi enda Peugeoti peal. Hääled sai sisse, kuid sõita polnud võimalik – väljamaa masinad on liiga madalad. Puuküttele ümberehitamiseks sobivad nõukogudeaegsed kõrged autod, need on pikema kolvikäiguga ja pole nii kiired. Kõrgus on oluline seetõttu, et põhja peab mahtuma terve toruderägastik.

„Kui juhtusin Jüri Kaljurannale, Kolga Teenindus- ühistu juhile, rääkima, et mul on puugeneraator mitu aastat olemas, andis ta Moskvitši, mille pidi vanarauda viima. Raha masina eest ei võtnud, ütles, kui paned käima, on suur asi. Keegi ei uskunud, et teengi valmis.”

Abikaasa Helgi Merila ütleb siinkohal sõna sekka: „Mida vanem mees, seda suuremaks mänguasjad lähevad. See käib ikka nii, et kõigepealt peab Lembit pikalt plaani, kuluda võib päevi ja nädalaid. Talle meeldib mõelda voodis, üks silm vaatab telekat, teine on kinni. Ning siis tõuseb öösel ja paneb täpselt kirja, kuidas asi olema hakkab.”

Videolõik – ja ta liigub siiski

Tänavu suvel said Merilad endale videokaamera. Pere- ema Helgi esimene reporteritöö oli puuküttega Moskvitši käivitamise jäädvustamine.

Kassett on käepärast ja pannakse mängima. Videolindi allservas on kuupäev ja kellaaeg - 26. juuli 2008 kell 15.02.

„See on Lembitu järjekordne töö,” teeb Helgi Merila videolõigus sissejuhatuse. „Mootor käib, aga kas ka liigub?”

Filmis on näha ja kuulda, kuidas masin põriseb-popsub, taustaks perenaise kirjeldus: „Ja ta liigub siiski! Oh sa jumal, Lembitul on nii tähtis nägu peas. Tagurpidi käik läks sisse, aga kas ka edaspidi?”

Masin jõurab ühe koha peal. „No tule, tule, tuvikene, sinu kallal on nii palju vaeva nähtud,” kutsub Helgi.

Auto võtab tuurid üles. „Lembit sõidab väravast välja. Kurat, nüüd läheb nii kiiresti, et ei jõua järele,” on pereemast reporteri viimased sõnad ning Moskvitš kaob metsa taha.

Lembit Merila muheleb, kuigi vaatab lõiku teab kui mitmendat korda: „Ma oleksin töökotta sõitnud, Kaljuranna Jürka juurde, aga pidurid ei töötanud. Tegin hobusetalli juures tiiru ja tulin tagasi.”

Sel suvel sõitis auto neljal korral: „Generaator ja peenpuhastusfilter on taga pagasiruumis, mootor ees. Generaatoris on kuivad 5-7-sentimeetrise läbimõõduga lepapuust klotsid. Kui käivitan, tuleb oodata viisteist minutit ja auto on sõiduvalmis. Kiirus on umbes 80 kilomeetrit tunnis. Kui pikalt sõidab, läbib ühe generaatoritäiega 70-80 kilomeetrit, siis peab ämbritäie klotse peale panema. Generaatoris on kuumust 1200 kraadi. Suits salongi ei lähe, heitgaasid on suunatud toruga alt välja, nagu teistelgi autodel. Üks Helgi sõbranna küsis kord, et kus korsten on. Aga on tehtud nii, et korstnat pole.”

Kuidas VAHUR KERSNA Pealtnägijaga külas käis

ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi ütleb, elektrihobust.

„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii. Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,” räägib elektritraktori autor.



Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht kõnnib taga.

„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga – traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi Merila.

Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud. Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme otsas, siis ei saa, jutustab ta.

-0  +1
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse
Saaremaa pälvis hõbedase märgi
Veesõidukeid saab vaadata e-teenindusest
Nädala loetavuse top 5
Jaanituled 2021 (1)
Vormis nuhk ja väsinud poliitik
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (6)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (21)
Saaremaa sai sadamatega merele veelgi avatumaks (7)
Kommentaarid
Lumetõrje info teenuskeskustest (20)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (143)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (21)
Kuidas elada üle joomahullutav jaanipäev? (3)
Jaanituled 2021 (1)
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (6)
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis  (10)
JUHTKIRI - Lasteaia hind (7)
Salme Konsum avati kaks korda (8)
Saaremaa sai sadamatega merele veelgi avatumaks (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud