Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Kommentaarid

JUHTKIRI - Varese sadama saaga
19.03.2021. Autor: MM
Harry Raudvere püüab Saaremaa põhjarannikul parandada majanduskeskkonda ja luua töökohti. Ikka selleks, et kasvõi mõni selle kandi mees ei peaks teenistuse pärast sõitma kümneid, isegi sadu kilomeetreid oma kodust kaugemale. Justnimelt püüab. Kui mõnda aega sujus detailplaneeringu menetlus kenasti, siis järsku tuli stop!.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
lendas üle vallamaja
 1

19.03.21, 15:57
Vares lendas üle vallamaja ja kraaksus kraaks, kraaks, kraaks!

-1  +11
elektritsaabtasutablogspotcom
21.03.21, 14:11

Oma majapidamise tarbeks piisab tillukesest tuulikust maja katusel.
Kui on vaja võimsust siis ühenda mitu pisikest tuulikut paralleelselt ja saad 10 kw !!!!


Ehita oma hoovile tuulik http://scoraigwind.co.uk

-0  +0
Ehh
 1

20.03.21, 09:54
Pisar tuleb lausa silma, mees tahaks töökohti luua, aga no ei lasta. Mul on hea nõu, tee Muhhin osanikuks ja ehk juba esmaspäevast võid ehitama hakata.

-1  +14
\"ärimiis\" Nossov
20.03.21, 09:57
Kui juba Muhhin osanikuks saab, siis võib sinna lausa viis sadamat ja terve tuulepargi püsti panna.

-1  +13
ikka
 3

21.03.21, 08:42
Siin kandis üks paks mees, keegi Petka, lubas ühe sadama ehitusel juba suurt hulka töökohti kohalikule rahvale. 1 töökoht küll tuli, aga selle, valvuri ameti,sai hoopis linnamees Jürka! Petka, kellele meeldis enamuse ajast sadamas läbi "pikksilma merd vaadata" olla ise siirdunud parematele jahimaadele.

-0  +8
viinahimu
21.03.21, 12:34
See Petka oli viinapeale kole maias, selles mõttes sarnanes ta meie vallaviletsuse ametnikega.

-0  +4
Hirmus vimm peab ikka olema.
21.03.21, 13:50
Millest küll sind selles diilis ilma jäeti?
Käid siin aastakümnete kaupa seda Petkat siunamas ja muidu kiunumas.

-4  +0
eelmisele
21.03.21, 17:20
Sa pista endale see vimm otse taguotsast sisse.

-0  +2

21.03.21, 10:44
Pessimistlik stsenaarium: Eesti firmad kaotaks energiahindade tõusul üle 600 miljoni euro

Uuringutefirma KPMG avalikustas täna statistilise uuringu energiahinna muutuste mõju teemal Balti riikide ettevõtetele, kust selgub, et Eesti ettevõtted kaotaksid pessimistliku stsenaariumi kohaselt tulukust enam kui 600 miljonit eurot.

KPMG uuring baseerub 2010. aasta puhaskasumi muutuste põhjal võttes arvesse EIU maailma kütusehinnaindekseid 2005-2016. Pessimistliku stsenaariumi kohal võeti arvesse kütusehinna tõusuprognoosi kõige kõrgem näit. Nende näitude kohaselt võeti stsenaariumi aluseks prognoos, et kütuse hind tõuseb 50 protsenti, soojusenergia hind 37 protsenti ja elektrienergia 21 protsenti.

Pessimistliku stsenaariumi kohaselt saaks kõige suurema "löögi" transpordisektor (- 204 miljonit eurot kasumit), kuid ka tööstus (-269 miljonit eurot kasumit) ja ehitus (-34 miljonit eurot kasumit).

Balti riikide energiamahukas majandus sõltub suurel määral imporditavast energiast ning energiahindade kõikumine suurendab Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete majanduslikku haavatavust, näitab KPMG analüüs „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“.

Analüüsi tulemused näitavad, et Läti on energiahinna tõusu suhtes kõige tundlikum riik Baltikumis, kus põhistsenaariumi kohaselt kaotavad ettevõtted oma kasumeist 451 miljonit eurot, järgnevad Eesti 318 miljoni ning Leedu 283 miljonit euroga.

KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti.

„KPMG analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate kuludega toime tulekuks. Kolmest Balti riigist mõjutab energiahindade tõus kõige enam Lätit ning suhteliselt vähem Eestit. Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.

Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes kõige rohkem tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor. Kõige vähem mõjutab energiahindade kõikumine kaubandus- ja teenindussektorit, kuna seal on energia osa üldkuludes suhteliselt väike.

-0  +1
 1

21.03.21, 11:03
Eestlasi pagendatakse linnadesse ja välismaale inflatsiooni loomisega.
Lisaks raha trükkimisele inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.

Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv? (6)
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister , 30. november 2011 04:57
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

Naudi roosasid prille


Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.


Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

-0  +1
Inglismaal puudus inflatsioon
21.03.21, 11:29
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist need laused ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus.


Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."

-0  +1

21.03.21, 11:09
Andro Roosi Teeme ära

Rahvas peab rajama omale riigi. Riik peab rajama vundamendi ühiskonna Maslow püramiidile. Seejärel peab riik ehitama sellele vundamendile Maslow püramiidi I korruse, tagades kõigile ühiskonnaliikmetele nende materiaalsete ja füsioloogiliste põhivajaduste rahuldamise. Selleks peab riigil olema ja rahvaettevõtte printsiibil toimima oma energiatootmise, oma elamute rajamise (ja mitte mingisuguste riigiüürimajade ehitamiseks, vaid inimestele päriskodudeks), oma metsavarumise ja töötlemise, oma maavarade varumise ja töötlemise, oma toidu kasvatamise ja töötlemise trustid jne. Need trustid - rahvaettevõtted peavad tagama, et elanike põhivajadused on rahuldatud, et tekiks juurde ühiskondlikku kapitali, mille arvelt vähendada maksusid ja maksukoormust, mis oleksid etalonina eeskujuks kõigile teistele riigis tegutsevatele ettevõtetele ja mis aitaksid luua Eesti inimestele sellega eeltingimused ühiselt saavutada Maslow püramiidi II, III, IV jne astmete vajadusi ja eesmärke, millega Eesti võiks riigi ja rahvana olla eeskujuks tervele maailmale!

Teeme ära, Eesti rahvas!

Elagu talgud !

-0  +1

21.03.21, 11:17
Riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on koik Eesti kodanikud.

Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.

Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

Taastuvenergia tasu on vargus.


1)Riik peaks tootma elektriautosid ja jagama neid kodanikele omahinnaga.
Elektriautode tootmine on poole odavam fossiilide omast.
2) Riik peaks tootma HHO generatoreid ja neid kodanikele jagama omahinnaga .
3) Riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on koik Eesti kodanikud.


Biolisandi asemel kasutagem HHO genekat
1)Igal automootoril on elektrigeneraator mis toodab elektrivoolu auto tulede,pardaarvuti jms. tarbeks.
Peaaegu samasugune genekas on tuulikutel.
2)Autol olev elektrigenekale siis saab lisada teise geneka nii,et oleks topelt. Elektrolüüsi aparaat vajab 20 amprit.
Tsiklile paigaldatakse auto aku.
Seda liigset elektrivoolu on tarvis HHO geneka tarvis mis lahutab veest vesiniku.
HHO genekas koosneb 30-st metallplaadist millest pooled on anoodid ja teised katoodid.
Paukgaasi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne .
Juhendid on www.instructables.com

HHO geneka poolt toodetud vesiniku paukgaasi kasutatakse bensiini ja diisli asemel.


USA sõjalaevad ja lennukid kasutavad kütusena merevett. Nende korstnad ei tossa.

Sisepõlemis mootorile paigaldatud elektrolüüsi aparaat hoiab kokku kütust 90 %. Neid aparaate saab osta paarisaja euro eest,leia otsingust ” HHO generator”.
Ise ehitada on lihtne. 30 metallplaadi vahele paigaldad 1 millimeetrised tihendid,pooled anoodideks ja teised katoodideks. Lisaks sellele Gaasilukk,bubler,maandus,pump jne.

Stanley Meyer USA-s võttis patendi elektrolüüsi aparaadile mis lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.

Venemaal Alexander Kuznetsov tootis neid. Arvatavasti Gazprom sulges tema vabriku.
Praegu on ta direktor Moskvas
LLC STAR Industries .

-0  +1

21.03.21, 11:18

Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Tasuvusaja mõiste:
Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.


http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!

Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Plussenergia maja
Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

Mina ütlen:
Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:

-0  +2

21.03.21, 11:24
Plussenergia majades puuduvad elektriarved ja elektrikatkestused.

2) Soovitatav on moodustada energiaühistuid ja renoveerida majad plussenergia majadeks.

3) Maju saab renoveerida talgute korras.

4) Majade renoveerimiseks saab kasutada taaskasutus materjale.

4) Taastuvenergia seadmeid saab valmistada taaskasutus materjalidest.

5) Taanlaste eeskujul ja Harry Raudvere juhtimisel Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni. Kes panustas 10 eurot, kes sada eurot,kes sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.

-0  +2

21.03.21, 11:32
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Selle aja sada Krooni on väärt praegused sada eurot.

Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale kümme miljardit eurot igal aastal.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

-3 +5

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta
08.02.21, 13:59
Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).

A.1.
Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
YouTube’s on tema intervjuud saadaval.

A.2.
BMW toodab selliseid.

BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis http://www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust ” Dry Cell Electrolyzer “.
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

Tema seletab kuidas saab sisepõlemis mootorit panna tööle paukgaasiga :
https://youtu.be/KCIUv24XIeo

Vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Paukgaas koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust gaasilises olekus. Tuleleegiga süüdates tekib plahvatus ja moodustub vesi.

-0  +1

21.03.21, 11:49
Ehita oma hoovile tuulik http://scoraigwind.co.uk

-0  +2

22.03.21, 03:03
Taimede toiduks on süsinik.
Kasvuhoonegaase ei moodusta süsinik aga moodustavad sisepõlemis mootorite heitegaasid.
Ökoloogilist jalajälge tekitab kasumi sund. Inimkonda sunnitakse teenima kasumit.
Sellest kuidas inimkonda sunnitakse teenima kasumit on lugu "
Piiramatu kasvu orgasm ".
Kasumit pannakse teenima inflatsiooniga. Inflatsiooni tekitatakse selleks,et sundida inimkonda teenima kasumit.
Lisaks raha trükkimisele inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
Inflatsiooni likvideerimiseks riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.
Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
Taastuvenergia tasu on vargus.
Plussenergia majades puuduvad elektriarved ja elektrikatkestused.

-0  +0
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Saarlaste valge kadedus
Praamipiletid on pühadeks suuresti välja müüdud
Abrukast saab laulusaar
Salme Konsum avati kaks korda
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis
JUHTKIRI - Lasteaia hind
Perekondlik
Kokkupõrge kõnniteel
Juhtumid Valjalas tõid kaks kriminaalasja
KALMISTUPÜHAD
Orienteerumisvõistluse korraldaja on haiglas arstipraktikal
Kohvikuid-restosid nagu seeni pärast vihma
Mele Pesti esitles oma Kuressaaret
Keskkonna hoidmiseks sündisid korduvkasutatavad toidunõud
Mele Pesti – uhkelt iseseisev kosmopoliit Kuressaarest
Nädala loetavuse top 5
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Elektritõukeratastel lapsed ohutusreeglitest ei hooli (5)
Veli Kraavi kohtuasja kahjusumma ületab miljonit eurot (4)
Kelm võttis käendaja nimel laenu
Kommentaarid
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Päike süütas luubi abil tugitooli (12)
Valitsus lubab üritustele rohkem osalejaid (5)
Muhu ja Virtsu elanikud näevad praamiühenduses alternatiivi (8)
Juuniküüditamisest möödus esmaspäeval 80 aastat (2)
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Aprillis vaid 102 välisturisti (2)
Saaremaa maasikad on valminud ja turul (2)
JUHTKIRI - Piiritsoonis (1)
Isamaa piirkonna juhiks sai Mart Maastik (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud