Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Kommentaarid

Linnud kuulutavad kevadet
19.03.2021. Autor: Leo Filippov
Maa- ja loodusrahva kalendris on 9. märtsi rahvapäraselt nimetatud sirgupäevaks.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
Vahur

19.03.21, 08:59
𝟗. 𝐦ä𝐫𝐭𝐬 𝐨𝐥𝐢 𝐞𝐞𝐥𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐢𝐩ä𝐞𝐯, 𝐭ä𝐧𝐚 𝐨𝐧 𝐫𝐞𝐞𝐝𝐞. 𝐓𝐞𝐢𝐞 𝐌𝐚𝐚, 𝐭𝐞 𝐨𝐥𝐞𝐭𝐞 𝐚𝐣𝐚𝐬𝐭 𝐧𝐢𝐢 𝐦𝐚𝐚𝐬, 𝐞𝐭 𝐡ä𝐛𝐢 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐬 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚.

-1  +7
 1

19.03.21, 18:13
Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.
Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.

Lindude ootamine ja saabumine on maarahvale olnud alati eriliselt tähenduslik. Kevadekuulutajate saabumine paneb sydame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitussõnad teinekord isegi eakal inimesel.

Esimesed rändlinnud on juba kohal kuid enamikul on ees alles pikk tee. Et lindude kodutee oleks kergem, kypsetatakse linnupäeval tsirguvatsku ehk paistekakku ja viiakse anniks õue aiateiba otsa, puuriidale või mujale. Varem vaid Setomaal levinud tava on nyyd kodunenud mujalgi Maavallas.

Tänapäeval kypsetatakse linnupäevaks tavaliselt juba saiakesi või linnukujulisi kypsiseid. Tsirguvadsas on tervistav vägi. Seda syyakse ise ja antakse mõnikord kariloomadelegi.

Tsirgupäeval on tehtud mõnesuguseid taigasid, et kanad hakkaksid paremini munele (mulgi ja võro k. looma, seto k. luuma) ja looksid oma munad kodus. Maakeeles tähendab loomine ka munemist. Maarahva vanad loomislaulud omakorda, mida on kaugelt yle saja, kõnelevad kõik linnust ja munadest. Meie hõimurahvastelgi on maailma loonud lind, või kui täpne olla, siis maailm on syndind linnu loodud munadest.

Kaugel pole enam ka munapyha.

Pärimust sirgupäevast

Maarahva loomislugude ilmalinnust ja lindudest pärimuses.

A. Kaasik

-0  +0
copy_paste
20.03.21, 00:59
Inglismaal puudus inflatsioon
19.03.21, 15:32
Inglismaal
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."


Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."



Inglismaal
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

-0  +0
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Saarlaste valge kadedus
Praamipiletid on pühadeks suuresti välja müüdud
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis
Salme Konsum avati kaks korda
Abrukast saab laulusaar
JUHTKIRI - Lasteaia hind
Perekondlik
Kokkupõrge kõnniteel
Juhtumid Valjalas tõid kaks kriminaalasja
KALMISTUPÜHAD
Orienteerumisvõistluse korraldaja on haiglas arstipraktikal
Kohvikuid-restosid nagu seeni pärast vihma
Mele Pesti esitles oma Kuressaaret
Keskkonna hoidmiseks sündisid korduvkasutatavad toidunõud
Mele Pesti – uhkelt iseseisev kosmopoliit Kuressaarest
Nädala loetavuse top 5
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Elektritõukeratastel lapsed ohutusreeglitest ei hooli (5)
Veli Kraavi kohtuasja kahjusumma ületab miljonit eurot (4)
Kelm võttis käendaja nimel laenu
Kommentaarid
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Päike süütas luubi abil tugitooli (12)
Valitsus lubab üritustele rohkem osalejaid (5)
Muhu ja Virtsu elanikud näevad praamiühenduses alternatiivi (8)
Juuniküüditamisest möödus esmaspäeval 80 aastat (2)
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Aprillis vaid 102 välisturisti (2)
Saaremaa maasikad on valminud ja turul (2)
JUHTKIRI - Piiritsoonis (1)
Isamaa piirkonna juhiks sai Mart Maastik (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud