Viis kanget saare naist

06.03.21, 08:33
"Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Selle aja sada Krooni on väärt praegused sada eurot.

Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale kümme miljardit eurot igal aastal.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.


Paukgaasi lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Paukgaasi ehk elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis http://www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust ” Dry Cell Electrolyzer “.
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

Tema seletab kuidas saab sisepõlemis mootort panna tööle paukgaasiga :
https://youtu.be/KCIUv24XIeo

Vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Paukgaas koosneb ühest osast hapnikust ja kahest osast vesinikust

-3  +0

kommentaar ei vasta teemalekommentaar sisaldab ebatsensuurseid väljendeidkommentaar sisaldab reklaamlinke ja -tekstekommentaar võib mõjuda kellelegi solvavaltkommentaar õhutab vaenukommentaar on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime altkommentaar on dubleeritudkommentaar ei vasta headele tavadele