Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 23. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Kommentaarid

Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori
02.12.2020. Autor: Sirli Tooming
Erilisest kevadest ja majandusaastast ei ole puutumata jäänud ka Ouman Estonia, ütles ettevõtte juhatuse liige Erik Keerberg tõdedes, et elektroonikasektoris on langus siiani olnud minimaalne.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
Vahur Neljapäev
 1

02.12.20, 09:34
𝐉õ𝐮𝐦ä𝐧𝐧 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐬 𝐣𝐮 𝐤𝐞𝐯𝐚𝐝𝐞𝐥 𝐤𝐨𝐡𝐞 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐨𝐨𝐧𝐚𝐩𝐨𝐬𝐢𝐭𝐢𝐢𝐯𝐬𝐞 𝐭öö𝐭𝐚𝐣𝐚 𝐚𝐯𝐚𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐭, 𝐞𝐭 𝐤𝐚 𝐤õ𝐢𝐤 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐭𝐞𝐝 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐤𝐬𝐢𝐝 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐩𝐢𝐥𝐥𝐢 𝐣ä𝐫𝐠𝐢 𝐭𝐚𝐧𝐭𝐬𝐢𝐦𝐚.

-2  +5
Ernst Kern
03.01.21, 09:26
Äi usu!

-0  +2
Touman

02.12.20, 16:49
Keda ometi peaks huvitama mingisugune Ouman?

-0  +10

02.12.20, 17:40
Noori valgustab Robotexestonia.

Noori valgustab HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat mis lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel. HHO generatori meisterdamise juhendid on www.instructables.com
HHO generator on müügil internetis paarisaja euro eest.

-1  +0
!

03.12.20, 07:46
Selline õuman võiks juba täna siit kaduda kui täiesti mõttetu äbarik!

-0  +4

03.01.21, 00:55

Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station)

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C. Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ".

-0  +1

03.01.21, 09:33

Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station)

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ".
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat

-0  +0

03.01.21, 17:15
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale 10 miljardit eurot igal aastal.

Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station)

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ".
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.



-0  +1

03.01.21, 17:25
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.
Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale kümme miljardit eurot igal aastal.

Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).

A.1.
Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
YouTube's on tema intervjuud saadaval.

A.2.
BMW toodab selliseid.

BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ".
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

-0  +0
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (13)
Koerad puresid inimest (1)
Perekondlik (1)
Andres Põdra: oluline, et kogukonnatunne ei kaoks (1)
Poole sajandi vanune Regula jätkab meresõite (2)
Vald tahab kehtestada ülesaaremaalise reklaamimaksu (12)
Vastulause artiklile „Kalurid pole riigi otsustega rahul“ (11)
Lugu Saaremaa piimatoodete maine ühest kujundajast (5)
Paarisuhtest ja riigist (7)
Saaremaa valla elanike arv püsib muutumatuna (5)
Ruhnu lennuki jaoks valmis angaar (5)
Jäävihm ja tuisk tõid elektrikatkestusi  (1)
UUS! Reisijad saavad praamidel toidu kontaktivabalt ette tellida
Lummavatel lumistel loodusradadel (2)
JUHTKIRI - Reipalt edasi, Regula! (4)
Nädala loetavuse top 5
„Suure Tõllu” raamat sobib igas vanuses lugejale
In memoriam VAHUR TÕNISSOO (24.04.1964 – 17.01.2021)
Praamid võivad minna ristkasutusse (7)
Raivo Aeg võtab aja maha (17)
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal (5)
Kommentaarid
Lugu Saaremaa piimatoodete maine ühest kujundajast (5)
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (13)
Paarisuhtest ja riigist (7)
Eesti linnad jalgsi läbiv mees jõuab veebruaris Kuressaarde (8)
Vald tahab kehtestada ülesaaremaalise reklaamimaksu (12)
Kirikuteated (7)
Andres Põdra: oluline, et kogukonnatunne ei kaoks (1)
Poole sajandi vanune Regula jätkab meresõite (2)
Ruhnu lennuki jaoks valmis angaar (5)
Vastulause artiklile „Kalurid pole riigi otsustega rahul“ (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud