[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 22. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Kommentaarid

Iga kolmas elanik sooviks teenida lisasissetulekut
06.07.2020. Autor: Kati Voomets, Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 33% elanikest ei ole viimase aasta jooksul lisaraha teenimiseks midagi teinud, kuid sooviksid tulevikus seda teha. Sama palju elanikest on lisaks põhisissetulekule täiendavat tulu teeninud ning neljandik elanikest ei tee midagi lisaraha teenimiseks ega tunne selle vastu huvi.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
anonüümne
 2

06.07.20, 09:00
Ja iga esimene soovib saada korralikku palka, millest elada ja vanaduseks säästa. Tööl käimine pole heategevus. Olen EKREga ühel nõul, et orjandus Eestis peab lõppema. Enne iseseisvust oli Eesti õitsev ja arenev riik, kannatas võrdluse välismaaga välja. Nüüd on riik ainult Tallinnas ja sedagi tänu Savisaarele.

-0  +6
Metsavend
06.07.20, 19:07
Palgamaksmine pole heategevus. Palk on tööjõu väärtuse mõõdupuu.

-2  +0

06.07.20, 22:59
𝐏𝐮*𝐬𝐚𝐯𝐞𝐧𝐝 𝐨𝐧 𝐣𝐮 𝐦𝐮𝐢𝐝𝐮𝐠𝐢 õ𝐢𝐠𝐞 𝐯𝐞𝐧𝐧𝐢𝐤𝐞 𝐫ää𝐤𝐢𝐦𝐚 𝐩𝐚𝐥𝐠𝐚𝐬𝐭 𝐯õ𝐢 𝐭öö𝐤𝐮𝐥𝐭𝐮𝐮𝐫𝐢𝐬𝐭. :))) 𝐍𝐚𝐞𝐫 𝐨𝐧 𝐭𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬.

-4  +3
saarlane

06.07.20, 09:29
Tegelikult ei peaks inimene pingutama, et lisa raha kõrvalt veel teenida. Meie palgandus on käest ära. Kui inimene pühendumusega teeb põhitööd ja saab väärilist palka, siis on tal aega puhata, et oma tervist korralikult hoida ehk vähem haige. (haige kohe igas mõttes). Tal on eluterve perekond, kus kasvab tugev põlvkond. Suhted rohkem korras. Tal on aega nautida oma elukeskkonda. Ta tarbib rohkem seda, mis vähem prügi tekitab. Ta panustab rohkem sinna, millega teised jälle teenivad..... aga see toimub vist mõnel teisel planeedil....

-0  +2
vaada!
 1

06.07.20, 20:42
Tegelikult on lisateenistus või kõrvaltöö põhitöö pidur! Inimene peab om palga välja teenima ettenähtud kaheksa tunniga! Kui ta seda ei suuda siis on ta valel tööl või ei kasuta effektiivselt tööaega! Tööviljakus on palga alus, selle suurendamisega suureneb ka palk. Lisatöö väsitab inimest ja tema panus põhitöökohal väheneb! Teistpidi aga on võimalik palka suurendada ka müügitulu tõstmisega, ehk kui kaupa ostetakse suurema raha eest või on võimalus see kallimalt müüa.
Tööviljakuse tõstmine on tootmise mehaniseerimine ehk tootmises robottehnika kasutamine. See eeldab aga investeeringuid! Kui kasumit pole, ei ole ka investeeringuid!
Jõudu!

-0  +0

06.07.20, 23:02
𝐍𝐨 𝐚𝐠𝐚 𝐬𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐣𝐮 𝐯ä𝐠𝐚 𝐬𝐮𝐛𝐣𝐞𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐧𝐞. 𝐊𝐮𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐛 ü𝐥𝐞𝐯𝐚𝐥 𝐩𝐢𝐝𝐚𝐝𝐚 𝐦𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐫𝐢𝐭, 𝐬𝐩𝐨𝐫𝐭𝐚𝐮𝐭𝐨𝐭, 𝐤𝐚𝐡𝐭𝐞 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞 𝐬𝐮𝐯𝐞𝐤𝐨𝐝𝐮, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐣𝐮 𝐢𝐦𝐞, 𝐞𝐭 𝐤𝐚 𝟐𝟒𝐡 𝐩ä𝐞𝐯𝐚𝐬 𝐯ä𝐡𝐞𝐤𝐬 𝐣ää𝐛. 𝐓𝐞𝐢𝐧𝐞 𝐤𝐨𝐥𝐢𝐛 𝐤𝐮𝐬𝐤𝐢𝐥𝐞 𝐤𝐨𝐨𝐩𝐚𝐬𝐬𝐞, 𝐬öö𝐛 𝐦𝐚𝐤𝐚𝐫𝐨𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐞𝐢 𝐩𝐞𝐚 𝐢𝐬𝐞𝐠𝐢 ü𝐥𝐝𝐬𝐞 𝐭öö𝐥 𝐤ä𝐢𝐦𝐚.

-4  +4

06.07.20, 23:00
𝐓ä𝐩𝐬𝐮𝐬𝐭𝐚𝐠𝐞𝐦 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚- 𝐢𝐠𝐚 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐚𝐬 𝐞𝐥𝐚𝐧𝐢𝐤 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐤𝐬 𝐭𝐞𝐞𝐧𝐢𝐝𝐚 𝐥𝐢𝐬𝐚𝐬𝐢𝐬𝐬𝐞𝐭𝐮𝐥𝐞𝐤𝐮𝐭... 𝐀𝐆𝐀 𝐞𝐢 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐧𝐢𝐦𝐞𝐥 𝐞𝐧𝐚𝐦 𝐯𝐚𝐞𝐯𝐚 𝐧ä𝐡𝐚. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐫𝐞𝐚𝐚𝐥𝐬𝐮𝐬.

-4  +4
 2

07.07.20, 06:24
Hinnatõusu ehk inflatsiooni tekitamise abil hoitakse rohujuure tasandi elanikke vaesuses.

Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.

Inflatsiooni vastu aitab tasuta elekter ja kütus.

-1  +1
elektritsaabtasutablogspotcom
07.07.20, 06:27
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?  (5)
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister , 30. november 2011, 04:57
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lugu jätkub pärast reklaami.


Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

Naudi roosasid prille

Lugu jätkub pärast reklaami.

Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

Lugu jätkub pärast reklaami.

Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.



Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/454137/inflatsioon-ongi-olnud-meie-majanduskasv

-1  +1
Kostja Huijovhkin
07.07.20, 08:30
Väga asjalikud kommentaarid!

-2  +4
anonüümne
 1

07.07.20, 20:39
Alati leidub inimesi, kes on sunnitud oma elus esimest korda sisenema üüriturule, kas siis üürilevõtja või üürileandjana. Selleks, et üürilise elu üüripinnal sujuks mõlemale osapoolele tõrgeteta, on mõistlik sõlmida üürileping, milles üürileandja ja üürnik lepivad võimalikult täpselt kokku kõik üürisuhet puudutavad tingimused. Üheks selliseks tingimuseks on nõue tagatisraha maksmiseks.

Seadusest tulenevalt tagab tagatisraha kõikvõimalikke üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid üürniku vastu. Eluruumi üürilepingus võib seaduse kohaselt ette näha, et üürnik maksab üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samas võivad pooled kokku leppida ka ainult ühe või kahe kuu üüri suuruse tagatisraha. Regulatsiooni kohaselt kehtib kolme kuu üüri ulatuses tagatisraha võtmise piirang ainult eluruumi üürilepingu puhul. Äriruumi üürilepingute puhul sellist piirangut seadusest ei tulene.

Lepingu sõlmimise järel võib üürnik tagatisraha maksta kas kõik korraga või nii mitme kuu jooksul võrdsetes osades, kui mitme kuu üüri suuruses tagatisrahas kokku lepiti. Esimene osa tuleb maksta kindlasti kohe peale üürilepingu sõlmimist.

Eluruumi üürilepingu korral peab üürileandja seadusest tulenevalt hoiustama tagatisraha krediidiasutuses ja oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks vastavalt Võlaõigusseaduse paragrahv 94 lõike 1 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Seega on üürisuhetes kohaldatav kas seadusega kehtestatud intressimäär või lepivad pooled kokku seaduses sätestatust teistsuguse intressimäära (vastav tingimus peaks kindlasti esinema lepingus).

Lepingu lõppedes kuulub tagatisrahalt saadud intress üürnikule ja suurendab tagatisraha. Äriruumide tagatisrahale sarnast nõuet seadusest ei tulene ning üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi arvutama ega maksma. Samas võib see tuleneda aga konkreetsest äriruumi üürilepingust ja poolte omavahelisest kokkuleppest.

Isegi kui üürileandja on lisanud üürilepingusse tagatisraha intresside mittemaksmise tingimuse, oleks tegu seadusega vastuolus oleva tingimusega ning kehtima jääks ikka seadusest tulenev regulatsioon ja üürileandja kohustus maksta üürnikule tagatisrahalt saadud intresse.

Seda, et üürileandja järgiks seadusega tagatud õigusi, oskab nõuda oma õigustest teadlik üürnik, sest tagatisraha hoiustamise info puudumine lepingus ei välista üürniku õigust nõuda üürileandjalt intressi maksmise kohustuse täitmist, tuginedes vastavale Võlaõigusseaduse normile. Samas on aga tavapärane, et eluruumide üürileandjad ei hoiusta saadud tagatisraha seadusest tuleneval viisil krediidiasutuses ja oma varast eraldi, ei arvesta ega maksa sellelt ka üürniku kasuks intressi. Sellisel puhul – vastavalt eraõiguses toodud kohustuslikele normidele – kui ei teki poolte vahel vaidlusi, ei ole ka normi rikkumisel tagajärgi.

Juhul, kui üürilepingu lõppedes on üürileandjal tekkinud üürniku vastu rahaline nõue, saab ta selle tasaarveldada kattuvas ulatuses tagatisrahaga. Üürileandja ei saa teha üürilise tagatisrahast suvalisi mahaarvamisi, vaid kõik nõuded peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Kui üürileandja ei ole üürilepingu lõppemisest kahe kuu jooksul esitanud üürnikule ühtegi nõuet, on seadusest tulenevalt üürnikul õigus nõuda tagatisraha täies ulatuses tagastamist. Üürnikule tagatisraha tagastamata jätmine (üürileandja nõuete puudumisel) on seadusevastane ning sel juhul on üürnikul õigus pöörduda hagiga üürileandja vastu kohtusse tagatisraha tagastamise nõudes.

-1  +0
Vahur Neljapäev
07.07.20, 20:43
Ää klõbista sa kua sii nõnna tiidsesti.

-0  +1
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub töölt (2)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist
Muhus põrkasid kolm autot kokku
Jaan Leivategija: näpuga ei ole kellelegi näidata
Vald plaanib lähiaastail 15 kilomeetrit kergliiklusteid
Sotsiaalmaja elaniku pussitajale miinimumkaristus
Vald hakkab maksma Saaremaal alustavale arstile ühekordset toetust (1)
Päevakeskuse juurdeehituse rajavad kaks firmat
Nädala loetavuse top 5
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (23)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (11)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Kelm tüssas internetis kauplejat (6)
Kommentaarid
Vald hakkab maksma Saaremaal alustavale arstile ühekordset toetust (1)
Valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub töölt (2)
Eesti vanim ajakirjanik Ants Tasa jäi pensionile (10)
Mida teha, kui tööandja on kadunud? (5)
Liiva kaupluse juurde soovitakse prügimaja (4)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (11)
Karu tuleb külla (1)
Saaremaa rannakaitse jääb kaitseliitlaste tagada (11)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (23)
Parim maaraamatukoguhoidja on Helle Kesküla (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud