[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Kommentaarid

75 aastat tagasi pidime Sõrvest lahkuma
11.10.2019. Autor: Ellen Kapsta
Umbes kümme aastat tagasi helises ühel õhtul hilja minu lauatelefon. Helistajateks olid minu Tallinnas elavad lapselapsed, 12-aastased kaksikud Anna ja Emma.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
Saksamaal vangilaagris

11.10.19, 00:26
Ei tea, mida need sõrulased seal Saksamaal siis kurja korda saatsid, et nad lausa vangilaagrisse pandi?

-1  +2
Feeliks Jaen
 2

11.10.19, 09:08
Lugesin hiljuti ühe sõrulase mälestusi ja ta kirjutas seal, et nende pere pääses sundevakueerimisest nii- panid lihtsalt ukse lukku ning istusid toas. Saksa "ketikoerad" (sõjaväepolitsei) kõigepealt koputasid uksele, siis luusisid ümber maja ja koputasid aknale. Arvasid, et ju pole kedagi kodus, ning läksid minema. Lisaks olid mitmed pered metsas koobastes peidus ja mõned tegid ka nii, et iga kord kui saklslased käskisid sadamasse minna, ütlesid "jaja, juba läheme", aga tegelikult keerasid järgmise kurvi tagant võssa ja liikusid vastassuunas.
Saksamaal tekitasid sõrulased teistes eestlastes (sõjapõgenikes) võõristust sellega, et rääkisid, et nemad pole üldse tahtnud Eestist ära tulla ning soovivad tagasi minna - st punaste territooriumile. Samuti ei tahtnud nad aru saada, et Sõrve lahingutes oleksid nad paratamatult enamuses hukkunud. Selline vaade tundus teistele eestlastele kommunistlik. Muide, juhtus ka seda, et mõni Eestisse tagasi pöördunud sõrulane küüditati hiljem Siberisse.

-1  +2
häng
11.10.19, 09:16
Andku sõrulased mulle andeks kuid mina olen naid alati veidi imelikeks pidanud. juba minu vanaema rääkis, et sõrulasi tuleb karta, ned on nõiad ning pahatahtlikud. On ju täiesti selge, et kui neid ei oleks lahingute eest evakueeritud, siis oleksid vägagi paljud neist juba ammuilma surnud.

-0  +11
Feeliks Jaen
11.10.19, 09:43
On arvatud, et Sõrve inimesed olid lihtsalt harjunud aastasadu kestnud turvalise eluga oma külaühiskonnas ning seetõttu ei soovinud "sõja jalust" kuidagi ära minna. Aga no samamoodi olid elanud Atla inimesed ja praktiliselt terve küla pani õigel ajal Rootsi.

Kogu see evakueerimine oli küll kurb ja omast kohast traagiline, aga kui inimesed ise oleksid asja vaadanud teise nurga alt- sama nurga mis vabatahtlikult punase laviini eest lahkunud eestlased- ning võtnud seda kui saada võimalust Vabas Maailmas elu jatkata, ei oleks see ehk nii jube tundunud. Põgenikud elasid samamoodi niinimetatud "vangilaagrites", kannatasid kõhutühjust ja töötasid sakslaste põldudel, aga oldi õnnelikud, et hing sees, ning edaspidi läks juba ka paremaks ja lõpuks oli elu nagu lill võrreldes eluga N Liidus. Tagasi Eestisse pöördunud nagunii sageli oma koju ei saanud, elu oli normaalsusest kaugel, NKVD ahistas ja mõnel tuli ka Siberi-tee jalge alla võtta- aga see oli ju etteaimatav, 1941 oli kõik see nähtud juba.

-0  +5
anonüümne

11.10.19, 09:18
Oli ka selline juhus, kus 1945. aastal Saksamaalt naasnu jõi ennast 90ndate alguses saadud suurte rahadega surnuks.

-0  +8
lepik

11.10.19, 09:54
Tegelikult peaksid need sõrulased tänulikud olema, et neid sõja eest ära viidi ja niimoodi nende elusid säästeti. Aga kas sa sellega, nemad on justkui kommunistid ning ajavad ikka oma lolli jura edasi ega mõista, et neid tegelikult neist sõjaõudustest säästeti.

-1  +13
Kas ajaloost on nii raske õppida?
 2

11.10.19, 18:09
Lugedes eelnevate arvamusi jääb mulje, et olite kõik ise kohal tegite teekonna Saksamaale kaasa ning kõrgem võim kaitses teid lennukite rünnakute eest ja hoidis eemale miinidest Läänemerel. Kas olete mõelnud, kui palju sõrulasi hukkus põhja lastud või õhku lennanud laevades? Siis uurige, lugege ja harige ennast!
Õnneks olid sõrulased targad ja keda kodust kätte ei saadud või oskasid ennast varjata, nendest jäid palju ellu, kui just uus võim neid ei hävitanud!
Ka Saksamaal hukkus palju sõrulasi ja just lapsi, sest keegi neid seal ei oodanud - valitsesid nälg, haigused, röövimised, kuna sõrulased aeti laagritesse koos teiste rahvastega. Pered/lapsed läksid kaotsi.
Kas nüüd ikka tahate kodu maha jätta ja selle teekonna kaasa teha haigena, vanana, rasedana, lapsena või ka täiesti normaalse inimesena?

-1  +3
Feeliks Jaen
11.10.19, 19:20
Loetud, loetud.

Kui sa juhuslikult ei teadnud, siis käis sel ajal sõda. Kõigil väljatoodud põhjustel surid ka vabatahtlikud põgenikud. Kui sõrulased oleksid jäänud koju, siis võib-olla tõesti mõni neist, kes tegelikult teekonnal või Saksamaal hukkusid, oleks sõja üle elanud, aga siis oleks protsentuaalselt palju rohkem teisi sõrulasi surma saanud lahingute ajal. Ikka kohe palju rohkem. Lahingud sõrves olid põrgu.

Loomulikult me ei mõista hukka inimeste soovi koju jääda ning rahulikku elu jätkata. Aga kui käib sõda ja valida on kahe halva vahel, siis tuleb loogiliselt valida vähem halb ning kui oht koju jäädes on suur, siis järelikult lahkuda. Kodus tahtsid olla 1940 aasta juunikommunistid, aga 1941 lasid sakslaste eest varvast. Kodus tahtsid olla ja rahus elada veel 100 000 eestlast 1944. aastal, aga saabuvate tiblade terror oleks olnud liiga halb, ja sellepärast oli targem lahkuda.
Sõrulaste eest tegid selle valiku sakslased ja ehkki teekond ei olnud lust ja lillepidu, säästis see neist paljusid. Ning kui paljudel siiajäänutel või Saksamaalt tagasi pöördunutel lasti pärast Nõukogude võimu poolt Sõrves oma taludes rahulikult edasi elada?

-0  +2
Ohveld
11.10.19, 19:49
Tuhanded inimesed, kes jäid põgenemisega hiljaks ja ei mahtunud laevadele/paatidele, oleksid hea meelega sõrulatega laevadel kohad vahetanud. Kõik hilisemad küüditatud, mahalastud, Siberisse ja vanglatesse surnud oleksid võinud minna ja pääseda.

-0  +3
kunagine küüditatu

11.10.19, 20:12
Paraku tuleb kahjuks nentida, et sõrulased ongi veidike nupust ----------.

-0  +4
Mart

11.10.19, 20:27
Sõrves oli tegemist inimestega, kes asjaolude kokkusattumise tulemusena ja vastu nende oma soovi juhtusid olema SÕJA JALUS. Ü.Tuulik on leidnud absoluutselt õige väljendi. Sama välendiga võib iseloomustada tegelikult kogu Eesti rahva ja riigi olukorda teise maailmasõja kontekstis.
Kuid konkreetselt Sõrve situatsioon. Otsuse langetajaks oli seal kindralleitnant Hans Schirmer. Mille vahel oli tal valida? Ta teadis täpselt, et kaks saksa jalaväediviisi hakkavad kaitsma seda väikest Sõrve poolsaart. Neid ründama asub vähemalt 2 punaste jalaväekorpust koos väga tugeva lennu- ja suurtükiväega ning tankiüksustega. Saksa pool saab toetust merelt raskekahuritest. Sakslastel oli käsk võidelda Sõrves viimase meheni.
Ja selles situatsioonis oli Sõrves paigal tsiviilelanikkond. Ma usun, et igaüks saab aru, et siin on kaks võimalust - a)kas vaadata tsiviilelanikkonnast lihtsalt mööda, muuta ta enda jaoks olematuks ja mitte mõelda sellele mis neist saab, sest sakslastega neil justnagu mingit pistmist ei ole. b) üritada nad viia otsese lahingutegevuse piirkonnast (s.o. Sõrvest välja). Kuna praamid käisid Kuramaa vahet, saabudes moonaga ja lahkudes enamjaolt tühjalt siis probleemi kui sellist selle variandi osas ei olnud.
Schirmer otsustajana loomulikult välistas esimese variandi, sest see oleks olnud ju tänapäeva mõistes sõjakuritegu ja tolle aja mõistes lihtsalt ebainimlik. Jätta inimesed aitamata, kui selleks on reaalne võimalus.

-0  +1
Mart

11.10.19, 20:28
Tegelikkuses osutus pealtnäha lihtne tehniline lahendus sõrulastele katastroofiks. Oli ridamisi asjaolusid, millega otsuse vastuvõtja arvestada ei osanud.
Sõrves elati oma aja jooksul välja kujunenud arhailise elukorralduse järgi. Need inimesed olid elujõulised oma kodus (olenemata valitsevast ühiskonnakorrast), kuid mitte võõrsil. Sakslane ei mõistnud siis ja ei mõista ka tänapäeval, et Sõrve on Eesti ja Kuramaa on Läti. See ei ole üks Baltikum. Kuramaale sattunud sõrulased ei leidnud lätlaste hulgas mingit poolehoidu (lätlased nägid neis parasiite-lisasuid oma niigi vähesele toiduvarule) ja nad ei suutnud sealsesse ühiskonda assimileeruda. Nad jäid paratamatult sakslaste Kuramaa armeegrupi kaela peale, kes aga loomulikult nendega tegelda ei soovinud. Bürokraatsel Saksamaal sotsiaalprobleemidega tegelemiseks omad institutsioonid ja loomulikult ei pidanud sellega tegelema sõdiv armee.
Sellest lähtuvalt saadeti nad esimesel võimalusel Saksamaa poole teele.
Sõrulaste olukorda Saksamaal on kirjeldanud Karl Hinzer. Kuramaalt saadeti sõrulased teele tegemata mingeid ettevalmistusi nende vastuvõtuks Saksamaal. Lihtsalt pandi vabade kohtade olemasolul laevale ja oldigi soovimatutest külalistest vabad. Seetõttu saabusid nad Saksamaale eri aegadel, eri kohtadesse ja keegi neid ei tervitanud ka seal. Hintzer on toonud näiteid, kus on tulnud teade, et kusagil sadamakail või lahtise laoruumi varikatuse all istuvad juba mitmendat päeva mingid räbalates eestlased, sülelastest raukadeni. Keegi neile süüa andnud ei ole, nad on seal külmas ja näljas, osa haiged ja mingi rauk juba surnud. Just sellises olukorras toodi sõrulased Saksamaale. Mõned sõrulaste transpordid avastati eestlaste abistamisorganisatsiooni poolt ja nad said saabudes ka mingisugust abi - söögi ja teavitamise näol, kuid kaugeltki mitte kõik.

-0  +3
Mart

11.10.19, 20:29
Sõrulaste kirstunaelaks sai nende olematu saksa keele oskus ja kogemuse puudumine, kuidas moodsas ühiskonnas toime tulla.
Sellest tulenevalt oligi neil vaid üks võimalus - nende tee viis kuhugi riiklikusse asutusse (laagrisse) kus neil oli peavari, toitlustus ja loomulikult mingi töö. Siinjuures tuleb toonitada, et keegi ei mõistnud neid inimesi saksamaal milleski süüdi ja loomulikult ei paigutatud neid saksamaal KZ vangilaagritesse. Erinevalt eestlastest pagulaste üldmassist istusid nad apaatselt neile määratud kohtades (teised põgenikud sebisid aktiivselt ja proovisid leida omale paremaid võimalusi) ja ootasid venelaste tulekut. Sest see oli ainukeseks võimaluseks minna tagasi koju. Selline suhtumine ei leidnud aga mingisugust mõistmist teiste eesti pagulaste hulgas ja distants nende kahe eestlaste grupi vahel suurenes veelgi. Lõpuks venelased tulidki ja sõrulased said koju. Paljud, eriti raugad, neid vintsutusi vastu ei pidanud.

-0  +1
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Kus lõpeb nali? (5)
Olgem kriisiks valmis
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (1)
Fotopäev tõi kokku fotograafiahuvilised
Kuressaare linnuses saab taas pulmaplaane pidada
Tulekul on helmeskeede töötuba
Kodukindlustuse juhtumite arv tõuseb kütteperioodil
Ott Tänak Austraalias Toyotat aidata ei saanud
JUHTKIRI - Fotograafia ja ajamasin
Viikingid tegid Pärnule tuule alla
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (5)
Olgem kriisiks valmis
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Kommentaarid
Kus lõpeb nali? (5)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (1)
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (5)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (17)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (23)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (13)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (40)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud