[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Kommentaarid

Aeg on investeerida tõenduspõhisesse ennetusse
05.09.2019. Autor: Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi nooremteadur
Praegu koostatav rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 toob välja, et enam kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest. Kas neid probleeme saab ennetada ja kuivõrd seda tehakse?
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad

05.09.19, 14:51
1) Kui riik toodaks elektriautosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra.
2)Kui riik toodaks vesiniku autosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra. Vesiniku autod erinevad elektriautodest vaid akude poolest. Vesiniku autodel on akude asemel vesiniku element mida korra kuus laetakse s.o. ainsa laadimisega soidetakse kuu aega.
3)Sisepõlemis mootoritele tuleb paigaldada
HHO generaatorid mis eraldavad veest vesiniku ja juhivad selle mootorisse siis tanklaid pole enam vaja.

-0  +1
elektritsaabtasutablogspotcom

05.09.19, 14:53
Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade kergitamise abil.
Inflatsioon on sama mis must auk kosmoses .
Inflatsiooni abil imetakse inimkonna mahlad panganduse kasumi tarbeks.

-0  +1
 1

05.09.19, 16:30
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?


Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57

Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137


Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.

Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.


Pessimistlik stsenaarium: Eesti firmad kaotaks energiahindade tõusul üle 600 miljoni euro - Majandus
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/pessimistlik-stsenaarium-eesti-firmad-kaotaks-energiahindade-tousul-ule-600-miljoni-euro.d?id=64393726

Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või UFO mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA.
Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :

Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.

See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.

Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueleriigiline-planeering-kellele-ja-milleks/

120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
Rohelise Eesti energiakavast
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020

Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks


Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.
Kuidas saab elektrit tasuta ?:
https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html

Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/04/lapsed-on-vanemaist-nutikamad.html

-0  +1
Pets
05.09.19, 17:28
Parim elekter on siiski tasuta elekter, seda ei saa salata. Eriti hea on tasuta elekter oma saunakerise kuumaks kütmiseks.

-0  +3
anonüümne

05.09.19, 20:23
Hui

-0  +0

05.09.19, 21:54
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist need laused ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus.


Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."

-0  +1

05.09.19, 22:13
Rahaloome kaasaegses majanduses
Avalikkuses on levinud arusaam, et kommertspangad laenavad välja hoiustajate raha.

Ma ei usu, et selline arusaam eriti võõras oleks ka meil siin Eestis. Valdav enamus inimesi täna arvab, et kommertspangad laenavad välja hoiustajate raha. Mitte midagi niisugust tegelikult ei toimu, kui kommertspank laenu väljastab. Ma järgnevalt näitan raamatupidamislikult, mis juhtub ja kuidas, kui kommertspank laenu väljastab. Kommertspangal ei ole selleks tarvis hoiuseid ja kommertspangal ei ole selleks tarvis keskpanga poolt loodud raha (reserve keskpangas).

Toome ühe näite. Ütleme, et Valdur läheb panka ja tahab laenu saada. Pank uurib Valduri krediidiajalugu, sissetulekut jne ning nõuab mingisugust tagatist ja sõlmitakse laenuleping, millele Valdur ja pangaesindaja alla kirjutavad. Valdur on õnnest pöörane, sest pank kandis tema arvele raha. Kandis küll, aga mis juhtus?

Pank A Valdur
Varad Kohustused Varad Kohustused
+Laen +Deposiit +Deposiit Pangas A +Laen Pangas A
Näeme, et Valduri antud lubadus maksta pangale laenulepingu kujul on panga jaoks vara. Valduri pangakontol olev arv on panga kohustus Valduri ees (nõudmiseni hoius-deposiit). Teiselt poolt vaadates (Valduri poolt) on kõik vastupidi. Valduri pangakontol olev arv on Valduri jaoks vara ja laen on Valduri kohustus panga ees. Laen lõi deposiidi, mitte vastupidi ja nn arveldusraha (millega sina tõenäoliselt kaardiga makstes igapäevaselt leiba ja piima ostad) tekkis ‘õhust’. Pangal polnud tarvis hoiuseid ega reserve, et selline arv Valduri pangakontole sisestada. Pank ei kandnud kuskilt seda summat Valduri kontole ja mitte kuskilt ei jäänud midagi vähemaks, vaid juurde tuli. (ma ei pannud segaduse vältimiseks kapitali siia kohustuste poolele, Valdur ei ole juriidiline isik ja see võiks vaid segadust tekitada lugejas, tegelikult oleks võinud olla “kohustused/kapital”).

Mis juhtub, kui Valdur viib oma deposiidi mõnda teise panka? Panga seisukohalt vaadates oleks lugu sama, kui Valdur ostaks midagi Toomaselt ja Toomas deponeeriks saadud summa mõnes teises pangas. Aga vaatame seda juhtumit lihtsuse mõttes ikka ainult Valduri, Panga A-ga ja Panga B-ga.

Pank A Valdur
Varad Kohustused Varad Kohustused
+Laen +Deposiit +Deposiit Pangas A +Laen Pangast A
-Reservid -Deposiit -Deposiit Pangas A
+Reservid +Laenamine +Deposiit Pangas B
Pank B
Varad Kohustused
+Reservid +Deposiit
Vaatame, mis siin juhtus nüüd. Valdur võtab deposiidi pangast A ära, mida näitab “-Deposiit” Panga A kohustuste poolel ja “-Deposiit Pangas A” Valduri varade poolel. Nüüd Valdur deponeerib selle Pangas B, mida näitab “+Deposiit Pangas B” Valduri varade poolel ja “+Deposiit” Panga B kohustuste poolel. Kuidas see deposiit siis reaalselt liigub ühest pangast teise panka? Võime ette kujutada, et toimub elektrooniline ülekanne (Valdur annab vastavad instruktsioonid pangale A). Võime veel ette kujutada, et pangal A ei olnud reserve sel ajal, kui ta laenu väljastas Valdurile. Kuidas ta saab reserviülekande teha Pangale B? Ta laenab vajaliku summa rahaturult. Kust raha rahaturule saabus? Keskpank varustab pangandussüsteemi rahaga ja teeb seda läbi avaturuoperatsioonide. Lisaks sellele on võimalik Pangal A ka keskpangast otse laenata. Vaata võimaluste kohta eurosüsteemis lähemalt siit. Ning peale selle pakuvad eurosüsteemi rahvuslikud keskpangad lühiajalist nn “overdraft” võimalustl . Viimane tähendab seda, et panga A makse läheb igal juhul läbi pangale B ja seda isegi siis, kui pangal A üldse reserve pole, et seda makset teostada (ma ei hakka seda siin pikemalt kirjeldama, kuna see võib liiga tehniliseks ja igavaks osutuda lugeja jaoks, minu jutu mõte seisneb selles, et mingeid piiranguid keskpangad kommertspankadele raha koguse osas ei tee nagu enamus meie seast on harjunud mõtlema).

Mida arvab sellest nn mainstream majandusteadus ja miks nad näiteks üleilmset finantskriisi ette ei näinud? Neoklassikute arvates eksisteerib mingi kindel hulk sääste, mida siis laenatakse. Nende arvates toimub laenubuumide ajal vaid ostujõu liikumine säästjatelt laenajatele, aga nagu ma eespool näitasin, on selline arusaam vale ja tegelikult luuakse ostujõudu juurde iga kommertspanga laenuga ning seda ostujõudu hävitatakse iga laenu ära maksmisega. See on põhimõtteliselt raamatupidamislik identiteet. Seda mõistmata ei saa neoklassikaline majandusteooria aru erasektori laenukoormuse mõjudest, sest ostujõud liigub ainult säästjatelt laenajatele ja vastupidi neoklassikute teoreetilise käsitluse järgi. Nende arvates eksisteerib mingisugune intress, mille juures turg puhastub ja tekib tasakaal säästjate ning laenajate vahel. Idee on täiesti vale ja just sellepärast pärinevad neoklassikutelt mõtted, et peaks kommertspankadele rohkem reserve andma, ju nad siis ka laenama hakkavad. Peaks intresse alandama, küll siis ka säästud otstarbe leiavad jne. Me oleme täna situatsioonis, kus poliitikud ja arvamusliidrid ei saa kõige lihtsamatest pangandusoperatsioonidest aru. Enamuse inimeste jaoks on eelpool kirjeldatud raamatupidamine igavalt keeruline ja nad ei süvene kunagi, seetõttu saavad Krugmanid, Bernanked ja Mankiwd neid edasi eksitada oma väärideedega. Aga mitte ainult nemad, nimesid nimetamata võin ma väita, et pangandustegelased Eestis on öelnud: pangad laenavad välja hoiustajate raha. Arvamusliidrid on väitnud, et raha panka pannes pannakse see majanduse heaks tööle, ka see on vale.

Investeerimiseks ei ole tarvis säästa

Iseenesest tundub täiesti loogiline olevat, et investeerimiseks on tarvis kõigepealt säästa, muidu ei ole ju midagi investeerida. Paljud majanduskommentaatorid toovad veel selliseid näiteid, et talunik ju saaki ei saa, kui ta ei külvanud. Nagu me eespool nägime lõi laen hoiuse ja nii on ka investeerimisega. Investeering loob säästu, mitte vastupidi. Kui sina vaatad neid asju enda mätta otsast, siis tõepoolest pead sa kõigepealt säästma, et näiteks võlakiri või aktsia osta. Makrotasandil aga investeeringud ja säästud selle tulemusel ei suurene. Sinu raha säästmine tähendab üldiselt seda, et sa ei kuluta kõike oma sissetulekut ja kellegi teise(teiste) säästud majanduses vähenevad täpselt sinu säästude võrra. Kui sa ostad nüüd aktsia, siis keegi teine loobub sellest aktsiast ja ikkagi säästud ning investeeringud majanduses ei suurene selle tulemusel. Kui kommertspank väljastab Valdurile laenu tehase ehitamiseks, siis suurenevad säästud ja investeeringud. See tähendab, et investeering loob säästu, kuid need pole netosäästud ja erasektoril ei ole võimalik netosääste akumuleerida iseseisvalt (ilma valitsuse või ülejäänud maailma defitsiidis olemiseta kodumajanduse suhtes).

NB! Kui eelpool toodud skeemis tekiks kohustus vaid Valduril ja pank laenaks välja hoiustajate raha ning lisakohustust ei võtaks seoses Valduri deposiidiga, siis tekiks vastuolu topeltkannetega raamatupidamissüsteemis. Nii ei saa kunagi olla, et üks pool võtab vaid kohustuse ja ise vara vastu ei saa.

Kõige tähtsam kogu eelneva jutu juures on mõista, et erasektor ei saa ilma valitsuseta enda finantsrikkust suurendada. Kuna iga finantsvaraga, mis erasektoris luuakse, kaasneb võrdväärne kohustus, siis erasektori finantsrikkus ei suurene pangalaenude tulemusel ega ka vähene. Neutraalsed on selles suhtes ka keskpanga monetaaroperatsioonid (siin on mõned erandid, näiteks keskpank ostab kulda erasektorilt). Isegi kui keskpank asub erasektorist kodulaene ostma, ei suurene selle tulemusel erasektori finantsrikkus. Selles on lihtne veenduda: Valdur on kommertspangale võlgu 100 turgikut, Valduri laen (lubadus maksta pangale) on kommertspanga jaoks vara. Kommertspank müüb selle vara nüüd keskpangale. Kommertspanga bilansis on nüüd varade poolel raha endise Valduri võla asemel. Kommertspank rikkamaks ei saanud, Valdur on endiselt võlgu, aga kommertspanga asemel keskpangale. Erasektori finantsrikkus ei suurenenud.

Täpselt sama on lugu siis, kui keskpank ostab kommertspankadelt valitsuse võlakirju või ostab ükskõik milliselt erasektori majandusagendilt võlakirju. Erasektori finantsrikkus selle operatsiooni tulemusel ei suurene. Need, kes väidavad, et see on inflatsiooniline, ei tundu rahandusest aru saavat.

-0  +1

05.09.19, 22:14
Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."

-0  +1

05.09.19, 22:25
Eesti Veksel'i ja Seto Krooni abil teostatakse ausat rahaloomet aga euroga tehakse petukaupa.

-0  +1

06.09.19, 00:00
Lennunduse fossiilkütustevaba tulevik https://blog.solarship.com/
https://blog.solarship.com/

Tutvuge päikeselaeva Nabila uusima lennukiga. Nimekaimu abil, mis tähendab „sündinud aadlile”, on see laev esmasündinu meie uue põlvkonna lennukites ja esimene meie Wolverine lennukite skaleeritavas reas. Fossiilkütusteta kaubalennukite tarnimine kaugemate piirkondade teenindamiseks on järjekordne samm meie missioonis. Kui Nabila on kompaktauto suurus, siis pärast seda modelleeritud Wolverines veab abivajajatele mitu tonni varusid.



Nabila tiiva uus kuju on enne selle tootmist hoolikalt arvutimudelitega viimistletud - tänu sellele on paranenud stabiilsus, vähenenud tuule tundlikkus ja suurem juhtimisvõime. Selle eesmärk on saavutada ka suurem tõstejõu suhe, mis on aerodünaamilise efektiivsuse mõõt. Pole vaja öelda, et Nabila töötab täielikult elektrienergiaga.

Nabila programm on Solar Laeva jaoks viis oma teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks ohutult, kuid samas kiires tempos. Seal, kus enamus seni ehitatud Päikeselaevade lennukeid on mehitatud, juhitakse Nabilat maapinnast kaugemal, võimaldades meil oma uusi konstruktsioone ehitada, muuta ja lennata väiksema ulatusega, kiirema pöörde ja väiksemate kuludega. Põhjalik telemeetria võimaldab meil kontrollida oma lennuandmeid meie tehniliste mudelite suhtes, aidates meil rohkem teada saada ja parendusi teha kiiremini kui kunagi varem.

See lähenemisviis on võimaldanud meie meeskonnal paralleelselt ehitada ja katsetada mitut lennukit ning aitab meil joonistuslaudadelt ja katsestendidelt maha võtta kümneid ideid ja täiustusi ning panna need hindamiseks tõelistele lendavatele õhusõidukitele. Erinevad konfiguratsioonid ja omadused konkureerivad otseselt üksteisega, parimad elemendid saavad teele järgmise lennuki.

Juba Nabila lennuetendus on pälvinud kiituse mitmelt endiselt õhuväe pilootilt, kes kahtlemata ootavad ahmilt, et nad saaksid ise lennata. Vahepeal jätkab Nabila oma tööd mitmete konfiguratsioonidega, konkureerides päikselaeva tehnoloogia järgmise põlvkonna parimate ideede tõestamiseks, kuulutades lennunduse fossiilkütustevaba tulevikku

-0  +0
Pets

06.09.19, 07:39
See elektritsaabtasuta on lihtsalt üks suur HUI!

-0  +2
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud