15.03.2018. Autor: Andres Põder Eestist rääkides ei saa usust üle ega ümber, olgu selleks kas või ebausk või uskmatus. Ehk on rahva keeletaju sidunud sõnasse „usk“ erinevad tähendused just seetõttu, et neid pole võimalik lahutada? Kas saab olla „kindlat sisemist arusaama“, kui puudub veendumus milleski, „mis ei vaja põhjendamist“? Kas on midagi enesestmõistetavamat kui jumaliku väe tunnistamine? Kas on lootust, kui see usk puudub?
15.03.18, 09:51 Sõnal usk on eesti keeles kahjuks segadust tekitavalt erinevad tähendused. Üks ja üldisem on , et usk on uskumine kellessegi, millessegi. Kes usub jumala olemasolusse, kes mitte. Kes usub mehe igavesse truudusesse, kes mitte. Kes usub oma tarkusesse, kes usaldab teisi kuulda jne.jne. Teine tähendus on, et usk on religioon. Kirikumehed kipuvad seda varianti eelistama. Religioon on kellegi poolt mingitel eesmärkidel loodud ideoloogiline vahend, enamasti oma rituaalide ja organisatsiooniga. Jumal, kui ta on olemas, ei vaja mingeid religioone - need on vajalikud teatud inimestele.
Mis asi aga võiks olla EESTI USK - see peaks ilmselt olema usk oma RAHVA ja RIIGI igavesse kestmisse, selle nimel elamine ja olemine.
-0+5
Canis lupus
15.03.18, 10:06 " 1922. a rahvaloenduse kohaselt oli üksnes luterlasi ja õigeusulisi 98% rahvast (Eesti Vabariik 100. Statistiline album, 2018). Seega võime pidada Eesti riiki kristlaskonna loominguks ja pärandiks." - milline demagoogia meisterklass! Koloniaalkiriku ametnikele nii iseloomulik
-1+6
to paraku
15.03.18, 10:25 jah, kõik on kena, aga Jumalata on see võimatu. Meie probleem on see, et kummardame loodut rohkem kui Jumalat.
-4+6
nii-nii
15.03.18, 10:27 See 98% on statistika, mitte mingi usu tõestus. Selge see, et sel ajal kuuluti "hingekirjadesse" (kel ajaloost vähegi aimu). Muide, mis ikka sügaval südames, seda ei võta sealt mingi võõra võimu (ega võõra usu) väega - see 98% sulas aga nobedalt nagu mullune lumi, nii et pole siin midagi ohkida, et nõukavõim jne. Ja nimetatagu uske nende õigete nimedega, väljendi "Eesti usk" kaaperdamine ei too teile ometi lambukesi juurde.
-1+7
oo jeesus
15.03.18, 10:38 Ah uurige loodusseadusi ja arvestage nendega ja uurige veel usinamalt inimühiskonna, sealhulgas eriti EESTI RIIGI ja rahvuse mõtet ja te olete õiges usus, õigel rajal.
15.03.18, 12:14 Ristikäik tuleb läbi käia ikka enese sees. Seda mõne rahvuse ajaloost taga ajada oleks vist vale.
-2+0
Ou jees 15.03.18, 23:13 Kuidas sa seda siis teed? Mida sa aluseks võtad? Jura ajamine mõne vennikese poolt. Ajalugu ja muu selline ongi aluseks, et endas ja oma RAHVAS selgusele jõuda.
15.03.18, 21:51 1. "Ainult vaga pealiskaudne inimene eitab Jumala olemasolu."(voi oli see "Vaimu olemasolu") Malu jargi tsitaat Gunnar Aarmalt
2. Vana Einstein uskus ka, et koik (ululdse koik) tuleneb suurtelt
Vaimult.
3."Onnetud on inimesed, kes Jumala oma elust valja lulitavad." Anonuumne sissehelistaja Kuku Raadio Vox Populi saatesse, kus arutati president Kaljulaidi seisukohti kiriku kohta.
-4+1
no 16.03.18, 15:40 See on iseenesest juba jumalateotus, kui mainida Jumalat ja kirikut ühes lauses.
-0+1
Tappideta
15.03.18, 21:53 Parandus: suurelt Vaimult
-0+1
Rabi Martin Buber:
15.03.18, 22:17 "Toogem Jumal siia maailma, siis saab kõik tühi täis."
-1+1
Paganus (maamees)
16.03.18, 19:42 Milleks meile JHV? Taara on see mis meid avitab.
-1+1
Lisa kommentaar
NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
Infotelefon: 455 3133
15.03.18, 23:13
Kuidas sa seda siis teed? Mida sa aluseks võtad? Jura ajamine mõne vennikese poolt. Ajalugu ja muu selline ongi aluseks, et endas ja oma RAHVAS selgusele jõuda.