[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 23. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Kommentaarid

Uue hümni otsimine – ammu unustatud vana
12.01.2018. Autor: Küllo Arjakas, ajaloolane
Laias laastus ei ole praeguses Eesti hümni võimaliku muutmise arutluses midagi uut. Samalaadseid mõtteid avaldati Eesti Vabariigi 1920.–1930. aastatel ja ka viimasel 25 aastal. Hinnanguliselt kordub isegi 90% poolt- ja vastuargumente.
Sorteeritud esimestena:vanemad   uuemad   parimad
OLEW AIT EKRE elab maal tjuradest

12.01.18, 10:05
Tehke oma NELI last, selle asemel et jahute hümnist. Arjakas pole kunagi asjalik olnud, kuidas siis nüüd saabki olla. Pole teemat, pole juttu.

-0  +4
OLEW AIT EKRE lugege ja mõelge asjast ka

12.01.18, 10:09
Rahvastiku hääletut hääbumise protsessi saab veel ümber pöörata, kirjutab riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu.
Kui riik tühjeneb rahvast, on vaja otsida selle põhjuseid. Miks ei sünni lapsi ning miks lahkutakse maalt ja riigist? Mida peaks muutma riigis tema kestmiseks? Äkki on vaja riik paremini korda teha! Vaja ehk valida missioonipoliitikuid, mitte paljalt karjääripoliitikuid! Vähe on sellest, et riigimehed ja ettevõtjad muretsevad ning meedia arutleb temale jõukohaste teemade üle. Vaja on rakendada abinõusid teaduslikul alusel, sest teaduse areng on meid selle olukorrani viinud. Olen kutsunud teaduste akadeemiat ja ülikoole appi. Kuid välja tuli nagu Martti Larni tegelasel, kes läks paluma tütre kätt, aga sai isa jala.

Hakatuseks tulnuks üheksakümnendatel rakendada riigi teaduspotentsiaal ja siis kuulata asjatundjate või vähemalt asjasse pühendunud isikute soovitusi. Seda ei tehtud. Poliitikud püüdsid kinni signaali niinimetatud õukonnademograafidelt, kes kinnitasid, et häda pole midagi, tulime välja ka pärast Põhjasõda. Kuid ka liivlased hääbusid. Mis meid nüüd kaitseb? Kunas tuleb murdepunkt sündimuse tõusuks ja kas oma riik ise ei peaks kaasa aitama, et tuleks see juba tuleks. Ikka lükkame probleemi – sündimus taastetasandini – laste ja lastelaste kaela!

Kas kõik on tehtud? Kui oleks tehtud, siis oleks Eestis vähemalt rahvastikupoliitika
organisatsiooniline struktuur olemas ja meil poleks vaja valitsuselt paluda, et tehke ometi peaministri rahvastikubüroo, kui rahvastik on kuulutatud riigis prioriteediks. Palusime seda kümnekesi peaministrilt möödunud aasta 10. veebruaril 2017, kui ta Toompea haridusseminari liikmeid võõrustas, aga vahele tuli kogu Euroopa juhtimine. Nüüd ootame peaministrilt enam tähelepanu oma rahvale.

Nii poliitikutel kui ka intelligentsi hulgas on välja kujunenud mõtteviis, et rahvastikuküsimus on liiga keeruline, et sellega tegelda. Poliitilist profiiti lõigata ei saa. Teooriana arvatakse, et rahvastikuprotsessid pole juhitavad. Pigem tegeleme nende asjadega, mida Euroopa Liit toetab ja kinni maksab – näiteks Rail Baltic. Muidugi leiab raudteeprojektist ka positiivset. Nii nagu Jaroslav Hašeki kangelane seletas, et sõjad on positiivne nähtus, sest seal saab hukka palju pätte ja kaabakaid.

Ma ei arva, et kõik on juba kaotatud ja maha mängitud. Meil on peaminister, kes julges tunnistada rahvastikukriisi ja asuda sellega võitlema. Meil on piisavalt aatelisi inimesi, keda hääletu hääbumine sunnib tegutsema. Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühm koguneb, et läbi vaadata rahvastikupoliitika memorandum riigikogule. Selles on tabeli kujul esitatud võtmeprobleemid ja vastutavad koordinaatorid. Näiteks: probleem «Sündimus on aastakümneid alla taastetasandi» ja selle vastutav koordinaator on «peaministri rahvastikubüroo».

Memorandumis on ülesanne riigikogu põhiseaduskomisjonile tegelda Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli õigusjõu ebamäärasuse teemaga. Kui preambulis sõnastatud põhimõtteid viidaks ellu, poleks ju vaja olnud ideepaberiga vaeva näha. Ka valitsusasutuste põhimäärustes pole rahvastikupoliitilist osa, mida tuleks täita. Eesti ülikoolid, sealhulgas rahvusülikool pole võtnud endale selgepiirilisi ülesandeid rahvastikupoliitika uurimiseks ja vastavasisulise õppe korraldamiseks. Taotletakse ka rahvastikuseaduse väljatöötamist. Memorandumi täiendamiseks oodatakse rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja ettepanekuid. Teksti leiab riigikogu dokumendiregistrist Eiki Nestorile saadetud kirjast, guugeldades päringuga «rahvastikupoliitika memorandum».


-0  +3
OLEW AIT EKRE elab maal david vseviotest
 1

12.01.18, 10:44
Tegelikult tuleks pigem rääkida David Vseviotest, kes said oma nn.elutööpreemia selle eest, et arvasid , et eestlased on natsid, et eestlased tegid valesti, kui hakkasid Sinimägedes vastu. Sest siis oleks Eesti kiiremini langenud vene okupantide meelevalla alla. Eesti poleks nii kiiresti saanud juutide idel jakobsonide piinamise alla.

-1  +3
OLEW AIT EKRE elab maal Vseviovi muredest
12.01.18, 10:58
Muidugi oli Vseviovil mure, et laagrites ei saaks mõni juut surma, aga see, et eestlased langesid, pole oluline. eestlane andku ennast vangi, eestlane loobugu oma riigist ja ... selle eest ELUTÖÖ preemia. Tubli tegu, ei midagi üllatavat EESTLASELE????!!!!

-1  +2
Lisa kommentaar

Nimi*:

E-mail:

Kommentaar*:

NB! Meie Maa ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Meie Maal on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.

Täna loetuimad
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (2)
Teetööde tõttu on sadamates avatud üks piletikassa (2)
Purjus autojuhid ja jalgratturid
Saaremaa vallal sai aasta täis (5)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat
Kes meelitavad inimesi vollesaali?
Estbeli uued tuuled
Unistus paremast elust – „Mihkel“
Ruhnlased soovivad spordihoonet
Lühidalt
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Tänak ülehomme Barcelonas joonel
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (1)
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (2)
Kommentaarid
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kesklinnas avab uksed Väike Punane baar (5)
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Teetööde tõttu on sadamates avatud üks piletikassa (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (2)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (5)
MÕTE - Mustvalge telekas diivani taga nurgas (1)
Suurtäheluku päeval tohib trükitähtedega kirjutada (2)
Minister tähistas valla sünnipäeva palvushommikusöögiga (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud