[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 02. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Saaremaa Teataja

Uuring kinnitab: Väikese väina tammi võib teha avad (2)
Autor: Maria Reimal vanemarhitekt
Kolmapäev, 06. mai 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud tammiavade mõju uuring näitab, et avade rajamisel on positiivne mõju veevahetusele ning sellest tulenevalt ka piirkonna mere-elustikule.

Eestimaa suurim vesiehitis, Muhumaad ja Saaremaad ühendav Väikese väina tamm on tänaseks juba 124-aastane. Paljude (nii ka minu) arvates pole aga tamm siiani veel lõplikult valmis.

Tammi esimesed eskiisid valmisid 1865. aastal. Liivimaa kuberner Mihhail Zinovjev pani 2. aprillil 1894 Kinda laiule tammi nurgakivi ning lasi tammi kahe aastaga valmis ehitada.

Ehitamisel kasutati Muhu maalinna ja Maasi ordulinnuse kive. 3,6 kilomeetri pikkuse tammi ehitus läks maksma 106 000 kuldrubla. Kuberneri auks nimetati see esialgu Zinovjevi tammiks.

1960. aastal sai tamm mustkatte. Viimased suuremad ehitustööd said seal alguse enam kui 30 aastat tagasi. Rekonstrueerimistööd algasid 1986. aastal, mille käigus jõuti lausa nii kaugele, et valmis oli isegi osa sillakonstruktsioone. Sildade paigaldamiseks rajatud ümbersõiduteed on siiani alles.

Nüüdseks on aga juba enam kui sajand räägitud tammi sisse avade tegemisest. Arenguid on olnud erinevaid, aga näiteks eelmise aasta lõpus sai valmis Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud tammiavade mõju uuring. Selle töö eesmärgiks oli hinnata Saaremaad ja Muhu saart ühendava väinatammi avade rajamise mõju Väikesele väinale. Aruandes anti ülevaade projekti Coast4us raames teostatud analüüsi metoodikast ja kirjeldati numbrilise modelleerimise abil saadud tulemusi.

Tamm jagab väina kaheks veekoguks

Väike väin on kitsas (laius vahemikus 2–4 km) ja madal (sügavus alla 3 m) mereosa, mis eraldab Saaremaad Muhumaast. Väina keskel asuv tamm jagab Väikese väina kaheks eraldiseisvaks veekoguks, piirates sellega kahe väinaosa vahelist veevahetust ning veeorganismide liikumist. Piiratud veevahetus põhjustab setete kuhjumist.

Probleemina on tõstatatud ka kalameeste ja mereturismi harrastajate jaoks läbipääsu puudumist ühelt väina poolelt teisele. Olukorra parandamiseks on Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut koostöös Saaremaa vallavalitsusega ning kohalike huvigruppidega formuleerinud ülesande, et hinnata tammiavade rajamisega kaasnevaid mõjusid Väikesele väinale ja ümberkaudsele merealale erinevate avade suuruste korral. Analüüsi tulemused on edaspidi kasutatavad otstarbekaima lahenduse leidmisel tammi probleemile.

Mõju hindamisel eeldati, et eksisteeriv ühendus väina kahe osa vahel on ülimalt piiratud ning planeeritud avad on kas mõõdukad (kuni 50 m) või suured (ava laius 250 m) ning lisaks kaaluti ka varianti, kui tamm asendatakse sillaga (ava laius 1250 m).

Mõju hinnang teostati soolsuse ehk passiivse trasseri abil, mida füüsikalistest teguritest mõjutab enim erineva soolsusega veemasside transport ja segunemine. Eeldatud on, et analoogselt mõjule soolsuse jaotusele avaldub ka mõju toitainete edasikandele ja segunemisele ning seega muutustele ökosüsteemis, eelkõige algproduktsioonis.

Käesolevas töös ei käsitletud muud mõju ökosüsteemi komponentidele, kuid siiski võib väita, et suure tõenäosusega avaldab avade rajamine positiivset mõju ka tänu mobiilsete liikide (eelkõige kalad) jaoks tekkivale võimalusele liikuda väina erinevate osade vahel.

Modelleerimise tulemusena selgus, et olenevalt avade suurusest on veevahetuse mõju ulatus kas lokaalne (ava kuni 50 m) või kogu Väikest väina haarav (sild pikkusega 1250 m).

Avad tagavad parema veeliikumise

Kokkuvõtvalt näitavad teostatud põhjalikud modelleerimised Väikese väina tammi piirkonnas, et tammile avade kavandamine ei oma negatiivset mõju, võimalik mõjupiirkond jääb lokaalseks ning avade rajamine omab positiivset mõju veevahetusele ning sellest tulenevalt ka piirkonna mere-elustikule. Sestap on kaudselt ka prognoositav positiivne üldine mõju kohalikule sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.

Avade kaudu tekib väiksematel veesõidukitel ka liikumisvabadus.
Parem veeliikumine tagab ka supelrandades parema vee.

Seega loodame, et eelpool toodud uuring lisab hoogu juurde enam kui sajand kestnud unistuse ellu viimiseks ja et see ei jääks taaskord järgmise põlvkonna vedada.

Uuring on kättesaadav http://uldplaneering.saaremaavald.ee.

Täna loetuimad
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (15)
Pildikesi Mustjala kihelkonnast
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
JUHTKIRI - Kus põrsas, kus pörsas (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Poliitika avakäikude aeg
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (10)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Lisandus üks nakatunu (8)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Viis roolijoodikut ja kuus metsaloomale otsasõitu (2)
Kommentaarid
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (10)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (15)
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
Imre Sooäär pääses asendusliikmena Riigikokku (21)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (7)
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud