[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 12. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Saaremaa Teataja

Kui lapsel pole võimalik kasvada oma peres
Autor: Anneli Tõru, lastekaitseteenistuse juhataja
Neljapäev, 05. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

On loomulik, et soovime oma lastele parimat ning lastega seonduvad teemad puudutavad meid emotsionaalselt. Alati ei ole aga lapsel võimalik kasvada oma päritoluperes.

Põhjuseks, miks laps ei saa kasvada oma sünniperes, võib olla vanemate tervislik seisund, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, kriminaalne käitumine või suutmatus tagada oma lastele turvaline kasvukeskkond.
Laps võib sattuda väärkohtlemise või hooletusse jätmise ohvriks, mis võib viia otsuseni laps(ed) perest eraldada. Enne sedavõrd kaaluka otsuse tegemist pakutakse vanematele aga igakülgset tuge (nt vanemate nõustamine, suunamine ja vajadusel materiaalne toetamine, püüdes luua lapse arenguks soodsamad tingimused). 

Kui aga olukord ikkagi ei muutu ja lapse jätmine perekonda ohustab tema heaolu, tervist või elu ning takistab ta arengut, tuleb laps perekonnast eraldada. Eestis tuleb lastekaitsetöötajatel see otsus teha keskmiselt 250 eri vanuses lapse kohta aastas.

Hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede

Lapse perekonnast eraldamine on traumakogemus nii lastele kui ka nende vanematele. Kui laps on perest eraldatud, otsustab lapsevanema hooldusõiguse üle kohus. Võimalus on hooldusõigust piirata, peatada või ära võtta.

Hooldusõigust piiratakse peamiselt siis, kus lapsevanem ei ole füüsilise või vaimse puude tõttu võimeline lapse eest hoolitsema. Hooldusõigus peatatakse, kui vanem ei ole võimeline pikemat aega hooldusõigust teostama, näiteks kui ta viibib pikemalt ravi- või kinnipidamisasutuses.

Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, mida kohtud rakendavad siis, kui on selge, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud.
Peamiselt võtab kohus vanematelt hooldusõiguse ära alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise ja laste hooletusse jätmise tõttu ehk siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused õigusvastaselt täitmata.

Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) üle kahe tuhande lapse ja neist umbes pooled viibivad asutusepõhisel asendushooldusel, endise nimega lastekodudes. Saaremaa lastest on perekodudes 9, järelhooldusel kaks, hooldusperedes kaks ja eestkosteperedes natuke üle 20 lapse.

Perepõhine asendushooldus on parem lastekodust

Lapse asendushooldusele paigutamisel peab kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitsetöötaja eelistama võimalusel perepõhist kasvukeskkonda. Perepõhine hooldus lähtub enam laste emotsionaalsetest vajadustest püsiva vanema järele ja valmistab last asutusepõhise hooldusega võrreldes iseseisvaks toimetulekuks üldjuhul paremini ette. Õnneks enam kui pooltele asendushooldusele suunatud lastele on avanenud võimalus jätkata oma elu perekondades ehk siis selliste perede puhul räägime perepõhisest asendushooldusest ja need võivad lapsele olla hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks.

Lapse eraldamisel päritoluperekonnast ja tema paigutamisel uude perekonda tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid. Näiteks – milline on olnud lapse eelnev elukäik, kas edasine suhtlemine sünniperega on lapse huvides, milline on lapse asendushooldusele paigutamise eesmärk (nt koju tagasi pöördumine, viibimine asendusperes täisealiseks saamiseni, lapsendamine jne), millised on lapse vajadused (hariduslikud, psühholoogilised jne) ja milline perekond on võimeline lapse eest hoolitsema. Enamasti asjad laabuvad ja lapse elama asumine uude perekonda õnnestub. Mõnel juhul säilib ka toetav side sünniperekonnaga ja teiste lähedastega.

Pered, kes leiavad, et nende südames on veel ruumi teistest vanematest sündinud laste eest hoolitsemiseks, võivad julgelt pöörduda esmaseks konsultatsiooniks sotsiaalkindlustusameti (SKA) spetsialisti poole: Elo.Tenusaar@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Enne SKA poole pöördumist võib konsulteerida Saaremaa vallavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Anneli Tõruga, tel 452 5050, anneli.toru@saaremaavald.ee.

Artikkel on koostatud www.tarkvanem.ee põhjal.


Asendushoolduses kasutatavad mõisted

Kasupere – perekond, kus last kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse sünnivanem ega sünnivanemaga abielus olev isik.
Asendushooldus – sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushooldus võib olla asutusepõhine (asenduskodu, perekodu) või perepõhine (lapsendamine, eestkoste ja hoolduspere).
Asenduskodu (endise nimega lastekodu) – lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad vahetustega tööl käivad kasvatajad. Ühes kodus on kuni kuus last ja rohkem kui kolm kasvatajat.
Perekodu – asenduskodu üks vormidest, kus lapsed elavad kuni kuueliikmelistes peredes ja nende eest hoolitsevad kuni kolm perevanemat. Perekodus elab perevanem lühi- või pikaajaliselt teatud perioodil koos perekodus olevate lastega.
Pere- ja asenduskodu peamiseks erinevuseks on, et asenduskodus on rohkem erinevaid laste eest hoolitsevaid inimesi ja nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus.
Turvakodu – ajutine viibimiskoht lapsele. Eesmärk on tagada turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kelle hoolduses esinevad puudused, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. Turvakoduteenus on suunatud eelkõige hüljatud, hooletusse jäetud või vägivalda kogenud lapsele.
Perepõhine asendushooldus – laps on lühi- või pikaajaliselt paigutatud elama perekonda, mis ei ole tema sünnipere. Perepõhise asendushoolduse vormid on perekonnas hooldamine, eestkoste ja lapsendamine.
Hoolduspere – pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas kas lühi- või pikaajaliselt. Pere ei ole eestkostja ega last lapsendanud. Pere on ette valmistatud vastavat hooldust pakkuma ning peret toetatakse rahaliselt ja mitterahaliselt (toetatakse lapse kontaktide säilitamist sünniperega, võimalusel pöördub laps peresse tagasi).
Eestkostja – lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste määramine toimub kohtu kaudu. Eestkostjaks on tihti lapse sugulased, kuid selleks võib olla ka võõras pere.
Lapsendamine – laps lapsendatakse juhul, kui lapse bioloogiline pere ei ole vaatamata osutatud toetustele võimeline oma lapse eest hoolitsema. Sel juhul leitakse lapsele lapsendajapere, kes võtab endale eluaegse vastutuse ja hoolitsuse lapse eest. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis on tingimusteta, tähtajatud ja pöördumatud. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanemad on surnud või kellelt on ära võetud hooldusõigus.
Järelhooldusteenus – eesmärk on toetada asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noore iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. Kohalik omavalitsusüksus tagab noorele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

Täna loetuimad
Vald tunnustas väärikaid pulmapaare (2)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (7)
Kunstnik Endla Tuutma hukkus liiklusõnnetuses
EKRE Šveitsi juust (11)
Incapi praktikale koroonaviiruse kiuste (1)
Orissaare hoovikohvikud pakkusid erinevaid maitseid  (2)
Looduse Omnibuss toob mandrirahva looduse päevale (3)
Vilsandi tuletorni külastajad lähiajal ei pääse
JUHTKIRI - Kui kahest saab üks (3)
Kuressaares tähistatakse Eesti looduskaitse sünnipäeva
Minister Lukas: kriisiabi on läinud Saaremaal asja ette (2)
TS Laevad asub uut juhti otsima
Eesti Looduse Päeva tähistatakse tänavu Saaremaal (4)
Jacqueline Putnik sai Eesti Meistrivõistlustel 6. koha
Mihkel Poll mängis ritsikatega võidu
Nädala loetavuse top 5
Maakonnas viirus tagasi (37)
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (11)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (16)
Ilutulestik häiris elanikke  (12)
Postiteenus läheb üha kitsimaks (12)
Kommentaarid
Täpsustus (10)
EKRE Šveitsi juust (11)
Madu toodi puu otsast alla  (8)
Eesti Looduse Päeva tähistatakse tänavu Saaremaal (4)
Vald tunnustas väärikaid pulmapaare (2)
Looduse Omnibuss toob mandrirahva looduse päevale (3)
Minister Lukas: kriisiabi on läinud Saaremaal asja ette (2)
Incapi praktikale koroonaviiruse kiuste (1)
Orissaare hoovikohvikud pakkusid erinevaid maitseid  (2)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud