Soomlaste langustendentsi peamiseks põhjuseks on toodud, et noor Pekka ei tea, kes on Georg Ots, tal ei teki seoseid ning ta võtab päikest väiksematel laiuskraadidel. Ühisel jõupingutusel EAS-iga on mitmed sihtkohad asunud seda trendi murdma. Kas ka õnnestunult – seda näitavad lähiaastad.

Üha enam kõlavad soovid: „Tahame siia rikast skandinaavlast“. Rootslased on geograafiliselt küll lähedal, kuid loogilisena näivad ajaloolis-kultuurilised sidemed ei kajastu külastusstatistikas. Küsimus „miks meil neid ikkagi nii vähe on?“, tingib kohe järgmise – „mida oleme selleks teinud, et see muutuks?“.

Tulemuste saavutamiseks on vaja selget sihti ning selles suunas sammumisel järjekindlust ja visadust. Tagasihoidliku ligimeelitamise asemel on Saaremaa teinud konkreetsema käigu – kui need svenssonid omal käel ei tule, siis lennutame nad ise siia kohale! Nüüd nii ongi.

Alates 15. maist ja nii 36 korda ühel hooajal järjest on meil võimalik oma lugu rääkida ja teenuseid pakkuda kuni 72-le Kuressaare lennujaamas maanduvale külalisele. Kinnitatud on fakt, et lennureisija jätab maha kõige enam raha, sest teekonnal puuduvad muud tarbimislõksud.

Brommast Kuressaarde lendav külaline peab enne tagasilendu viibima siin kas kolm või koguni neli ööd (lennud reedeti ja esmaspäeviti). Väike arvutus näitab, et isegi lennureiside 50%-lise täituvuse korral on Saaremaa valla välja käidud panus koha peal tarbitavate teenuste ja toodete näol sisuliselt ühe hooajaga kenasti ettevõtjatele tagasi tulemas.

Püsiühendus toob saarlaselegi ülejäänud maailma lähemale – Brommast on otseühendused Berliini, Helsingi, Riia, Oslo, Gotlandi ja paljude Rootsi linnadega.

Bromma ja Arlanda lennujaamu eraldab vaid u 40 minutit sõitu, mis avardab lennuvõimalusi veelgi: Pariis, Amsterdam, Istanbul, London, Moskva, Bangkok, Dubai jpt. Võimalike uute investeeringute kontekstiski on Saaremaa positsioon varasemast oluliselt parem. Rootsi osalusega ettevõtteid tegutseb meil päris mitmeid juba praegu.

Suur potentsiaal on taastuvenergeetikal ja vesiviljelusel, kus toimumas mitmeid arenguid ning arvestatav valdkondlik kompetents koondub justnimelt Skandinaaviasse, eeskätt Rootsi ja Norrasse.

Kas me need rootslased Brommas nüüd ka lennukile saame? Milliseks kujuneb tegelikult lennureiside täituvus? Kas oleme selleks kõigeks valmis ja kas Rootsi on üldse õige suund? Küsimusi ja mõtlemisainet jagub. Fakt on aga see, et kui ei proovi, ei saagi teada. Kui me ei suuda suvisel tipphooajal Saaremaa kasutuskogemust kasvatada kasvõi poolega lennureiside täituvusest, peame väga tõsiselt oma väärtuspakkumised üle vaatama.

Keskmine rootslane on väga teadlik tarbija. Talle on oluline autentsus, väike ökoloogiline jalajälg ning jätkusuutlikkus, mis läheb vägagi hästi kokku meie saarelise looduskeskse olemuse, UNESCO biosfäärialal paiknemise ja tublide väiketootjate mahe- ning ökosortimendiga.

Loomulikult on vaja talle ka raputust ja elamust, mille jaoks ta lihtsalt peab siia tulema. Rootslane hindab head kvaliteeti ja laitmatut teenindust. Võimalusel sooviks ta tooteid ja teenuseid tarbida oma emakeeles, vähemasti kodus reisiplaane tehes ja sihtkoha infot ammutades.