[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 06. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Saaremaa Teataja

Ühisveevärk – suuremate keskuste luksus?
Autor: Aivar Sõrm, Kuressaare Veevärk AS juhatuse liige
Neljapäev, 19. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaa vallas on koostamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2020–2031, milles osaleb ka Kuressaare Veevärk.

Valla veemajanduse arengukava peaks sätestama valdkonna tulevikusuundumused. Varasemad arengukavad nägid suures plaanis ette õnnelikku tulevikku stiilis „tsentraalne vesi/kanalisatsioon igasse õue!“. See lootus baseerus eeldusel, et muu Euroopa jääbki meie unelmat lõpmatuseni rahastama. Täna on paraku aeg reaalsusele silma vaadata ning anda endale aru, milliste sammudega ja kuhu suunas on üldse võimalik edasi astuda. Toetuste aeg on otsas ja tegemiste puhul saab arvestada ainult oma rahakotiga.

Probleemi mastaape aitab ehk mõista Kuressaare Veevärgi praegune tegevusulatus – ettevõte osutab veeteenust kõigis kolmes kohalikus mereriigis, kokku 34 erinevas asumis. Teenuse osutamiseks rajatud torustike kogupikkus on veidi alla 500 km ja tsentraalse vee/kanalisatsiooniga on ühendatud ca 2/3 saarte elanikest.

2000 eurot inimese kohta

Infrastruktuuri ülesehitamiseks on läbi aegade panustatud 40 miljonit eurot ja kui täna kõik see uuesti nullist üles ehitada, kuluks raha juba kaks korda rohkem. Teisiti öeldes on tsentraalse kanalisatsiooni/vee tuppatoomine tagasivaates maksnud 2000 eurot iga inimese kohta, linnas kordades vähem ja maal kordades rohkem. 2/3 sellest rahast on moodustanud EL-i toetus, mis omakorda tähendab, et need kulutused ei peegeldu praeguses vee hinnas ja homme tuleb neid investeeringuid asendama hakata praktiliselt nullist. Selline ebatavaline majandussituatsioon markeerib suhteliselt üheselt ära ka võimalused ja vajadused veemajanduses nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Selge on üks – olemasolev veeinfrastruktuur tuleb püsti hoida, maksku mis maksab. Praeguses arengukava prognoosis kulub järgmisel 12 aastal asendusinvesteeringutele ca 20 miljonit eurot ja ka see visioon tundub olevat alahinnatud. Kuid ka juba selles mastaabis kaasneb investeeringutega veeteenuse hinna hüppeline tõus.

Kui nüüd lisada siia meie soov „igasse õue“, siis selles suunas on kavasse hetkel sisse kirjutatud 86 km uusi trasse koos 29 pumplaga, mis võimaldaksid tsentraalse vee/kanalisatsiooni viia veel pea 800 vallaelanikuni.
Selle ürituse kogumaksumus tänastes hindades on 7 miljonit eurot ehk pea 9000 eurot ühe inimese või 20 kuni 25 tuhat eurot ühe keskmise majapidamise kohta. Kui nüüd võrrelda seda summat senise keskmise ühikkuluga 2000 eurot inimese kohta, koorub välja, kuivõrd kallimaks läheb tsentraaltorustike vedamine tiheasustusest kaugemale.

Tasuvusaeg 200 aastat

Sellise investeeringu tasuvusaeg praeguste hindade juures oleks, arvestades ka ekspluatatsioonikulusid, pea 200 aastat, ainult et nii 40 aasta pärast tuleks need torud juba uutega asendada ehk saajalt ei tule see raha kunagi tagasi. Teisisõnu tähendab torustike vedamine järjest kaugemale veel kord täiendavat hüppelist hinnatõusu tänastele teenuste saajatele ning kokkuvõttes hakkab vee hind tõusma väga ruttu ja tuntavalt kõikidele, sõltumata elukohast.

Ehk siis tegelikult kujuneb küsimus võrgustike edasisest arengust käesoleva arengukava põhiteemaks ning otsuseid tuleks siinkohal teha avasilmi.

Meie tänased alateadlikud ootused ÜVK edasisele mastaapsele laienemisele tunduvad pärinevat paraku ajastust, mil energia maksis kopikaid ja solgi võis rahulikult kraavi mööda lihtsalt merre lasta.

Paraku – mis kaunis, see kallis!

Täna loetuimad
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused
Männivaigusalv võib saarlasi aidata
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Koolisõit sai valusa tagasilöögi
Inimestest ja nende elamise juurtest
JUHTKIRI - Surmast ja riigist, annetamisest ja arstiabist
ETV ja Vikerraadio toetasid saarlasi saatega
Esiliigas medalid jagatud
Nädala loetavuse top 5
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused
Männivaigusalv võib saarlasi aidata
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Koolisõit sai valusa tagasilöögi
Inimestest ja nende elamise juurtest
Kommentaarid
Vald ei kavatse bussijuhtidele vastu tulla (7)
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid (2)
Saaremaa ja Muhu turismiettevõtjad tegid valitsusele ettepanekud kriisist pääsemiseks (27)
Saaremaa ettevõtjad kutsuvad üles eelistama eestimaist  (7)
Päästeamet käivitab Kuressaare haigla kriisistaabi (5)
Koroonaviirus on võtnud viie saarlase elu (22)
Saaremaa kriisikomisjon koostas soovitused tootmisettevõtetele (26)
Kriisiolukorras tegime õige otsuse (8)
Pöördumine  (57)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud