Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50 leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

„Pärast esialgse hinnangu andmist tuli žürii Kuressaaret kohapeale hindama ning siinnähtu vaimustas neid niivõrd, et juba siin olles teatasid hindajad, et pole üheski nii väikse rahvaarvuga linnas näinud nii häid tingimusi spordi harrastamiseks,“ ütles kultuurinõunik Kristel Peel.

Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse auhinnagalale Brüsselis.

Kuressaaret esindasid Brüsselis Kristel Peel ja spordinõunik Aivi Auga, kes üheskoos kultuuri- ja spordiosakonnaga on seda projekti vedanud taotlusraamatu koostamisest kuni otsuse saamiseni.

Tiitli üleandmise suur galal olid kohal Euroopa Parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (Spordilinnade tiitlit väljaandev ühendus) esindajad.

„Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa Spordilinna lipp, mis peab lehvima uhkelt võimalikult paljudel spordiüritusel läbi aasta,“ rääkis Kristel Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises läbi spordi, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises. 

„Oleme õnnestunud spordilinnana, kui sportivate inimeste arv kasvab ning liikumisega tegeletakse 365 päeva aastas,“ ütles kultuurinõunik.

Euroopa Spordilinnade ja Pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna.