[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Saaremaa Teataja

Mis ootab meid ees aastal 2035?
Autor: Merike Pitk
Neljapäev, 21. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eelmisel reedel Kärlal peetud Saare maakonna kolme valla arengukonverentsil „Saare maakond 2035“ püüti leida vastuseid küsimustele, mis ootab saarerahvast 15 aasta pärast.

Millised märksõnad ja rõhuasetused jäid meelde enam kui viis tundi kestnud ettekannetest ja diskussioonidest?

Oleme vananev ühiskond, mida põhjustab madal sündimus ja millele aitab kaasa eluea kasv. Eluea pikenemine tingib aga järjest suureneva vajaduse elukestva õppe järele, enam ei piisa nooruses õpitud ühest ametist, seda enam, et osa elukutseid on juba kadunud või hääbumas (nt kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli põllumajanduses hõivatuid 15% inimestest, siis nüüd kõigest 3%).

Üha rohkemate ametite puhul on oluline arvutioskus. Samas on aga üllatav, kui madal on 55+ vanuses inimeste arvutioskus, nagu selgus Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettekandest. Kõigest 35% selles vanuses inimestest kasutab regulaarselt internetti ja 45% pole seda kunagi teinud. 55–64-aastaste seas on regulaarseid internetikasutajaid 57%. Keskmise eluea tõusuga omab aga hea haridus järjest suuremat kaalu.

Kas aga hea haridusega inimestele on saartel piisavalt töökohti? Riigihalduse minister Jaak Aab tõdes, et ehkki tuhat erinevat töökohta on pealinnast välja viidud (Saaremaale 15!), enim Tartumaale, Ida-Virumaale ja Pärnumaale, on seda vähe. Kuigi paljud inimesed tahaksid tema sõnul elada looduskaunis keskkonnas maapiirkonnas, on takistuseks eluaseme soetamine, võimetus saada pangast laenu.

Ta sõnas, et riik peab siin inimestele appi tulema, hakates laenu saamisel käendajaks, nii nagu peab riik maapiirkonnas ettevõtjatele mitmete meetmetega appi tulema. „Regionaalne areng on järjest rohkem poliitikute laual, see on oluline, muidu probleemid süvenevad.“

Riik toetab Aabi sõnul järgmisel aastal Eesti erinevate piirkondade arengut 17 mln euroga, millele kavandatakse lisaks ligi 43 mln euro eest välisvahendite toetusi ja 10 mln eurot CO2 kvoodituludest.    

Rahvastikuminister Riina Solman tõi välja, et kui noored kipuvad linna, siis juba 6–7-aastaste lastega pered, aga ka 40+ vanuses inimesed liiguvad maale tagasi, väärtustades paremat ja turvalisemat elukeskkonda, nagu see on ka Saare maakonnas.

Millised on aga Saare maakonna võimalused?

Rahvastikuminister Riina Solman pakkus välja: miks ei võiks Saaremaa olla Põhjamaade ja Skandinaavia Florida? Nii Solmani kui ka mitmete teiste kõnelejate arvates oleksid selleks vajalikud head ühendused ja korralikud maanteed, sest paljud inimesed, kes ka maapiirkonda elama lähevad või läheksid, jääksid linna tööle käima. 

Et korralikud teed ja head ühendused (sh nii lennu- kui ka laevaliikluses) on üliolulised, rõhutasid ka kõik kolm Saare maakonna vallavanemat.

Kui palju elanikke võiks olla maakonna valdades 15 aasta pärast?

Ruhnu vallavanem Andre Nõu ütles, et Ruhnus elab praegu umbes 50 inimest, kuigi sissekirjutatuid on 166. „Ruhnus võiks vabalt elada 80 inimest, kui neil oleks, kus elada,“ ütles Nõu. Tööd saaks teha kaugtööna. Ent mitmetele kaugtöö tegijatele on tulnud ära öelda, sest neil pole saarel kuskil elada.

Sama mure on Muhu vallavanemal Raido Liitmäel. Muhu on üks esimesi omavalitsusi Eestis, kes sai riigilt tuge üürimaja ehitamiseks, kuid selle viimasele kahele korterile on üheksa tahtjat. Seega üürimaju oleks veel vaja ehitada, sest kuigi tööd oleks saare ettevõtjatel uutele tulijatele pakkuda, saab takistuseks elamispinna puudus. 

Saaremaa vallavanem Madis Kallas on juba varem öelnud, et Saaremaal võiks elada 40 000 inimest ja konverentsil ütles ta, et suvel nii palju inimesi saarel ongi. „Nende võrra võikski saare püsielanikkond kasvada,“ leidis Kallas. Selleks oleks aga vaja paremaid ühendusi mandriga ja ka töökohti – need viisteist riigitöökohta, mis riigiasutuste pealinnast väljaviimisega Saaremaa sai, on ülimalt vähe. 

Nii nagu olid Kärla rahvamaja laval koos vallavanemad, olid seal ka ettevõtjad – mahe-lastetoitude valmistamisega tegeleva Saaregurmee OÜ asutaja Kaia Sink ja Utilatese suuromanik Kristjan Rahu.

Kui konverentsi moderaator Neeme Raud küsis, millisena nemad kui ettevõtjad näevad aastat 2035, vastas Kaia Sink, et loodetavasti on siis Saare maakonnas väga palju väiketalunikke, kes toodavad Saaregurmeele kvaliteetset toorainet. Ja veel loodab ta, et selleks ajaks on maakonnas enamik elektriliinidest maa alla kolinud ja elektrikatkestusi enam ei ole.

Kristjan Rahu panustaks aga tuuleenergiasse. „Asume unikaalses tuulises paigas ja kui vaadata naabersaare Gotlandi näite varal, oleks tuuleenergeetika suur võimalus ka saarlastele.“

Arengukonverentsil kõnelesid Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, riigihalduse minister Jaak Aab, rahvastikuminister Riina Solman, Magnus Urb ja Triin Lepland rahandusministeeriumist, Alis Tammur ja Egert Indres statistikaametist, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald – tema rääkis Ott Tänaku fenomenist.

Kõik arengukonverentsi esitlused, salvestus jm info on leitav aadressil konverents.saaremaavald.ee.


Riigihalduse minister Jaak Aab: Eesmärk on vähendada 2023. aastaks
keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni

Kas jäite konverentsiga rahule?

Saaremaa arengukonverents oli äärmiselt hästi läbimõeldud. Ühest küljest osutas see mitmetele valukohtadele, kuid teisalt hoiti meeles ka võimalikke lahendusi ja arengusuundi.
Mul on väga hea meel, et rahandusministeeriumil avanes võimalus tutvustada saarlastele ka Eesti esimese üleriigilise mereala planeeringu koostamist.
Kõikidest mere ääres elavatest ja toimetavatest eestlastest mõjutab see planeering saarlasi tõenäoliselt kõige enam – on nad ju iga nurga alt mere ja selle kasutusega seotud. Seetõttu on väga oluline, et kohalikud oleksid hästi kursis mereala planeeringu koostamise põhimõtetega, planeeritavate lahendustega ning võimalustega nende kokkulepete välja töötamises kaasa rääkida ja oma hääl selgesti kuuldavaks teha.

Millal ja kuidas riik saaks hakata maainimeste eluasemelaenu käendama?

Eluasemete soetamise lihtsustamiseks ja lahenduste leidmiseks on koos käimas töögrupid, kes arutavad erinevate rahastusskeemide üle. Oma esialgse nägemuse on esitanud finantsinstrumente pakkuvad SA KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Pakutud lahenduste mõju esmaseks analüüsimiseks nii riigieelarvele kui ka sihtgrupile toimuvad parasjagu ministeeriumidevahelised konsultatsioonid. Probleem on ühine mitmete teiste maakondadega, mistõttu peab eelistatuim lahendus pakkuma üldiselt leevendust turutõrkeolukorrale.

Kas riigitöökohti on plaanis veel pealinnast välja viia, sh Saare maakonda?

Saaremaale on viidud 15 töökohta. Rahandusministeeriumil pole praegu uut infot Saaremaale täiendavate töökohtade välja viimise kohta, kuid loodame juba viidud 15 kohale siiski riigiasutuste endi initsiatiivil lisa.

Valitsus on toetanud põhimõtet, et riigiasutused eelistaksid värbamisel töökohti väljaspool pealinna, kui töökoha profiil ja iseloom seda võimaldavad. Paindliku värbamise meedet rakendavad riigiasutused üle-eestiliselt.

Riigi motivatsioon on toetada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides ja soodustada regioonidesse kolimist. Lisaks soovitakse mitmekesistada riigiasutuste tööturgu värbamisel ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda. Eesmärk on vähendada 2023. aastaks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Perekondlik (2)
Kommentaarid
Tuba, kus maailm muutub paremaks (12)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (22)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (4)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (5)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (10)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud