[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 19. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Saaremaa Teataja

Mida peab teadma reovee kohtkäitlusest
Autor: Kairi Niit, vee ja looduskaitse peaspetsialist
Neljapäev, 05. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alates käesolevast suvest kehtib ühtne reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas (leitav www.riigiteataja.ee/akt/412062019008 ja valla kodulehelt). Peamiselt puudutab eeskiri hajaasustuses paiknevaid majapidamisi ning ettevõtteid, kellel puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Alates tänavu suvest on avalikult ligipääsetav ka põhjavee kaitstust kajastav veemajanduse kaardirakendus valla kodulehel (gis.saaremaavald.ee/portal/apps/sites/#/data ->Veemajandus), mis võimaldab saada ülevaate põhjavee kaitstusest konkreetsel kinnistul. Tegemist on OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardiga. Kaardirakendusele tuleb tulevikus täiendav võimalus saada kinnistu põhjavee kaitstusele tuginedes infot selle kohta, millised on kinnistul võimalused reovee kohtkäitluseks.

Kuigi reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja aluseks olnud õigusraamistik kehtib praegusel kujul juba aastaid, on erinevates piirkondades tõlgendatud ja käsitletud reovee kohtkäitlust puudutavaid teemasid erinevalt. Uue eeskirja vastuvõtmisega paralleelselt on tunnistatud kehtetuks ka seni varasemate omavalitsuste piirkondades kehtinud vanad eeskirjad. Seega soovitame eeskirjale pilk peale heita kõigil elamuomanikel, kelle kinnistul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus puudub.

Reoveesüsteemi toimimise eest vastutab omanik

Samuti tasub siinkohal meelde tuletada, et olemasoleva reoveesüsteemi toimimise ning keskkonnaohutuse eest vastutab ennekõike reoveesüsteemi omanik ise. Seetõttu tuleb aeg-ajalt ka olemasolevale reoveesüsteemile kriitiline pilk peale heita, et kindlaks teha, kas kõik toimib nii, nagu peab. Kuigi endiselt on paljude kinnistuomanike jaoks tänapäevane reoveekäitlus „must plastikust asi maa sees“, siis omanikuna on mõistlik omada ülevaadet nii olemasolevast reoveesüsteemist kui ka teada kinnistu võimalikke reoveekäitluslahendusi.

Tihtipeale tulevad reoveekäitlusega seotud teemad päevakorrale just kinnistu omanikuvahetuse, vana hoone renoveerimise või uue hoone ehitamise käigus. Neil juhtudel tuleb paratamatult ennast ka selle teemaga kurssi viia või konsulteerida vastava valdkonna pädeva spetsialistiga, et vältida mittetoimivaid ja keskkonnaohtlikke lahendusi.

Reovee kogumismahuti või omapuhasti

Veevarustus ja kanalisatsioon on omavahel väga tihedalt seotud: nii ruumilise paiknemise kui ka veekaitse ning kvaliteedi poolelt. Veevarustuse tagamiseks kinnistul on sisuliselt kaks võimalust: puurkaev või harvematel juhtudel ka salvkaev. Reovee kohtkäitlusega paralleele tõmmates on samuti kaks põhimõttelist valikut: reovee kogumismahuti (suletud mahuti maa sees, mille sisu purgimisteenuse osutaja viib suuremale reoveepuhastile edasiseks käitlemiseks) või omapuhasti (reovesi puhastatakse ning suunatakse keskkonda kohapeal).

Lekkekindla kogumismahuti puhul on asjad tehnilise poole pealt suhteliselt lihtsad ja valikud piirduvad reeglina mahuti asukoha, tüübi, mahu, materjali ja näiteks täitumisanduri olemasolu osas. Omapuhastite põhimõttelisi lahendusi ja tehnilisi võimalusi on võrratult rohkem ja lisaks mahuti valikul arvestatavale tuleb mängu terve rida asjaolusid.

Omapuhastit võiks edukalt võrrelda rätsepaülikonnaga: mis õmmeldud ühele, ei pruugi sugugi sobida teisele, kangas võib olla üks ja sama, kuid kokku on seda võimalik õmmelda väga erinevat moodi. Ehk olenemata tehniliste seadmete kvaliteedist, sõltub ka omapuhasti puhul lõpptulemus ning selle tõhusus lisaks seadmete heale kvaliteedile ka sellest, kas süsteem on projekteeritud konkreetse kinnistu looduslikke olusid, asendiplaanilist lahendust ja majapidamise reoveetekke iseloomu silmas pidades ning milline on tööde teostamise kvaliteet.

Pitsitama või rebenema kipub ülikond reeglina ikka sealt, kust on kokku hoitud või materjal kõige enam kulub. Enamik rajatavaid omapuhasteid kasutab suublana pinnast, kuna suublaks sobilikku veekogu (kraav, oja, jõgi vms) hoonestuse läheduses lihtsalt ei ole. Lisaks on omapuhasti väljavoolu veekogusse juhtimine asjaajamise poolelt keerukam. Nimelt on selleks heitvee kogusest sõltumata vajalik vee erikasutusluba. Leevendust toob sügisest kehtima hakkav veeseaduse redaktsioon, mis võimaldab üksikmajapidamiste heitvee veekogusse juhtimist mahus kuni 1m3 ööpäevas ilma vee erikasutusloata.

Eeskiri seab nõuded ja annab soovitused

Millele tasuks reovee kohtkäitluse osas rohkem tähelepanu pöörata, on dokumenteerimine: olgu siis tegemist uue süsteemi rajamise, olemasoleva hooldamise või osalise rekonstrueerimisega. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri seab siinkohal samuti omad nõuded ja annab soovitused. Mida põhjalikumalt on dokumenteeritud näiteks omapuhasti rajamine, seda lihtsam on hilisem kasutusloa taotlemise protsess.

Soovitav on koguda ja säilitada ka fotomaterjali: kuigi keegi ei raja omapuhastit sooviga süsteem hiljem üles kaevata, on dokumentatsiooni ja fotomaterjali olemasolul hiljem oluliselt lihtsam kaeve- või rekonstrueerimistöid korraldada.
Omapuhastit ostes ja paigaldades palun pöörata tähelepanu sellele, et tehnoseadmetega tuleks kaasa ka nõuetele vastavust kinnitavad sertifikaadid ning eestikeelne kasutus-hooldusjuhend. Tervitatav on, kui tootja lisab juhendi juurde omalt poolt hoolduspäeviku vormi. Kui tegemist on näiteks biopuhasti paigaldamisega, on mõistlik eelnevalt ka selgeks teha, kuidas/kas on võimalik tulevikus tellida professionaalset hooldusteenust, kui peaks tekkima tõsisemaid tõrkeid.

Kui süsteem on paigas, siis unarusse ei tasuks jätta ka omapuhasti hoolduspäeviku täitmist, kuhu tuleb kanda nii vaatlused kui ka hooldustööd. Kui reovee kogumismahuti tühjendamine toimub vastavalt täitumisele, siis ka omapuhastit tuleb reeglina aastas 1-2 korda tühjendada – purgimisteenust osutav ettevõte peab selle kohta väljastama ka igakordse teenuse arve või kohesel tasumisel tšeki. Absoluutselt hooldusvaba reoveekäitlussüsteemi paraku ei eksisteeri.

Täna loetuimad
Mart Saarso: tegin vale liigutuse
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (3)
Kalakasvandusele jäi vool alles
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Tulevik tuleb ise kohale (1)
Julgus tulla Jumala ette (4)
Viies õunakohvikute päev trotsis tormi ja paduvihma
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta
Tulemas on Milvi Thalheimi tekstiilinätus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (17)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (3)
Tulevik tuleb ise kohale (1)
Julgus tulla Jumala ette (4)
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (15)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (7)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (20)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (11)
Autol purunes parklas kütusevoolik (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud