[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 25. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Saaremaa Teataja

Rannajoonest joonistub välja Saaremaa
Autor: Mark Grimitliht, vallaarhitekt
Neljapäev, 15. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaal on 874 kilomeetri pikkuses randa, mis on peaaegu veerand kogu Eestimaa rannajoonest. Eestis on iga elaniku kohta rannajoont kolme meetri jagu. Saaremaal on iga saarlase kohta rannajoont kümme korda rohkem, kuid ei saa väita, et seda oleks üleliia palju. Rannajoonel kohtuvad erinevad mõtted ja protsessid – nii kultuuriloolised, majanduslikud kui ka looduslikud.

Rannajoon eraldab piirina kahte mõtet – meri ja maa. Sealt paistab ka horisont, mida võib pidada Saaremaa mõtteliseks piiriks. Kuid mõttetihedust leidub ka rannajoonel endal. Rannajoon kätkeb endas nii ajaloolist mälu, kohapärimust, uskumusi kui ka loodushoidlikke väärtushinnanguid. Võib öelda, et mereäär pakub meile tervist ja heaolu ning paiku, kus keha ja vaimu turgutada: ühiseid rekreatsiooni-, puhke- ja supluskohti. Legaaldefinitsiooni järgi määratletakse supelranda üldplaneeringuga määratud alana veekogu ääres.

Tegevused randades – suplemine ja päevitamine – on muutunud moodsamaks, kuid ranniku mõtestamise juured tulevad esivanematelt. Seejuures pärand ei ole mineviku sünonüüm, see on inspireeriv ning uute ideede katalüsaator. Rannad on Saaremaa kultuuri ja looduspärandi osa. Seejuures muutub üleilmastuvas maailmas üha olulisemaks ranna mitmekesisuse säilitamine, kohavaimu ja tähenduse leidmine ning hoidmine.

Saare rannajoone näol on tegu väravaga nii siia saabuvale kui ka lahkuvale külalisele ja kaubale. Saaremaa riigisisese ja rahvusvahelise konkurentsivõime üheks aluseks on reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne sadamate süsteem, mis seob saared mandriga ning edendab otsesidemeid siseriiklikult ja välisriikidega.

Selline kett aitab kindlustada saarte ja rannikualade majandust. Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kultuurilood ja kasutusotstarbed, nagu kalandus, turism, rekreatsioon. Saaremaale tullakse eelkõige saarelisuse pärast, samuti on rannajoon omaette vaatamisväärsus.

Rannik on ökosüsteemide, tehis- ja looduskeskkonna ning inimeste kohtumispaik. Rannaalad on rohekoridoridena rohevõrgustiku osa. Rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste süsteemi, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, rikastades inimese elukeskkonda ning toetades ökosüsteeme.

Saaremaa rannikualadel on tundlikke, liigiliselt koosseisult ja maastikuliselt esinduslikke ökosüsteeme ning väärtuslikke kooslusi ja elupaikasid ulatuslikumalt kui mandril ja neid tekib aina juurde. Randade kaitseks ja avalikkuse juurdepääsu tagamiseks on 1995. aastal ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna ehituskeeluvöönd. Tänu sellele on elanikud kaitstud tuule, üleujutuse, jää ja rannaprotsesside mõju eest. Ajalooliselt ei ole merele väga ligidale ehitatud, pigem on arvestatud piisava distantsiga.

Tasakaalu ja kokkuleppe leidmine on oluline nii looduse kui ka inimese seisukohalt. Nii nagu Saaremaa loodus, on ka saarlane ohustatud ja haruldane.
Coast4us projekti ja üldplaneeringu raames on soov leida mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Edukas looduskaitse ja planeerimine peavad arvestama tervikut – alustades geoloogiast, lõpetades inimesega. Rannaelu sünnib eelkõige looduse ja kohalike suhestumisest, mitte seaduse või planeeringu tõttu, mis aga saavad seda kõike toetada.

Täna loetuimad
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Perekondlik
In memoriam Ants Rand (13.07.1924 – 19.08.2019)
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (5)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Uus-Õunaaia elanikel on lootust uuele kaevule
Malbele Ellile passis ka Nõia-Ella roll
Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 484,5 eurot
Milleks meile sotsiaalmeedia? (15)
Ratsavõistlus Reinu Kapp XXIII
Abikäsi hiinlastele viis lõputööni
Elektrilevi uuendas Sõrve poolsaarel 17 km elektriliine
Saaremaal selguvad golfi löögimängumeistrid
Kristiina Pärk avab näituse
Nädala loetavuse top 5
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Perekondlik
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Kommentaarid
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (5)
Milleks meile sotsiaalmeedia? (15)
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Ainulaadse tehase hoone Saaremaal on valmis (4)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (59)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel (5)
Kõrkveres pandi pihta aiapink  (5)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud