Kui looduslikud kooslused, nagu näiteks metsad ja rabad, on võimelised hakkama saama ka ilma inimtegevuse sekkumiseta, siis poollooduslikud kooslused suudavad püsida üksnes inimtegevuse kaasabil. Vastavalt vajadusele on vajalikud nii puu- ja põõsarinde harvendamised ning kujundamised kui ka hooldusvõtetena niitmine või karjatamine. Nimetatud tegevuste lakkamisel kasvavad niidud varem või hiljem uuesti kinni ning neile omane liigiline koosseis hakkab tasapisi hääbuma.

Lisaks sellele, et hooldatud niidukooslused pakuvad meile kauneid vaateid, on tegemist ka äärmiselt liigirikaste elukeskkondadega. Poollooduslike koosluste tegevuskava aastaks 2014–2020 andmetel on Eesti pärandkooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Niisugune taimestiku mitmekesisus loob omakorda suurepäraseid elupaiku ja tingimusi nii haruldasematele kui ka levinumatele putuka-, linnu- ja loomaliikidele. Seega on oluline tagada juba taastatud ja hoolduses olevate alade järjepidev toimimine.

Ka Saaremaa vald väärtustab ja peab oluliseks poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid. Rendile on antud vallale kuuluvatel maadel asuvaid kooslusi nii kaitstavatel kui ka väljaspool kaitstavaid alasid. Neist paremini vaadeldavamad asuvad vahetult Kuressaare külje all – Roomassaare karjamaa ja Tuulte Roosi rannaniit, kus peale taastamistöid toimub hooldamine karjatamise teel, ning Põduste jõe ääres asuv luhaala, mille taastamis- ning hooldustöid viiakse ellu niitmistegevuse abil.

Seda, kas ja milline niidukooslus teie maal asuda võib, on igal maaomanikul võimalik kontrollida maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest.