[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Saaremaa Teataja

Suvi on lõkke- tegemise ja muruniitmise aeg
Autor: MM
Neljapäev, 20. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Peatselt on käes jaanipäev, mistõttu on aeg meelde tuletada mõned lihtsad reeglid, mis puudutavad lõkke tegemise ja muruniitmise keskkonnahoidlikku poolt.

Sotsiaalmeedias on näha üleskutseid stiilis, et kes viib lammutatud vana kõrvalhoone materjalid lõkkesse, saab jaaniõhtuks 50 eurot taskuraha! Tasuta või väikese motivatsioonitasu eest saadav lõkkematerjal on kahtlemata tore asi, kuid siin on ka omad kitsaskohad.

Kehtiv jäätmekäitluse eeskiri ütleb üheselt, et lõkkes ei tohi põletada immutatud, lakitud ja värvitud puitu. See tähendab, et jaanilõkkes ei tohi põletada värvitud laudu, mööbliplaate, kapiuksi, saepuruplaati, vanaõliga immutatud materjale jne. Vanarehvidest, pehmemööblist, olmejäätmetest ja pakenditest rääkimata. Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitmaterjali – puuoksi ja -tüvesid, seinapalke ja lauajuppe, mida ei ole millegagi värvitud või immutatud; samuti kände ja muud puitmaterjali, mida pole keemiliselt töödeldud.

Võib ju hämmeldunult küsida, miks see nii on – vanaõliga immutatud palgijupp teeb ju hoopis tõhusamat tossu, mis paistab kännulõkkest palju kaugemale ja annab kindla tunnistuse, et jaanitraditsioon pole välja surnud? Põhjus on lihtne, iga immutamiseks või keemiliseks töötlemiseks kasutatav aine on suuremal või vähemal määral mürgine. Lõkketules pääseb see mürk puidust välja ja lõpetab lõkkenautijate kopsudes ja meid kõiki ümbritsevas õhus. Sellise saastava lõkke mõju kandub palju kaugemale kui üks jaanituleplats ja võib avalduda alles aastaid hiljem näiteks tärkava kopsuvähi näol.

Samuti on viimasel 20–25 aastal pärast seda, kui bensiinimootoriga muruniitjad laiatarbekaubaks said, kujunenud lausa omalaadne võistlus, kes jõuab muru niita naabrist sagedamini. Viimastel aastatel lisandunud robotmuruniitjad annavad sellele mõõduvõtmisele uue hoo. Samas keskkonnahoiuga tegelejate hulgas süveneb aasta-aastalt teadmine, et liig madalaks pügatud muru on oma iseloomult pigem „roheline asfalt“, mida päris mustkattest eristab peamiselt see, et seda on vaja sagedamini hooldada.

Sellistel „rohelistel asfaltplatsidel“ kasvab oluliselt vähem taimeliike, sest enamik ei talu liigsagedast niitmist. Sinna on oluliselt vähem asja tolmeldajatel, kellest sõltub paljuski meie igapäevase toidulaua rikkalikkus, sest niidetud murus õitsevad taimed praktiliselt puuduvad. Ka on selliste muruplatside mullaelustik vaesem ja muld seega kehvema kvaliteediga kui harvemini niidetavatel aladel. Sageli pügatavate muruplatside näol on tegemist kõrbelaikudega, kuhu pole asja ei toidutaimi tolmeldaval putukal ega õhus lendleval lilleseemnel. 

Peamise põhjendusena muru sagedasele niitmisele tuuakse, et muidu tulevad aeda puugid ja ussid. Puugi võib sama edukalt saada nii poolde säärde heinast kui ka madalaks pügatud muruplatsilt, kui ta on juhtunud teda vedava linnu või looma küljest sinna pudenema. Usse või õigemini madusid tiheasustusalal, kus sagedast muruniitmist rohkem ette tuleb, elutseb reeglina haruharva, mistõttu neid muru niitmisega ennetada ei ole kõige asjakohasem.

Muru harvem niitmine põhjustab ka vähem müra ja naabrite häirimist, hoiab kokku bensiini või elektrit. Ka kuivab madalaks pügatud muru põua korral kiiresti ära ja vajab kastmist, mis on samuti lisakulu.

Kui muru harvem niitmine, kord nädalas asemel näiteks kord kümne päeva tagant, tundub liiga kiire ja radikaalne muutus, võiks jätta algatuseks mõned väiksemad laigud katselappideks, kus niidetakse harvem. Samas võiks selline harvemini niidetav lapike, kus lastakse taimedel enne niitmist lõpuni õitseda, olla pigem päikese käes kui varjus. Nii saab igaüks aidata kaasa meid ümbritseva elurikkuse hoidmisele ja luua paljudele elu püsimiseks olulistele liikidele väikesi hüppelaudu ja tugipunkte elurikkuselt muidu suhteliselt üheülbalise inimasustuse sees.

Bert Holm
vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku
Ave Kirppis otsib uut omanikku
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja
Lugeja küsib, jurist vastab
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (41)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (18)
Kommentaarid
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (18)
UUS! Tanklat röövida üritanud naistele pikk tingimisi vangistus (12)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (16)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (4)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Naisi oodatakse videosilla vahendusel riigikaitse teabepäevadele (1)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (2)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (41)
Mikk Tuisk sai koalitsiooninõukogu toetuse  (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud