[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 22. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Saaremaa Teataja

Saaremaale tuleb Eestis ainulaadne tugikeskus
Autor: Merike Pitk
Teisipäev, 30. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

„Selles mõttes on meie laste ja perede tugikeskus tõesti ainulaadne, et teist nii suurt piirkonda haaravat keskust Eestis ei ole,“ ütleb seda keskust rajav Aaro Nursi.

Mudelilt meile kõige lähem samalaadne keskus on Viljandis, kuid see hõlmab ainult linna ja tugispetsialistid on seal ühe asutusega seotud, tunnistab Nursi, kes tuli Saaremaa valda tugikeskust üles ehitama Tartu ülikooli kliinikumi närvikliinikust.

Asi on nii algusjärgus, et täna on Aaro Nursi sõnul selged ainult kolm asja: tugikeskus käivitub 1. septembrist, keskusele on valitud juht ning valla lasteaedades ja koolides seni laiali olevad tugispetsialistid võetakse keskusele üle maikuu lõpuks.

Aaro Nursi, miks on ikkagi Saaremaa valda vaja luua laste ja perede tugikeskus?

Praegu on tugiteenuste kättesaadavus lasteaialastele, kooliõpilastele ja nende vanematele väga ebaühtlaselt tagatud. Vallas on suur puudus tugispetsialistidest. Nende töölevõtt on olnud aga raskendatud ka seetõttu, et haridusasutused, just väiksemad koolid ja lasteaiad, ei vaja alati täiskoormusega tugispetsialisti, aga näiteks 0,2 koormusega töötavat spetsialisti on väga raske leida. On lasteaedu ja koole, kus on üks või pole ühtegi tugispetsialisti.

Seetõttu on valla haridusasutustes laste heaolu ja arengut ohustavate riskide varane märkamine ning nendega tegelemine puudulik. Õpetajatel puudub sageli võimekus, vajalikud teadmised ja oskused lastega perede psühholoogiliseks, eripedagoogiliseks ja sotsiaalpedagoogiliseks nõustamiseks. Samuti õpiraskustega laste õpetamiseks, probleemsete õpilastega toimetulekuks ja klassirahu saavutamiseks.

Nõustamist vajavad ka pered, kus sünnib puudega laps või lapsel diagnoositakse mingi raske haigus.

Samas haridusasutustes, kus tugispetsialistid on olemas, ei tööta nad alati täiskoormusega oma erialasel tööl, vaid täidavad selle kõrvalt ka muid rolle – asendavad puuduolevaid õpetajaid, juhendavad klasse jne.

Kuidas Teile tundub, kas vajadus tugispetsialistide järele on suurenenud?

Jah. Erivajadustega lapsi on järjest rohkem. Võibolla ka seepärast, et neid märgatakse järjest rohkem ja ka järjest varem. Ning üritatakse rohkem sekkuda, mis tähendab, et inimeste teadlikkus on kasvanud.

Ilma vastava eriala spetsialisti abita on aga õpetajad nii lasteaias kui ka koolis erivajadustega lastega hädas. Nad on hakanud ka oma abitust tunnistama ja need õpetajad, kes on abi ja juhendamist soovinud ning selle ka vastu võtnud, on hakanud probleemsete õpilastega edu saavutama.

Kui erivajadusega lapsega intensiivselt juba lasteaias tegeleda, võib tema erivajadus koolimineku ajaks väheneda või hoopis kaduda.

Kui üleminek lasteaiast kooli on sujuv – lapse probleemid on kaardistatud, info koolile edastatud, lisatud juhised ja toimiv praktika ning kui ka lapsevanem ei varja probleeme ja soovib teha koostööd –, siis tulevad õpetajad ka koolis selle lapsega paremini toime. Kui aga üleminek lasteaiast kooli on väga konarlik, on raske jõuda heade tulemusteni.

Millest laste probleemid ehk erivajadused tekivad?

Meil on palju õpi- ja käitumisraskustega lapsi. Probleemid on sageli tingitud autismispektri, vaimse arengu või aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, mõnel lapsel on ka mitu diagnoosi. On ka psühholoogiliste ja psühhiaatriliste probleemidega lapsi.

Miks neid justkui nüüd järsku rohkem on, raske öelda. See võib olla tingitud ka sellest, et vanasti olid need häired diagnoosimata, selliseid lapsi peeti tihti lihtsalt kasvatamatuteks.

Osades koolides on siiski ka praegu tugispetsialistid (logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid) tööl ja koolid ise on avaldanud vastuseisu sellele, et nad tuuakse tugikeskuse alla.

Kui kohapeal on täiskoormusega tööd, siis jääb tugispetsialist oma asutusse. Järgmised variandid on, kui tugispetsialist jagab ennast sama asula kooli ja lasteaia vahel. Või sama piirkonna koolide ja lasteaedade vahel. Või siis on nii, et osa koormust on tal oma praeguses asutuses ja osa koormust tugikeskuses kohapeal. Kõik on kokkulepete küsimus ja need on plaanis tugispetsialistidega sõlmida maikuu jooksul.

Millistest tugispetsialistidest seni kõige suurem puudus on?

Praegu on Saaremaal suur puudus koolipsühholoogidest. Kõigi haridusasutuste peale kokku on meil 2,2 psühholoogi. Peaks olema aga viis-kuus. Samuti on puudus eripedagoogidest. Veidi parem seis on logopeedide ja sotsiaalpedagoogidega, aga ka nende ridadesse mahub uusi tulijaid.

Kuidas kavatsete neid spetsialiste saada?

Eks suuresti ikka isiklike tutvuste kaudu. Aga ka tugikeskuses pakutavate hüvedega – täiskohaga töö, konkurentsivõimeline palk, mille tõus on plaanis siduda kompetentsuse tõusuga, mida saab hõlpsalt tõestada erialase kutse taotlemise teel, kolleegide toetus, alustavale spetsialistile mentori määramine, meeskonnatöö võimalused, ko- ja supervisiooni võimalused.

Mõned kohad ehk jäävad täitmata, aga ma loodan, et saame peatselt ka esimesed konkursid välja kuulutada.

Olen võtnud oma südameasjaks leida Saaremaalt ka neid inimesi, kes tahaksid minna logopeediks jt tugierialasid õppima. Logopeedia ongi juba küpsemate inimeste eriala, nagu ma ka Tartu ülikoolis logopeede õpetades viimasel aastal kogesin. Nüüd on õnneks võimalik seda ala ka sessioonõppes õppida.

Kui suur hakkab olema laste ja perede tugikeskuse personal?

Logopeede on 11, eripedagooge 7, sotsiaalpedagooge 9, psühholooge 3. Sotsiaalvaldkonnast 2 juhtumikorraldajat, perenõustaja ja perelepitaja. Meditsiini poole pealt lastepsühhiaater. Lisaks juhataja. Kokku 36 inimest, aga kõik nad ei hakka kindlasti kohapeal töötama.

Suure tõenäosusega hakkab keskus paiknema Kuressaares Rootsi tänav 7 (leping sõlmitakse 3 aastaks). Sinna tuleb neli ruumi. Juhataja ruum, juhtumikorraldajate ruum, nõustajate ruum ja suur saal (koolitused, ko- ja supervisioon). Keskus hakkab olema koos Rajaleidjaga, ühe koridori peal.

Üritame juurutada süsteemset koostöömudelit. Kasutaksin siin silla metafoori. Silla üks tugipost on lasteaias ja koolis (selle moodustab sealne tugimeeskond või alternatiivne tugimeeskond, kui tugispetsialiste on vaid üks või puuduvad need üldse) ja silla teine tugipost on tugikeskuses (eksperdid).

Kui kohapeal ei ole vastavat spetsialisti, siis on võimalus konsulteerida tugikeskusega, kes lähetab abivajavale asutusele spetsialisti või oskusteabe, mida mingi probleemi lahendamiseks vajatakse. Lühinägelik on arvata, et aitama peab ainult last. See on iganenud lähenemine. Abi vajab ka õpetaja, juhtkond ja lapsevanemad.

Olete töötanud OÜ Logopeedilise Teraapia Keskuse Kõnekoja juhatuse liikme ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku kliinilise logopeedina. Kas veel kuskil?

Olen töötanud ka haridussüsteemis – Orissaare internaatkoolis, Sillaotsa põhikoolis ja meditsiinisüsteemis – Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis. Samuti Tartu ülikoolis, kus õpetasin viis aastat logopeede. Kolm aastat juhtisin ka logopeedide ühingut ja hiljem olin veel kolm aastat ühingu eestseisuse liige, esindasin tervishoiusüsteemis töötavaid logopeede.

Kas kahju ei olnud Tartust ära tulla?

Olin meditsiinis kümme aastat ja minust jäid maha mu enda õpilased – selle aja jooksul on päris mitu haiglat saanud endale väga hea logopeedi. Selles mõttes ei jäänud midagi kripeldama. Teisalt – siinse tugikeskuse ülesehitamine on hiiglaslik ja põnev väljakutse, seda enam, et meil Eestis teist sellist keskust ei ole.


Täna loetuimad
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (3)
Veehind maal järgmisest aastast kallineb (12)
Võhma raamatukogu sulgemise plaan ei läinud läbi
Orissaare TV 10 Olümpiastarti parim
Saaremaa duatlon pakkus pingelist heitlust
15. Heategevuslik Teatejooks avab Euroopa spordinädala
800 m seeriajooksu võitsid Tanel Taur ja Karina Jaunmutkane
Nädala loetavuse top 5
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (26)
Madis Kallasest sai ministeeriumiametnik (26)
Kohus mõistis mehe oma isa raha omastamises süüdi, naise aga õigeks (1)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (3)
Minu esimesest tööpäevast on möödas 70 aastat
Kommentaarid
Veehind maal järgmisest aastast kallineb (12)
Mees ähvardas naise ja lapsed autoga alla ajada (16)
Sügistööd toovad külateedele reostusi (24)
Viie keskuse tänavavalgustustööd on käimas  (5)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (3)
Rootslased registreerusid Saaremaa velotuurile (2)
Külmik müriseb tuulikust rohkem? (22)
Jehoova tunnistajad – kes me oleme (10)
Omniva ei osanud olukorda selgitada (16)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (26)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud