[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 01. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Saaremaa Teataja

Kuidas käivitada riigigümnaasiumi
Autor: MM
Neljapäev, 21. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Koolivõrgu korraldamine on kogukondadele väga oluline teema. On loomulik, et riigigümnaasiumide käivitamise eel tunnevad kogukonnad muret oma koolide tuleviku pärast.

Kui osalesin 2017. aastal Kuressaares riigigümnaasiumide teemalisel nõupidamisel ja kohtumisel kogukonnaga, nägin sarnast muretsemist, nagu seda on väljendanud kõik teised piirkonnad oma riigigümnaasiumi käivitamise eel.

Seepärast avan mõned selle temaatikaga seotud küsimused oma kogemustele ja Viljandi näitele tuginedes. Usun, et iga selline info on kogukonnale abiks, et muutust asjakohaselt juhtida ja sellega kohaneda.

Riigigümnaasiumide käivitamisele andis hoogu 2010. aastal valminud riiklik õppekava. See lahutas õppekava tasandil põhikooli- ja gümnaasiumihariduse. Gümnaasiumi õppekava jättis koolile päris suure vabaduse disainida omanäoline, erinevate õppijate huvide ja annetega arvestav kava.

Viljandis loodi täiesti uus kool

Lihtne arvutus näitas, et selle potentsiaali maksimaalseks rakendamiseks on vaja piisavalt suurt arvu õpilasi.

Et pakkuda gümnasistidele nende valikutel põhinevat õpet, kujundada õpilaste pädevusi eri liiki meeskonnatööks, algatuste eestvedamiseks, tulevase erialavaliku suunas õppimiseks, on mõistlik seda teha nn puhtas gümnaasiumis, kus kogu õpet toetab vastavalt kujundatud õppekorraldus ja koolikultuur.
Viljandi linna valik oli asutada riigigümnaasium täiesti uue organisatsioonina, mitte siduda seda järjepidevuselt mõne eelnevalt tegutsenud kooliga. See ei tähendanud, et seniste gümnaasiumidega ei olnud mingit seost.

Esimene koostöökohtumine oligi seniste gümnaasiumide õpilasesindustega, kellega arutasime uude kooli üle tulevaid traditsioone ja õpilasalgatusi. Ajaloo vältel olid linna koolid mitmeid kordi muutnud oma korralduslikku vormi (kaheksaklassilisest keskkooliks ja vastupidi). Seega ei olnud küsimus selles, kas keegi kaob, vaid millised järjepidevused on kogukonnale olulised edasi kanda.

Riigigümnaasium moodustab koos kutsekeskharidusega põhikooli lõpetaja jaoks reaalse haridustee kavandamise võimaluse vastavalt oma huvidele ja võimetele. Tähtsustub põhikooli lõpetaja karjääriplaneerimise suutlikkus, õpioskuste teadlik arendamine ja sisemise motivatsiooni faktor.

Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid on erinevad

Uue koolina alustamine saab anda piirkonna gümnaasiumiharidusse positiivse restardi. Eesotsas valitud koolijuhiga on kõik õpetajad ja töötajad uue kooli sisulised loojad. Meeskonnana töötamisse annab väga palju juurde inimeste tugev tahe ja motivatsioon. Mitte et seda praegustes koolides ei oleks. Muidugi on.

Aga Viljandi näide oli see, et uue meeskonna moodustamise järel tekkis uus sünergia, kokku said tugevad tegijad, kes ühes tiimis leidsid uusi arenguvõimalusi. Efekti loob keskendumine ühele kooliastmele.

Gümnaasiumiõpilane on suure osa oma õpingute ajast noor täiskasvanu. See tähendab, et pedagoogid vajavad oma töös lisaks andragoogi pädevusi. Gümnaasiumi õppekeskkond ja -korraldus kujuneb torukooli (kooli, kus õpitakse 1.–12. klassini – toim.) omast teistsuguseks. Seal õppivad noored on teinud teadlikuma valiku ja väärtustavad mitmekülgseid õppimise võimalusi, mida kool neile pakub. Kui koos on rohkem õpilasi, leiab igaüks omale sobiliku õppekava.
Sarnaste huvidega noored leiavad kaaslasi, kellega ühiselt õppida vastava valdkonna valikkursusi. Seni vaiksem ja eraldi olnud noor leiab paljude uute kaaslaste seast omale hea sõbra. Seda viimast oleme Viljandis vägagi märganud. Gümnaasium, kuhu saab tulla õppima oma valitud õppekavale ja kus on uus õppekeskkond ja uued koolikaaslased, toetab õpilase sotsiaalset arengut ja positiivset enesemääratlust.

Koolid, kes pärast riigigümnaasiumi käivitamist jätkavad põhikoolidena, saavad kogu oma õppe- ja kasvatustegevuse peenhäälestada esimese kolme kooliastme vajadustele vastavaks. Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid on erinevad. Ka Euroopa riikide haridus on valdavalt lähtunud samast printsiibist.

Põhikoolid peavad kujundama uue identiteedi

Viljandi kogemus on olnud, et põhikoolidel seisab pärast riigigümnaasiumi avamist ees uue identiteedi kujundamine. Selle töö käigus on aga kõik koolid tõdenud, et muutus on olnud neile kasuks, sest nad keskenduvad senisest enam just põhikooliõpilaste vajadustele.

Enam ei ole torukoolide vahel ebatervet konkurentsi õppijate pärast ning lõpuks tõdemust, et ikkagi on õpilasi suure osa valikkursuste avamiseks liiga vähe.
Lisaks olid torukoolid linna gümnaasiumiosa noorte seas tekitanud hoogsat stigmatiseerimist. Keegi oli alati nõrgem ja keegi pidas teiste nõrkuste najal ennast eliidiks. See ei  olnud kuidagi mõistlik ja seetõttu ei päde tavaliselt ka väide, et kõik senised koolid võiksid lihtsalt hakata paremini koostööd tegema.
 
Kohalik omavalitsus saab koostöös oma põhikoolidega üles ehitada tugivõrgustiku toetamaks oma koole hariduslike erivajadustega õpilaste arendamisel. Viljandi linna kogemus on selles osas juba üle Eesti levinud, ka Saaremaale. Tulevikus on aktuaalne kutsekeskhariduse ja gümnaasiumihariduse vaheline koostöö. Ka selles osas on Kuressaares suurepärased kogemused ja võimalused, mida uues riigigümnaasiumis jõudsalt edasi arendada.

Riigigümnaasiumide võrgustik on täna Eesti haridusmaastikul juba nähtav ja kogunud head mainet. See võrgustik on igale uuele liitujale toeks ja koostööpartneriks.

Tere tulemast, Kuressaare!

Ülle Matsin
Viljandi gümnaasiumi direktor

Täna loetuimad
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (2)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (2)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (1)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Tutvustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelnõud
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (1)
Eesti piirid avanesid Euroopa riikidest saabujaile
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus
Asju, millega oma kogukonnas tegeleda
Siim Sooäär tegi kuldse duubli
Täna algab suplushooaeg
Viikingid näitasid Narva vastu sisu
Organic Estonia ja mahemajandav Eesti
Juulis toimub MM-etapi asemel Enduro GP Estonia
Nädala loetavuse top 5
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (2)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (2)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (1)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Kommentaarid
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (1)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (2)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (5)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (17)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (2)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (35)
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (1)
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (5)
Kurb kuulda ja lugeda (28)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (69)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud