[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 05. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Saaremaa Teataja

Õnnetus ei hüüa tulles
Autor: Margus Lindmäe, Saaremaa päästeosakonna juhataja
Neljapäev, 21. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui hüüaks, siis oleks enne õnnetust aega mõtteid koguda, kuidas toimida ning kes võiks abiks olla. Teen ettepaneku mõtteid vahetada juba praegu ja kui ei teki kunagi vajadust helistada hädaabinumbril 112, siis on teil elus väga hästi läinud.

Inimesed kipuvad mõtlema, et ega minuga ju ei juhtu. Paraku pole see aga tõsi – meie kõigiga võib aeg-ajalt midagi juhtuda. Selleks, et müüdid ja hoiakud ei takistaks olukordade parimaid lahendusi, peame neist ja valehäbist välja murdma.

Mina küll häirekeskusele ei helista. Sealt küsitakse selliseid küsimusi, millele ma vastust ei tea.

Alati tasub helistada. Küsimused, mida häirekeskuse päästekorraldaja küsib, on hädavajalikud neile, kes sõidavad teile appi. Neid vastuseid ei soovi ainult häirekeskus, vaid eriti just väljakutsele sõitvad päästjad, meedikud ja politseinikud.

Tuleb arvestada, et teile appi tõttavad inimesed on professionaalid, ja selleks, et nad ei peaks hakkama sündmuskohal asjaolusid välja selgitama, vaid oleksid juba kohale jõudes valmis abistama, on oluline neid vastuseid teada.

Need küsimustikud on häirekeskusele koostanud päästeamet, terviseamet ning politsei- ja piirivalveamet. Küsimused lähtuvad vajadusest, mis on päästjatel ja politseinikel.

Soovitan teil olla kannatlik, ära kuulata kõik küsimused ja oma teadmiste piires neile vastata. Tänane töökorraldus võimaldab väljakutse edastada juba kõne ajal: teie vastate küsimustele, aga abi on juba teie poole teel. Oluline on alati teada, mis juhtus ja kus juhtus. Mida selgemaid vastuseid häirekeskus teie kõnest saab, seda kiiremini ja efektiivsemalt saavad abistajad valmistuda ning on suurem lootus, et kõik saab rutem lahenduse.

Abi kutsumiseks helistan tuttavale päästjale või vabatahtlikule päästjale.
Siin annad küll informatsiooni edasi, aga valele inimesele. Tema ei saa välja saata ühtegi päästeautot, kiirabi ega politseipatrulli. Parimal juhul hakkab üks vabatahtlik jooksma oma päästeauto poole ja ise helistama häirekeskusesse, aga kas ta ka teab, kui suure õnnetusega on tegemist või mis teda sündmuskohal ees ootab?

Ta ei tea, kui palju abi on vaja, kas ohus on inimesed, kas õnnetus ohustab veel kedagi või midagi. Häirekeskusesse helistades küsitakse temalt samu küsimusi, mille vastused otse allikast oleks kindlasti täpsemad.

Häirekeskusse läinud kõne korral saab see vabatahtlik päästja peatselt häirekeskusest väljasõidukorralduse, aga peale selle ka teised lähimad vajalikud abistajad või ressursid.

Vahe on selles, et siis on teada ohuhinnang ja see, millised osapooled peavad olema selle olukorra lahendamiseks kaasatud.

Valesti käivitatud õnnetuse lahendamine võtab rohkem aega ning sel puhul ei tarvitse olla kaasatud piisavalt ressurssi (mitu põhiautot, mitu paakautot, mitu vabatahtlikku päästekomandot, kas ka kiirabi ja politsei, aga võib-olla veel keegi). Kõik need vajadused saaks selgemaks, kui õnnetuse avastanu ise annab esmajoones häirekeskusele oma teadmised edasi.


Õnnetuse korral helistan sõbrale, mehele, isale. Küll tema teab, mida tuleks ette võtta.

Sageli nii ka tehakse, aga kui on vaja kiiresti rohkem abi, kui see inimene suudab pakkuda, siis on see asjatu ajaviitmine. Enne selle kõne tegemist oleks tark tegu teatada esmalt häirekeskusele telefonil 112, mis juhtus ja kus juhtus.
Laske häirekeskuse professionaalidel otsustada, kas see on küsimus, mis vajaks kiiret sekkumist või mitte. See on oluliselt kindlam ja efektiivsem viis.

Pole mõtet helistada, nagunii ei saada aru, kus asun.
Seda väidet on kuulda palju, suurem osa küll kaugemast minevikust. Viimaste aastatega on tehnilised võimalused helistaja asukoht kindlaks teha läinud üha paremaks. Sellele vaatamata on häirekeskusel kohustus kontrollida helistaja asukohta, et vältida vigasid.

On olukordi, kus positsioneerimine on võimatu, helistaja asukoha piirkond liiga lai või suisa vale. Helistaja asukoha väljaselgitamise täpsus oleneb paljudest tehnilistest asjaoludest: helistaja telefon, mobiilimastide paiknemine jne.
Seega – alati on hea oma asukohta teada või näiteks osata seda oma nutitelefonist vaadata. Kui häirekeskus küsib, siis anna teada maja number, tänava nimi, teeviidad, talude nimesildid, mis sinu vaateulatuses on. Kodustes tingimustes on hea veidi ette valmistuda.

Vaata oma kodukandis ringi, kas tänavanimedega sildid ja majade numbrid on hästi nähtavad. Kui need ei ole nähtaval, saad paigaldada valgusti, kärpida oksi või soetada uue sildi. Soovitan õppida, kuidas just sinu telefoniga saab helistada häirekeskusse. Ka sellisel puhul, kui levi sinu telefonis puudub. Aadressi edastamine häirekeskusele kinnistupõhiselt on piisav.

Arvesta sellega, et häirekeskuse päästekorraldajad vastavad kõnedele Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Kuigi nende kasutada on maa-ameti aluskaardid, tasub teada ametlikke nimetusi, sest kõnele vastavad inimesed ei ole kohalikud. Abi kutsumine koos teekirjeldusega tasub pereliikmetega eelnevalt läbi arutada.

Laste ja eakate puhul võiks teekirjelduse näiteks oma koduni lausa üles kirjutada, et see õnnetuse puhul ärevusest meelest ei läheks. Maanteel toimunud õnnetuse korral on aadressiks maantee nimi.
Selleks on hea, kui teaksid, mitmendal kilomeetril paikned. Abiks võivad olla veel bussipeatused, teede ristumised ja viidad.

Saan ise hakkama, mingit abi pole vaja. Alles siis, kui sündmus on üle käte käinud, kutsutakse abi.

Elu on korduvalt näidanud, et eriti tulekahju korral tekib selle „ise hakkama saamisega“ mitmeid probleeme. Hiljem on sageli selgunud, et tekkinud kahjud on hulga suuremad ning „kangelane“ vajab arstiabi.

Mõnikord võib tõesti juhtuda, et saate ise õnnetusest jagu või olukord lahenes. Kui on selge, et häirekeskusele tehtud kõne järgselt teele saadetud abi ikkagi vaja ei ole, siis helistage uuesti ja abi kutsutakse tagasi.

Samas – ise tulekahju kustutades või muu ohtliku olukorraga silmitsi seistes ärge võtke liigseid riske enda elu ja tervist ohtu seades!

Kuidas tegutseda hädaolukorras?
• Taga enda ja võimalusel kannatanute ohutus.
• Tee kõne hädaabinumbrile 112. Ära katkesta kõne enne, kui see
    vastu võetakse.
• Kuula tähelepanelikult, mida päästekorraldaja sinult küsib, ja vasta
    küsimustele.
• Kuula päästekorraldaja juhiseid, sest tema ülesandeks on sind aidata.
• Päästekorraldaja annab sulle teada, kui võid kõne lõpetada.
• Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal.
• Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
• Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajadusel tagasi helistada.

Täna loetuimad
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (2)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Dilara operatsiooniks saadi raha kokku 10 päevaga (1)
Inglipuu: 600 lapse jõulusoovid on veel täitmata
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
JUHTKIRI - Elu hind (1)
Muusika paneb hingekeeled helisema
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (65)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud