Autor:
Ene KallasEsmaspäev, 09. detsember 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriTume Tuul pühkis väsinult juuksed silmist ja vaatas köögis ringi. Hulk leiba, teine hulk õlut, natuke juustukooki. Huvitav, mis ajani sellest jagub? Majakondsed, õed-vennad tahavad süüa ja ega tööliste hulk ei kahane. Pigem kasvab. Hobustele on vaja raudasid, korjeklaasid tahavad tugevdamist ja mõned pliidid võiks ka valmis teha. Rääkimata kartuli ja teravilja kasvatamisest, lammaste karjamaast ja taimedest, mille kiududest saab väärtuslikku purjeriiet.
Eile oli huvitav päev. Hommikust õhtuni ilmusid maailma eri nurkadesse halbade kavatsustega kurjamid. Tume Tuul oli vannutatud rüütel, ja nii pidi ta vähemalt püüdma jõuda neisse paikadesse, et kurjameid korrale kutsuda. Tihtilugu jai tema jõust napiks, aga selleks olid teised rüütlid, oli vennaskond, kes tuli kohale siis, kui sai teate kolli siia maailma tulemisest. Tea, mis neid niiväga ärritas. Tavaliselt kükitasid nad oma dimensioonides, kus iganes ka need pole, ja siia maailma väga ei trügi.
Eile aga hüppasid nad lagedale ja käristasid taeva peaaegu katki on koledate möiretega. Sellistega, mis kaikusid kõikidest kohtadest läbi ja mis panid köögis nõud värisema.
Kurjameid oli võimalik korrale kutsuda vaid niimoodi, et teadsid tema trikke. Millal tuleb, millal lööb eriti valusalt ja millal tuleb taanduda. Et siis taas ja taas rünnata. Õnneks on vennaskond tasemel, ainult üks koll pääses minema.
Raske öelda, kus ta ennast nüüd peidab, aga selge on see, et lagedale ilmub ta ükskord jälle. Ning siis istub Tume Tuul helevalgele, lehviva laka ja õhku peksva sabaga ratsule ning jõuab kohale kiiremini kui torm.
Lumi on kiire, kõige kiirem Tumeda Tuule tallidest. Ja talle tal jagub. Igas tallis ei ole enam küll hobuseid, aga sellest pole midagi. Paar kiiret neljajalgset sõpra viivad tema ja tema perekonna nii kaugele ja nii kiiresti, et pole vaja muretseda hilinemise pärast. Kullakest tuleb veel treenida, eks aeg ja püsivus näitab, mis tast saab.
Kohe-kohe tuleb Koidu, ja võtab sahvrist kõik vajamineva ning alustab oma alkeemiliste katsetega.
Ta on juba päris kaugele jõudnud. Nii kaugele, et saab jagada oma kõige paremaid eliksiire perekonnale ja ülejäägi hea hinnaga maha müüa. Tema on kõige pisem, aga kõige tublim.
Kunagi ei logele ta jõude, alatasa võib teda leida kas alkeemiakomplekti juures või metsas vajalikke taimi korjamas.
Tume Tuul tahaks seda päeva võimalikult kaugele lükata, aga ükskord ometi tuleb tal Koidu kaasa võtta kurjamite juurde. Sest Koidul on üks imeline pill. Selline, et kui ta seda mängib, tunduvad kõik asjad maailmas kergema kaaluga ja energia otsekui vuhiseb läbi võitlejate ridade. Koidul on vaja kogemust, ja rüütlitel väge.
Täna aga puhkab ta kõikidest maailma bossidest, lastes läbi pea pilte kaaslastest ja kollidest.