Lugemissoovitus: Joel Jans - Maniakkide Tänav. Kosmose pikk vari
Autor:
Jüri KallasEsmaspäev, 16. september 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriJoel Jans - Maniakkide Tänav
Kosmose pikk vari
Lummur
2019
222 lkVärskelt ilmunud ja eelmise nädala lõpus esitletud romaani „Kosmose pikk vari“ on iseloomustatud kui eesti kirjanduse kõige kosmilisemat raamatut. Tõsijutt. Romaani tegevus toimub enamjaolt kosmoselaevades ja -jaamades ning suisa avakosmoses. Käiakse ka planeetide kaaslastel. Maale satutakse vaid kord ja sedagi lühiajaliselt.
Romaani peategelaseks on kaevanduslaeva kapten Kalle Moskar. Noorel eestlasel tuleb tegeleda hulga peaaegu ülejõukäivate probleemidega. Hoida laev käigus, leida laevale tööd ja meeskonnale teenistust ning hoida ohjes meeskonda, kus nii mõnigi mees arvab, et temale passiks kapteniamet paremini. Ja kui kapteniamet kipub juba käppa saama, siis teeb soomlasest piloot Juha valed kursiarvutused. Ei, piloot on oma ala äss, aga joomalembus ja probleemid distsipliiniga võtavad oma.
Kus häda kõige suurem, seal abi... vähemasti esialgu tundub, et uus tööots lahendab kaevanduslaeva Nexo töö- ja teenistusmured.
Aga ega ilusaid pakkumisi niisama tehta! Kaevurite pealik, poolakas Juliusz on kahtlev ning ega talle eriti ei meeldi suurkorporatsioonide heaks rügada. Juliusz on uue töö asjus kohe väga okkaline ja tõrjuv, aga ta siiski allub noorele kaptenile. Ja töö muutubki kiirelt räpaseks, suisa ebaseaduslikuks – asteroidil selgub, et seal ootav last on konteneritäied inimkehasid. Kehad on töö tellinud korporatsiooni võlgnikud ja need inimesed pole end vabatahtlikult lihakehadeks andnud.
Lugeja saab edaspidi osa kosmoselahingutest, kosmosemässudest, laevahukkudest, aga ka tehisasunduste loomisest ja katsetest ehitada pisut paremat ühiskonda kisklevate suurkorporatsioonide haardesse pigistatud ilma(ruumi)s. Hoolimata ulmelisest tulevärgist on romaanis toimuval öelda midagi ka meie tänase, maise elu kohta. Kui poleks öelda, siis poleks ju ka põhjust raamatut kirjutada. Tõsi, kiirelt lugedes sedasorti seoseid ehk kohe ei märka. Romaani saab lugeda ka kui lihtsalt üht uljast ja värvikat seikluslugu.
Lummab autorite oskus mõelda välja ulmeline keskond, kirjutada sinna sisse hoogne lugu ning esitada kõik see kombatava, ehk isegi heas mõttes maavillasena. Lugejale, kes on tuttav autorite varasema loominguga, ei tohiks hoog, värvikus ja mõnus eestilikkus ju üllatusena tulla. Piisab, kui meenutada meeste kahte varasemat ühisromaani, saladusliku tsaari maailma kuuluvat diloogiat „Kettmõõgaga mõõdetud maa“ (2015) ja „Kui rumalad surid“ (2016).
Teksti täiendavad meeldivalt illustratsioonid, õigemini romaanis esineva kosmosetehnika skeemid, mille autoriks on Toivo Tooming.
Tegu on tõesti unikaalse raamatuga eesti kirjandusilmas, aga ma ei tahaks väga sellele unikaalsusele rõhuda. See on, aga unikaalsus pole antud juhul see viigileht, mis peaks varjama mingeid puudusi. „Kosmose pikk vari“ pole vast stilistiline tippklass, aga korralikult teostatud meelelahutus on see romaan küll. Hakkad lugema, loed ja enne pidama ei saa, kui läbi on.
Infotelefon: 455 3133
