Tema jaoks ei ole midagi lihtsamat, kui mööda majaseina üles ronida, pugeda ühest kitsukesest avausest läbi ja seal ta ongi. Kohas, kust saab palumise peale tuppa. Tuleb ainult piisavalt kaua teha mürglit ukse taga, et need kahejalgsed taipaksid ükskord vaatama tulla.

Mõnikord on see aga raskendatud. Nimelt õppis Lõvi ära inimestele arusaamatuks jääva kunsti: hiir suus näugumise. Kui muidu on sel kassil suhteliselt peenika ja habras hääl, võrreldes kõikide teistega, siis hiir-suus-hääl on jäme ja jorisev. Nagu tuleks tõrrepõhjast.

Sellel, mis sel muidu nii alfaisase moega loomal on hele ja peen "niu", on väga konkreetne põhjus. Ulatub see tagasi keisrilõikeni. Selleks ajaks, kui saime väikesed kassikesed Põnni kõhust kätte, olid nad saanud juba natuke kahjustada. Nojah, sellega läks nagu läks. Poiss jäi elama, aga kui keegi kuskil veidra koha peal majapidamises või aias aevastab, võib enam kui kindel olla, et see on Lõvi. Niisiis, sama hästi võiks selle lugulaulu üldnimetuseks olla ka "Poiss, kes aevastab".

Kui Lõvilooma jaoks on pööning vahepeatus teel tuppa või õue, siis väike loom, Götz, on teinud pööningust omale pelgupaiga. Sellise, kuhu ta vahel kaob terveks päevaks, et õhtul unise näoga lagedale ilmuda. Ta magab, mängib ja müdistab pööningul. Elab kassielu, mida inimesed ei näe. Õige ka, pole vajagi. Igalühel on vaja natuke omaette olla. Götzil on see vajadus päris suur.

Niisiis, nii mõnigi kord, kui Lõvi tahab tuppa – kabinetti on hästi kuulda, kuidas ta mööda seina üles ronib, päris suure krabina ja kolina saatel – kohtub ta pööningul Götzuga. Tema trepilejõudmise, ehk toaukseni jõudmise kiirus sõltub päris palju sellest, kas tal on hiir suus või mitte. Kui muidu on tal seal aega maa ja ilm, siis hiirega tuleb tingimata kohe, viie sekundiga, jõuda tuppa. Sest hiir!

Pööning on ka see koht, kuhu minnakse siis, kui juhmid inimesed kassloomasid muidu õue ei lase. Noh, muidugi, teelt on kosta siis koledat undamist või paugutavad inimesed tähti taevasse, lausa päise päeva aja, hirmsa ragina ja mürina saatel.

See aga ärritab tõsiselt – mis mõttes ei lasta õue? See on iga kassi vääramatu õigus – nõuda õue, väljakannatamatult ja kangekaelselt. Et siis istuda trepi ette mõtliku näoga maha ja viie minuti pärast tuppa tagasi trügida.