[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 22. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Meie Kuressaare

Riigigümnaasium ja inimene
Autor: MM
Neljapäev, 19. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaares on ajaga välja kujunenud kaks tugevat gümnaasiumi. Mõlemal omad traditsioonid ja veendunud poolehoidjad. Paraku on otsustajad leidnud, et riigigümnaasium on ka siin vajalik. Kuigi on teada, et pärast kaklust rusikatega ei vehita, siis mõned mõtted koolivõrgu reformi teemadel tahaksime Meie Kuressaare lugejateni tuua.

Koolivõrgu reform Eestis on tervikpilti vaadeldes kahtlemata vajalik. Seda mõistab igaüks, kes vaatab numbreid, sest kui laste arv väheneb kolmandiku võrra, on oodata suuri muutusi. Samuti on teada, et muutused toimuvad üleriigi erineval määral. Nii seletab meile väga lihtsas keeles ära Praxise koostatud analüüs ja kõik on väga loogiline: tühjad koolimajad, ääremaadel veel tühjemad kui linnades, ebamõistlikud ülalpidamiskulud, ressursside vähesus, mis toob kaasa ka õppekvaliteedi languse.

Selleks, et kogu hariduseandmine ei valguks linnadesse, et elu maal oleks võimalik, on otse hädavajalik seda riiklikult kujundada. Riigigümnaasiumide loomine näiteks Põlvasse või Valka on ainuõige samm. Reformi tõttu ei pea omavalitsus ise langetama ka ebapopulaarseid otsuseid koolide sulgemise osas – seda teeb nende eest riik. Kohalikele lastele tagatakse sealjuures kõik tingimused parima võimaliku hariduse saamiseks.

Riigigümnaasiumide rajamise poolt saab hea näitena välja tuua ka asjaolu, et Eesti haridussüsteemis on juba varasemast oma koha välja teeninud Nõo ja Noarootsi gümnaasium. Riigigümnaasiumid saavad, erinevalt väikestest maagümnaasiumidest, palgata täiskohaga motiveeritud õpetajaid, pakkuda erinevaid haridussuundi ja mitmekesiseid ning kvaliteetseid õppetingimusi.  

Kooli teevad õpetajad

Ajakirjandusest saab ikka lugeda, kuidas teatud koolid riisuvad n-ö koore ja saavad endale õpilasteks helgemad pead, mis omamoodi tagavatki kooli edu. Selline seisukoht on kahtlemata lihtsustus – arvata, et laste õpetamisel on tulemus seotud ainult n-ö tellija materjaliga, võtab ju koolipidamiselt üleüldse igasuguse mõtte.

Head koolipidajad mõistavad, et kooli kõige suurem väärtus on tema õpetajaskond ja see on midagi, mida üleöö kokku panna on väga keeruline. Õpetaja ei ole võrreldav muu kooli inventariga, mida saab ühest kohast teise viia. Teda peab motiveerima, teda peab tema töö ja töökoht kõnetama, tal peab olema tööks ka sobiv vaimne keskkond.

Õpetaja töö on loominguline ja ehkki tehnilistest võimalusest on tänapäeva õpetajal palju abi, valib ta ikkagi endale keskkonna emotsionaalsete ja vaimsete kaalutluste pinnalt. Nii võib mõni õpetaja eelistada keeruliste põhikooliõpilaste õpetamist gümnasistide asemel just kõrvaltvaataja jaoks ebaratsionaalsetel põhjustel. Kui riigigümnaasium ei asu just keset perifeeriat, kus õpetajal mujal õpetamiseks võimalusi polegi, tuleb hea kooli tegemisel ka neid aspekte hoolikalt jälgida.

Mida võtta, mida jätta

Arusaadavalt on koolivõrgu reformi läbiviimine linnades, kus on juba olemas mitu gümnaasiumi, palju keerulisem. Muutused tekitavad alati hirmu, eriti, kui pole selge, mis ja kuidas muutub ja kelle kasuks või kahjuks. Hiljuti Haapsallu rajatud riigigümnaasiumi näitel võib kõrvaltvaataja, kes ajalehtedest riigieksamite tulemuste tabeleid jälgib, vaid imestada, miks just sellised otsused sündisid.
Lisaks on selge, et riigigümnaasiumiga käib kaasas arvestatav investeering. Nii muutuvad haridusreformi huvigruppideks ka kinnisvaraomanikud laiemas ja kitsamas mõttes.

Ühest küljest investeeringud konkreetsesse hoonesse, teisalt mõjutab koolivõrk kinnisvarahindasid ka laiemalt. Selge on see, et on võitjaid ja kaotajaid, aga oluline on, et võitjate poolel oleks ka laste haridus, igapäevaselt panustavad õpetajad ja haridusse uskuvad lapsevanemad, mille pärast kogu reform ju alguse sai.

Tee ei seisa kunagi

Kahtlemata on oluline, et õpikeskkond käiks ajaga kaasas, vastaks oleviku nõuetele ning oleks sealjuures ka atraktiivne. Reformi käigus valminud riigigümnaasiumides on silmatorkavalt palju rõhku viimase moe järgi kallitel tehnilistel lahendustel, milles riik on teenäitaja, sest ükski eraettevõtja naljalt selliseid investeeringuid teha ei julge.

Neid suundi võetakse kokku terminitega, nagu “nüüdisaegne interaktiivne õpiruum”, “nullenergia”, “nooruslik disain”. Olude parandamisest saab vajadus, vajadusest tingimus ning tingimusest sundseis liikuda vaid ühes kindlas suunas – füüsilise keskkonna muutmise pidev protsess, mis ei lõpe kunagi.

Tuleb vaid loota, et planeerijad on kaugelevaatavad ja teavad, et tehnilised lahendused aeguvad, amortiseeruvad ja vajavad pidevalt kohendamist, et õpikeskkond on oluline, aga siiski ainult vahend tulemusteni jõudmiseks. Ennekõike loeb inimene – nii õpetaja kui õpilane, kes peab end tundma hoitud ja turvaliselt, et haridus saaks omandatud, et saaks õpitud ja õpetatud.

Anu Lepasepp-Mugu,
Elsa Vapper
Tallinna ülikool,
klassiõpetaja I kursus

Täna loetuimad
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Saaremaa VK pistis liiga liidri kotti
Kirikutüli tegi Ukraina suuremaks
Edukontoris edendatakse vaimutervist
TÕN kestab reedeni
Õitspuu kolmepäevajooksul saarlaste parim
Suurtäheluku päeval tohib trükitähtedega kirjutada
Saarlaste tähtpäevi 2018. aastal
Keelpillifestival tõi ilusaid hetki
NutiAkadeemias saab nutikaks
Kultuurikeskuses saab verd anda
Põllumajandusplastiga seotud probleemid pärinevad vildakast seadusest
Kunstistuudios näeb näitust “Seisundid”
Vollenaised näitasid kodus võimu
Nädala loetavuse top 5
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Saaremaa VK pistis liiga liidri kotti
Kirikutüli tegi Ukraina suuremaks
Edukontoris edendatakse vaimutervist
Kommentaarid
Koerapidaja kimpus ülihoolivate naabritega (85)
 (2)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (81)
Andres Tinno: “ühe kärbse mahalöömisega” ei lahenda midagi (18)
Jõulukuusk võidakse tänavu panna kõlakoja ette  (8)
Lugupeetud lugeja! Kui sul on probleeme digileviga, anna sellest meile teada.  (243)
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (132)
Muhus pidi ilves auto alla jääma (3)
FC Kuressaare alustas meistrivõistlusi väärt viigiga (166)
Pottsepp valla viidatud MTÜ-sse ei kuulu (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud