[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 09. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Meie Kuressaare

Sadama tänav – igal ajastul erinev
Autor: Jaak Rand
Neljapäev, 09. veebruar 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Harjumuspäraselt on Väike-Sadama ja Suur-Sadama ning Väike-Põllu ja Suur-Põllu tänavast moodustuvat piirkonda käsitletud tervikliku eeslinnana, mida iseloomustavad kitsad looklevad tänavad ja tihedalt üksteise kõrval asuvad madalad elamud. FOTO: Valmar Voolaid

Mere ääres asuvas kaubalinnas on sadam vaieldamatult üks tähtsamaid kohti ja sadamasse viiv tänav üks peatänavatest.

Kuressaare sadamat Sõrve turuga ühendanud ja sealt edasi mööda linna piiri saare sisemaale suundunud tänav oli sajandeid peamine kaupade liikumistee.
Harjumuspäraselt on Väike-Sadama ja Suur-Sadama ning Väike-Põllu ja Suur-Põllu tänavast moodustuvat piirkonda käsitletud tervikliku eeslinnana, mida iseloomustavad kitsad looklevad tänavad ja tihedalt üksteise kõrval asuvad madalad elamud.

Kuni 18. sajandi viimase veerandini erines Sadama (praegune Väike-Sadama) tänava piirkond tunduvalt tänapäevast. Kahel pool tänavat paiknesid peamiselt aadlikele kuulunud suured krundid. Tänapäevaste Tolli, Väike-Sadama, Pargi ja Veski tänava vaheline ala oli jaotatud ainult kolmeks suureks krundiks. Tänava äärde jäävate valduste omanikeks polnud mitte linnakodanikud, vaid valdavalt jõukad ametnikud, näiteks maakohtu assessor Benjamin Eck, maanõunik Heinrich Stegeling, maksuametnik Christian Dahl, kirurg Gotthard Hildebrand jt. Sarnaselt oli ka Suur-Sadama ja Väike-Sadama tänava vaheline ala üks suur valdus, mis kuulus tolliametnik Friedrich Casimir Wagnerile.

Muutused 19. sajandil

19. sajandi esimesel poolel muutusid Sadama tänava välisilme ja elanikud. Seda eelkõige seoses tänavale nime andnud sadama üleviimisega kindluse juurest Tori abaja idakaldale ning sealt edasi Loodesse. Muutused kajastusid ka tänavanimedes. Senine Tori poole suunduv Ranna tänav sai uueks nimeks Suur-Sadama tänav ning Sadama tänaval tuli leppida Väike-Sadama tänava nimega.

Piirkonna tähtsuse muutumine on hästi jälgitav seniste põliskruntide omanike vahetumises.

Kohe tänava alguses (praegused Suur-Sadama 1, 3 ja 5) asus 18. sajandi esimesel poolel kahe kivihoonega Eckide perekonna elamuplats. Sajandivahetusel kuulusid need krundid vastavalt kaupmees Schmidtile ja rätsepmeister Ockermannile, 19. sajandi lõpul aga juba Oskar Pruulile ja Jakob Vagale.

Väike-Sadama 3 krundil asub üks tänava vanemaid hooneid. Krunt kuulus 18. sajandi alguses Appelbomidele, seejärel Dahlidele. 19. sajandi alguses olid kinnistu omanikuks juba parkalmeister Schumann ning 20. sajandi alguses August Kohl.

Sarnased muutused korduvad ka Väike-Sadama 5 puhul. 18. sajandi keskpaigast kirurg Christian Gottlieb Hildebrandile kuulunud krunt jõudis järgmise sajandi esimesel veerandil rätsepmeister Jürgensi omandusse ja kuulus sajandi lõpus Johann Postile.

Sama muster kordub ka tänava teisel poolel asunud Friedrich Casimir Wagneri krundiga. 19. sajandi esimesel poolel kuulus selleks ajaks juba jaotatud krundist suurem osa postijaama pidajale Johann Andersonile. 1874. aastast oli krundi omanik Johann Richard Eichfuss, kes järgnevatel aastatel selle tükeldas. Nii tekkisid seni suhteliselt vähese hoonestusega piirkonda tihedas rivis seisvad puitelamud Suur-Sadama tänava äärde ja ka Väike-Sadama 2, 4 ja 6.

Eelnimetatud Wagneri kvartali merepoolne osa kuulub juba n-ö sadama piirkonda. 18. sajandi kestel asus siin üks kolmest piirkonna veskist. Veskiplatsi omanikud olid sellel ajal kaupmehed Schröder ja Schmidt, kullassepp Schwartz ning parkal Hinrichson. 19. sajandi viimasel veerandil asusid siia elama juba sootuks uued inimesed. 1872. aastal omandas Väike-Sadama 10 elamu Mihkel Kunstmann, kes oli tärkava eestluse eestvedajaid. Tänava teisele poolele, Väike-Sadama 7 asus peagi elama Kunstmanni tütrega abiellunud Nikolai Ottoson ning sajandivahetusel sai Väike-Sadama 8 Oskar Kunstmanni elukohaks.

Täna loetuimad
MTÜ Saarte Kalandus sai uue juhatuse
Ettevõtjad nõuavad kesklinna liikluseks sulgemise kohest lõpetamist
Laste ülekaalulisus kujuneb probleemiks
Tööinspektsioon tuvastas Saaremaa ehitusplatsidel rikkumisi
Illiku laid saab ökokaardi (2)
Ametikoolis saab õppida uudsel kutsevaliku õppekaval
Antikehasid on leitud Saaremaal 8,8% testitutest
Elektrilevi uuendas Sikassaare-Aste liini
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (9)
Mälestades vend Haljandit (4)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (19)
Kommentaarid
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli (4)
Illiku laid saab ökokaardi (2)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (6)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (9)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (19)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (6)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (19)
Pika tänava ohtlik auk tehakse korda  (11)
Vetteli ja Saaremaa Lihatööstuse tooted said Pääsukesemärgi (28)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud