[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Mälestused

Hellamaa dolomiidikarjäärist Muhus viie- ja kuuekümnendail (2.)
Autor: Einvald Nõulik
Esmaspäev, 11. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alljärgnevalt jätkub intervjuu Hellamaa karjääri endise meistri Manivald Õuega.

Sind edutati peagi Maripuu asetäitjaks, ametlikult Muhu Hellamaa dolomiidikarjääri meistriks. Kuna Maripuu oli oma Piusa kaevandamise probleemiga väga hõivatud, lasus kogu organisatsioonilise töö raskus sinu õlul. Kuidas seal töö käis?

Manivald: Kõigepealt pidin vastavad kursused läbi tegema, mida organiseeriti Järvakandi Tehastest. Peale selle lõpetamist anti mulle Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu juures asuva õppekombinaadi tunnistus nr 1025, millega sain õiguse iseseisvalt töid karjääris juhtida.

Varem,  kui tootmismaht oli väiksem, puhastati esi ja laiendamisele alla kuuluv kaldserv kiviprahist ja pinnasest kühvli või labidaga käsitsi. Eks hiljemgi tuli oma töökohta nagu varemgi käsitsi puhastada. Tootmismahu suurenedes tellisin selleks buldooseri Pöidelt, Oti mõisast ehk sealsest Eesti Põllumajandustehnikast. Algul murti paekihte lahti raudkiilude abil, mida suure vasaraga kihtide vahele taoti. Pikkade raudkangide abil kergitati paekiht veidike üles. Seejärel tükeldati see parasjagu tõstetavateks tükkideks, milleks oli sitke toomingapuust varrega 32kilone ümmargune malmpomm.

Minu ajal hakkasime suruõhuhaamriga kuni 2 meetri sügavusi puurauke puurima, et kivilademeid kobestada lõhkeainega. Ka seal tuli suuremaid tükke peenestada malmpommiga.”

Karjääris töötati vaid suvekuudel

Samal ajal, aastatel 1955-1956 tehti uuringutöö “Lengeolnerud” ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse  Ministeeriumi tellimusel, eesmärgiga kombinaadile Järvakandi Tehased klaasitootmiseks sobiva dolokivi (dolomiidi) varu (200 000 tonni) väljaselgitamiseks. Kivimi keemiline koostis pidi vastama järgmistele tingimustele: SiO2 0,7 – 1,0%; AL2O3 0,3-0,7%, Fe203 0,15-0,20%, Ca0 30,0-31,0%, Mg0 20,5-21,5%; kuumuskadu (KK) 45,6-48,35%. Otsingud toimusid Virtsu-Lihula piirkonnas ja Muhumaal Hellamaa maardlas. Otsimistööd Virtsu-Lihula piirkonnas ei andnud soovituid tulemusi.

 Hellamaa karjääri iseloomustamiseks öeldakse aruandes, et dolokivi  asub Muhumaal, Hellamaalt 1 km põhja pool, Pärase külas. Kivim on esitatud alamsiluri Jaagarahu lademe dolokiviga. Kombinaat Järvakandi Tehased tegutseb Hellamaa maardlal pikemat aega (kahjuks ei mainita aruandes maardla avastamise ja kaevandustööde algusaega).

Kivimit murtakse käsitsi, tööriistadeks on kiil, kang ja vasar (Manivald Õue mainib ka 32 kg raskust malmpommi, mis tegelikult oligi kuni 30 cm paksuste paekihtide tükeldamise peamiseks vahendiks). Edasi öeldakse, et maardlal on hulgaliselt väikeseid 1-2 m sügavusi kivimurde, millest suurima pindala on 0,83 ha ja sügavus 3 meetrit. 2-3 ruutmeetri suuruseid paekihtide lahmakaid tükeldatakse keskmiselt 20x40 cm suurusteks tükkideks. Alla 10 cm kivitükid (kogumahus 25-30%) jäetakse murru põhja.

Töö karjääris toimus vaid suvekuudel. Hooajaliselt said karjääris tööd 10-12 inimest (M.Õue andmetel kuni 18), planeeritud toodangumaht oli 1,5 tuhat kuupmeetrit aastas. Dolomiidi teekond kombinaati oli vaevaline ja nõudis vähemalt kolmekordset käsitsi peale-mahalaadimist (kui mitte arvestada kauba ooteaega sadamakaidel).  Esmalt transporditi kivi autotranspordiga murrust 7-8 km kaugusele Kuivastu sadamasse, kus see laaditi praamile ja toimetati Tallinna sadamasse ning sealt autotranspordiga Järvakanti.

Transpordiraskused

Kaevetööd Hellamaa maardlas lõpetati transpordiraskuste tõttu ning aastast 1963 tehti sinaka tooniga klaasi juba Anelema maardla dolokivist. Järvakandi-Anelema vahekaugus on ainult 25 kilomeetrit.

1955.-1956. aastal geoloogiliste tööde käigus, mis oli teadaolevalt esimene sihtotstarbeline uuringutöö Hellamaa maardlas (15,3 ha), rajati 19 puurauku, kokku 229,7 jm. Eristati kaks kompleksi: ülemine helehall plaatjaskihiline dolokivi ja alumine tumehall mergliline dolokivi.

Klaasitootmiseks sobis ülemine kompleks, mille Fe203 ja teiste komponentide sisaldused jäid lubatud vahemikku. Kasuliku kihi paksus oli 1,2 – 10,4 m, keskmiselt 5,5 m, see oli pealpool põhjavee taset.  Varu arvestati 15,30 ha-lt 834 000 kuupmeetrit (1 894 000 tonni). Klaasitoorme kattekihiks on kasvukiht, liivasavi ja porsunud dolokivi, mille paksus on 0,1-2,6 m.

Eelpool nimetatud aruandest noppisin välja mõned iseloomustavad andmed. Kuna uuringud toimusid aastatel 1955-1956, Manivald Õue asus karjääri tööle 1956. aastal, siis seepärast ei saa uuringute aruanne kajastada perioodi peale 1956. aastat.

Mäetööde plaani ei olnud

Manivald: “Transpordijutt aruandes oli pealiskaudne ja poolik. Tõsi, kivid veeti autodega Kuivastu sadamasse, kus meil endil tuli need seal 90 m3 kuubikuks laduda, Seda sellepärast, et praamide kandejõud oligi 90 m3 kive. Sadamatöölised laadisid need kuubikud praamidele.

Pärnu  sadamas oli kivide teistkordne kuubikuteks ladumine, kus need edasi Järvakandi Tehastesse veeti. Alla 10 cm kivitükke me ära ei saatnud, vaid viskasime karjääri põhja, sest ümberlaadimisel ja ladumisel läksid need prügina kaduma. Kuna tasu maksti paemurdjatele Järvakandi Tehastes vastu võetud kantmeetrite eest, siis vahepealne kadu läks kõik karjääritööliste kraesse. Nagu juba mainisin, hakkasime peagi paekihte kobestama lõhkeainega. Kuigi suvekuudel oli karjääris tööl korraga kuni 18 meest, osutus autode käsitsi laadimine siiski ülejõu käivaks.

Asusin transporditöid ümber korraldama. Arutasime seda ka Maripuuga, kui ta Muhus käis ning ta kiitis minu ettepaneku heaks. Järvakandi Tehastes valmistati minu ettepaneku kohaselt 120 x 130 cm puitalused, millele sai laduda 1,5 m3 ehk 1800 kg dolomiidikive. Autokraana tühjendas need autokasti.

Nii likvideerisime vaheladude kaod ning kivid jõudsid saadetud koguses kohale. Kadus ära ka autodele kivide käsitsi ladumine. Nii toimus see kuni karjääri sulgemiseni 1963. aastal.

Talvekuudel puhkasime umbes neli kuud, olenedes kevadest. Järvakandi Tehaste polt toodi kohale midagi vagunelamu taolist, kus sai süüa, puhata, olla vihmavarjus ning vormistada veodokumente. Karjääril mingit mäetööde plaani ei olnud. Töötasime kinnitatud maaeralduse piirides.

Võin kergendustundega lisada, et karjääris ei ole juhtunud ühtegi tööõnnetust. Ekskursioonidel ei ole käidud, samuti ei ole esinenud mingisugust kaadrivoolavust. Need paarkümmend suurte kogemustega karjääritöölist tulid tööle siis, kui selleks vajadus tekkis.

Palkade suhtes meil Järvakandi Tehastega mingeid eriarvamusi ei olnud, hoidsime ise taset, et mitte lasta üle kuumeneda. Ainult minu kui meistri palk oli äärmiselt nigel. Otsustasin minna kaluriks. Kuid mehed ei tahtnud sellest kuuldagi ja ka min ise olin nendega juba harjunud. Nii jäingi sinna kuni karjääri ametliku sulgemiseni.

Meie tublist väikesest töökollektiivist on tänaseks alles jäänud ainult seitse meest, nende hulgas ka väga tubli kraanajuht Raivo Vokk, kes väljaõppe sai Järvakandi Tehastes.

Kõige esimesed sõjajärgsed paemurdjad olid Madis Auväärt, Rudolf Sepmann ja Artur Äkke, kes töötasid seal veel ka siis, kui mina sinna tööle läksin. Tänaseks neid mehi enam ei ole.

Tööriistad ja riided saime Järvakandi Tehastest. Mäletan, peale karjääri sulgemist taheti kõik, ka vanad mõisaegsed murruaugud pinnasega täita ehk rekultiveerida. Aga selleks oleks tulnud buldooserigavähemalt veerand Muhumaad kuni paepõrandani paljaks koorida.

Räägiti ka niisugustest variantidest, et võimsad pinnasepumbad hakkavad väina põhjast muda ja liiva pumpama, kust see murruaukude täiteks ära veetakse. Kõik vanad ja uued augud on tänaseni lahti, õnneks ei ole ühtegi tõbrast sinna sisse kukkunud.” 

Huvipakkuv dolokivi

Eesti Geoloogiakeskuse seisukohalt on Eesti maavaradest üheks huvipakkuvamaks dolokivi – ta on laialt levinud ja ehituskivina pikaajaliselt kasutusel.

Peale ehituse on teda võimalik kasutada klaasi- ja keemiatööstuses, metallurgias, sh metallilise magneesiumi saamiseks, elektrotehnikas, samuti tulekindlate abrasiivsete metallide materjalide tootmisel. Sageli on dolokivi tooraineks kaltsineeritud soodale. 2002. aastal on OÜ Eesti Geoloogiakeskus arvestanud Hellamaa maardla tehnoloogilise dolokivi varud järgmiselt: lisaks aktiivsele tarbevarule 818,5 tuhat, aktiivne reservvaru 39,91 ha pindalal 2367 tuh ja prognoosivaru 173,9 ha 16 940 tuh kuupmeetrit.

Hellamaa maardla dolomiidivaru tehniliste andmete eest täname Eesti Geoloogiakeskuse rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna vanemgeoloogi Rein Sinisalu. Tänu Rein Sinisalu uurimistööle on Järvakandi klaasitööstuse käsutuses Eesti kvaliteetseim klaasiliiv Tabina klaasiliivakarjääris.

Täna loetuimad
Pujus mees nõudis ähvardades endale kiirabi
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha
Kaali kraatri taristu tehakse korda
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Selgusid lauatennise karikavõitjad
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Autod on saatanast! Tõsi või!?
Tänak: peame lootma legendile
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Kontrast jõuab Tartusse
JUHTKIRI - Rõõm koostantsimisest
Nädala loetavuse top 5
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Eakate aktiveerimine ja toetamine Saaremaa vallas (2)
Sass Henno peab Orissaares loengut (3)
Kommentaarid
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (6)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Alaealised värbavad Slupis välitrimpajaid alkoholi ostma (9)
SÜGi uut nime saab valida ülehomseni (8)
Tulekul on astroloogiaõhtu (8)
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa sai esimese veinitehase (6)
Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks? (13)
Isadepäeval sai soomukiga sõita (9)
JUHTKIRI - Tervisest ja õnnest (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud