[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 20. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Mälestused

Hellamaa dolomiidikarjäärist Muhumaal viie- ja kuuekümnendail (1)
Autor: Einvald Nõulik
Esmaspäev, 04. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Artikkel on esmaselt avaldatud kogumikus “Klaasipealinn Järvakandi” 2012. aastal.

Vaatamata tõsistele otsingutele ei ole mul senini õnnestunud arhiivides leida jälgi kombinaadile Järvakandi Tehased kuulunud Hellamaa dolomiidikarjäärist Muhus. Ja ei leiagi, sest neid seal arvatavasti ei olegi olemas. Kui ettevõttel puuduvad dokumendid või on need mingil põhjusel kaotsi läinud, on kadunud ka tema paberile kantud mälu. Seda, nagu jahtunud jälge, on veel alles oleva mälu abil juba raskevõitu täpselt taastada ja eriti juhul, kui ajaline vahemaa toimunust läbi aastakümnete on suhteliselt kauge  ning infokandjad on kõrges eas. Kuid püüame seda jupphaaval kuidagi ikka lahti arutada.

Minu vestluskaaslaseks oli Hellamaa karjääri endine meister Manivald Õue, kes tunnistas, et karjääri paberitest pole tal alles enam midagi, kõik vanapaber läks ahju.

Dolomiidikaevandamine Muhus lõpetati 1963. aastal, põhjuseks komplitseeritud mere- ja maismaavedu Järvakandi Tehastesse, ikkagi meretagune asi. Kui tuli käsk siin igasugune töö lõpetada, kuna dolomiiti hakati vedama Pärnu-Jaagupi lähedalt Anelema karjäärist, vallandati kõik töölised peale Manivaldi, kes jäeti tühja karjääri valvuriks. Mingeid dokumente sealt ära ei viidud. Nendeks oli maaeraldusplaan, karjääris töötamise luba, autode saatelehed, tööliste nimekiri, palga- ehk tööaruanded, ohutustehnika instrueerimise źurnaal ja mõni kiri Järvakandi Tehastest. Need olid tööliste putkas, kust lõpuks ka kadusid. Järelikult ei olnud neid kellelegi tarvis. Sümboolne valvuri koht pidi seniks jääma, kuni Järvakandi Tehased karjääri  rekultiveerivad ja Muhu vallale tagastavad.

Sina, Manivald, läksid karjääri tööle 1956. aasta kevadel. Millega tegelesid enne seda?

Manivald: “Olen sündinud 14. detsembril 1925. aastal. Nooruses võitlesin Eesti Leegionis. Viimane tõsisem lahing oli 1944. aasta märtsis Narva all. Sealt metsavennaks, edasi nagu paljudelgi Siberi “puhkelaagrisse” kuni lõpuks maandusin Hellamaa karjääris paemurdjana.”

Mida sa teadsid enne seda dolomiidist kui klaasitööstuse ühest tähtsaimast toorainest?

Manivald: “Muhu dolomiidist olin kuulnud juba poisikesena. Külas räägiti, et seda olevat veetud Venemaale juba tsaari ajal, et Peterburgi linnale teha aknaklaasi.
Kivide vedu karjäärist randa paatide juurde toimus hobustega. Kui paadid kive täis said, sõuti laeva juurde, mis seisis ankrus. Niimoodi toimus dolomiidikivide laadimine laeva. Räägiti sedagi, et Muhu dolomiiti olla veetud ka Järvakanti 1930-1940ndate aastate vahel, kui Järvakandi uus klaasivabrik hakkas oma klaasiga Soomes ja Rootsis toodetud klaasiga kvaliteedis võistlema. Karjääri läksin tööle sellepärast, et 1956. aastal suurenes järsult vajadus dolomiidikivide järele ja seal töötas juba mitu minu head tuttavat. Karjäär avati aasta või paar peale sõja lõppu vanemmeister Arnold Maripuu poolt.”

14. märtsil 1967. aasta ajalehes Ühistöö avaldati minu intervjuu Piusa klaasiliivakaevanduse ja Muhu dolomiidikarjääri vanemmeistri, Lenini ordeni kavaleri Arnold Maripuuga:
“Kuna ma enne sõda olin töötanud Melski ja ja Lorupi klaasivabrikutes, ema elas peale Tallinna pommitamist Eidapere lähedal Kenni külas Pahkla talus, läksin tööle Järvakandi klaasitehasesse. Alates 1. jaanuarist 1946 kinnitati mind Järvakandi Tehase Piusa liivakaevanduse vanemmeistriks.
Tolleaegne tehase direktor Johannes Sau kurtis, et klaasitehast ähvardab seiskumine, pole klaasiliiva, lubjakivi ega dolomiiti.

See oli erakordselt raske aeg Järvakandi klaasitehasel. Ei olnud töölisi, transport oli alla igasugust arvestust. Piusa liivakaevandus seisis.

Äärmiselt madala kvaliteediga liiva toodeti Torist, kust seda oli kergem kohale vedada. Lubjakivi saadi Tamsalust, viletsat dolomiiti Keavast.

Koos nõudluse kasvuga aknaklaasile kasvasid nõudmised ka klaasi kvaliteedile, mis vähehaaval hakkas paranema tänu Piusa allmaa liivakaevandusest saadava madala rauasisaldusega klaasiliiva kasutamisega.

Kuid dolomiidiga oli asi endiselt väga halb. Keava dolomiit sisaldas klaasi kvaliteeti kahjustavaid rauaoksiide 0,6-0,7%, enne sõda Norrast sisseveetav aga ainult 0,1-0,2%. Tuli operatiivselt leida kohalik hea dolomiit.

Prooviti ka Kaisma oma, mis sisaldas rauda 0,4-0,6% - ikkagi lubamatult palju.
Lõpuks võeti laboratooriumi analüüsimiseks Muhu dolomiiti. Tulemused panid klaasimeistrid rõõmust lausa rõkkama – rauasisaldus oli 0,12-0,18%. seega ideaalsest Norra dolomiidist mitte sugugi halvem.

Aga kuidas seda sealt kätte saada? Peale Piusa kaevanduse väljaehitamisega seotud probleeme lisati mulle nüüd ka veel dolomiidikaevanduse organiseerimine Muhus. Need mõlemad olid laostunud, need mõlemad tuli üheaegselt tööle panna, rohkem võimalusi ei olnud…”

Manivald Õue: “ Nagu eespool juba mainisime, läksin Hellamaa karjääri tööle 1956. aasta kevadel. Maripuu mehed olid seal juba ligemale kümme aastat paasi murdnud. Kuid õnneks olid nõudmised dolomiidi järele sel ajal üsnagi tagasihoidlikud, aastas algul 5000 tonni, seejärel 6000 tonni kive. Peale Järvakandi klaasitehase võtsid siit dolomiiti lisaks Tartu pudelivabrik ja Viljandi, kuid seda üpris vähe.”

Kas Maripuu korpuse veteranina sulle kui endisele leegionärile mõnikord ka mingeid vihjeid tegi?

Manivald: “Ei, sest oma minevikust ja rindeteedest me tavaliselt kumbki ei rääkinud.”

Täna loetuimad
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Mullust rahvaarvu suurendas sisseränne
Saaremaa võitis jätkusuutliku turismi konkursi
Lugusid Saaremaalt aastal 2035
Saaremaa tampis Tartu mutta
Muuseum korraldab teatris konverentsi
Haiglas räägitakse juriidikast
Doonoripäeval saab teha elu suurima kingituse
Orissaares peeti kandlepäevi
Et uusaastalubadus suitsuvabast elust täituks
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim transport ja eluase
Nädala loetavuse top 5
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Kommentaarid
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (10)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (8)
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (26)
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud