[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Mälestused

Ikka ja alati leivast mõeldes
Autor: Enda Naaber
Esmaspäev, 18. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui esmakordselt tähistasin oma juubelit, siis oli korraga päevakorras peotoidu valmistamine, kus ma ka kättpidi abiks olin. Tagantjärgi mõtlengi, et see oli suur ettevõtmine, sest olime vaene perekond. Elasin koos ema, venna ja õega. Ning tihti oli meil laual vähe toitu või see ei olnud nii maitsev nagu köögis teises lauas sööjatel. Sinna kuulus mu tädipere.

Nagu ma aru sain, oli ema eelmisest nädalast toitu lausa kokku hoidnud, et minu sünnipäeva väärikalt tähistada hea ja mitmekesise toiduga.

Hommikul kella kümne ajal pandi leivaahju tuli. Tuli küpsetada värsket leiba ja saia. Taigen oli juba varem valmis. Seal osalesin mina ka. Tegin valmis  nn roabekakud. Muhulased nimetavad nii astja põhjast leivataignast kraabitud (muhu murrakus: roabitud)väikesi kakukesi. Saarlastel märgib neid sõna “kraapekakud”.
Roabekaku tegemine oli lausa lust ja pidu. Ja et see meie peres alati lastele usaldati, tegi see kodus elamise rõõmsamaks, sest tõesti - ahjust väljavõetud kakukesed valmistasid suurt rõõmu. Ainult rõõmu!

Ma kraapisin astjat suure hoolega, kõik raasud kokku. Surusin siis taignat käe all, et kõik jahu ikka hästi seguneks... Siis hakkasin neid voolima. Hästi väikeseks ja armsaks. Kui roabekakud valmis olid, tegin sõrmega neile augud peale. Nii tegi ju ema suurte leibadega!

Kui põnev oli see ootamine, mil kakud küpsesid! Kartsin alati millegipärast, et need võivad  äkki ära kõrbeda ja tahtsin ahju uudistada, aga ema ei lubanud, et jahutab ahju maha. Nii ma siis sõna kuulasin ja aina ootasin.

Ma ütlen - see päev, see ootamine oli nagu pidupäev. Sest leivategemine talus oli üldse suur sündmus. Tehti ju leiba mitmeks nädalaks ette... Toas lõhnas nii imeliselt! Tädi, meie pere teisest söögilaudkonnast, istus siis Piibliga akna all ja luges vaikselt omaette jumalasõna. Mul ei olnud rahu. Istusin tädi juurde ja palusin: loe mulle ka! Tädi lugeski. Mida just, seda ma suurt enam ei mäleta, aga igatahes palus ta lõpuks õnnistust meie leivateole.

Tema ju teadis ka, et mina selle tegemise juures suuresti abiks olin. Ta oli harjunud mind kantseldama rohkem isegi kui mu oma ema. Seepärast jälgis ta huviga, kuidas ma  roabekakke tegin, need ahju lükkasin ja siis ootele jäin. Ning see jumalasõna lugemine oli tal seotud ka ikka meie leivateoga. Ta palus üldse alati igale teole õnnistust. Ja seda oli tal kergem teha kui minul või mu emal, sest tädi oli usklik ja luges väga tihti Piiblit.

...Mu silmad jälgisid kogu aeg kella. Ema kooserdas toa ja aida vahet ning oli minu arvates ülimalt rahulik, mis mind imestama pani, sest ta ei vaadanud üldsegi kella. Kuidas ma kartsin, et mu tehtud  kakud ahjus ära kõrbevad!
Täpsel ajal tuli ema ja ütles vaikselt: “Kohe, kohe saate oma tänud kätte!” See tähendas: ahjust võtame välja hästi pruunid ja lõhnavad leivad. Ja nii see oligi.

Kõik leivad olid parajalt küpsenud. Ema lubas mul roabekakud ise lasnaga (muhu murrakus: leivalabidaga) ahjust välja võtta. Ja kui ma siis neid kakukesi silmasin, tundis süda imelist rahu: kõik on hästi, ükski kakuke pole kõrbenud.
Eraldi tuleb rääkida sellest, kuidas tuba täitus magus-hapu leivalõhnaga.

Ja nii hoiti neid leibu suures köögis senikaua, kuni nad maha jahtusid. Siis viidi kõrvalruumi, kus mulle oli vanaisa teinud roabekakkude jaoks eraldi riiuli.
Mõned kakud aga panin kohe sünnipäevalauale linase riide alla, et nad kaua soojad seisaksid. Nii väga igatsesid kõik süüa just sooja leiba.

Ja tõesti, kui me kõik sünnipäevalaua äärde istusime, olid leivad alles soojad. Kõik kiitsid leivategijaid. Ja  mina mõtlesin: teen emale roabekakulaulu.
Selle sai ta järgmisel hommikul.

“Kellel jahune on nina,
kui ta leiba virgalt teeb?
Olen see siis tõesti mina,
kakukesi kes ju teeb?
Kraabib astjast tainast ta,
käte vahel seda muljub.
Rõõmus mõte painab ka:
töö on tõesti minu uljus!”
Kas me pidasime seda tööks? Muidugi. Kõik pidasid. Ja sellepärast lasti lastel kodudes teha mitmesuguseid tegemisi. Kasvatati tööarmastust. Aga kõige pühalikum oli ikkagi roabekakkude tegemine.

Mäletan, et pärast sellist leivapäeva ütles ema alati söögilaua ääres: “Lapsed! Sööge ilusti kõhud täis. Siis kasvate tugevateks. Ei tule siis haigused ega muud hädad... Peaasi, et tervis oleks igal ühel omast käest võtta!”
Seda ütles ta tihti, ka siis, kui laud oli vaesem. Või kellelegi mingi toit ei maitsenud.

... Tol roabekakupäeval, tol juubelisünnipäeval võtsin pärast lauas istumist tüki roabekakku ja viisin oma koerale Tuksile. Küll see rõõmustas! Ja kass sai oma jao ning nurrus pärast kaua.
Veel on mulle meelde jäänud, et vanaisa, kes oli oma veski mölder, ütles targu: “Selle tööga, laps, võid sa isegi leiba teenima hakata. Su roabekakud on nii maitsvad. Mis sõnu sa peale lugesid?”
Mõtlesin ja mõtlesin ning äkki hüüatasin: “Koer Tuksi ristsete laulu!”
“Või sedasi!”
Ja kõigi imestuseks lugesin selle nüüd tõesti kõigile ette.
“Ah, sa ristisid siis kakud ära. Pole paha mõte!” rääkis taeda (muhu murrakus vanaisa).

Seda laulu ma enam ei mäleta ja tehtud oli see hoopis naljanumbriks. Mis mul muud oli taedale kosta!?

Pärast roabekakupäeva oli aga kaua aega imeliselt eriline tunne. Iga leivatööga said nagu targemaks ja vanemaks ning töökamaks. Ja leivategemine oli meie peres kujunenud rituaaliks. See oli õnnistatud töö. Nii kasvatati meil austust ja armastust leiva vastu.

Kui leivake laualt maha pudenes, tuli see suurima väärikusega üles võtta ja seda tuli suudelda.
„Pea meeles kogu elu, et leib on püha!“ rääkis iga leivategemise juures ema.

Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Lühidalt
Juubelijooksule!
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud