[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 20. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Mälestused

Professor Ilmar Talvest ja etnoloogiast
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 18. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui Ilmar Talve juba vana mehena uuesti Tartus hakkas käima, kujunes tal kombeks lõpetada päev linna peal meie kodus Tähtveres.

Igatahes istusime me koos pikemalt kui üks piibutäis. Mis Ilmar Talvet ärritas, oli temast pisut nooremate pahameel Eesti Vabariigi uute kommete ja asjakäigu üle ning nüüdse vabariigi võrdlemine Eesti NSV kasuks.

Kes need norijad olid, seda me teadsime, nõnda et meie jutt oli otsekohene, mitte kaudne. Kuid see polnud ka meie pikkade hüvastijättude peateemaks. Ja üldse ei teinud Ilmar Talve seda ennastupitavat vahet, et tema on Vaba Eesti veteran, teised aga lihtsalt pensionärid.

Päevapoliitikat ei arutanud me õigupoolest üldse. Mida Ilmar Talve meil käies kindlasti nägi, oli see osa uusimast filoloogilisest  ja ajaloo-alasest trükisõnast, mis oli ilmunud juba nüüdses Eestis. Kõrvale tulevaseks lugemiseks ei pannud ta midagi.

Enamasti nägi olukord välja nõnda, et ma näitasin talle ühte ja teist eeldusel, et ta vähemasti teaks – jah, seda raamatut on ta näinud. Lisaks trükise enda käeshoidmisele (lehitsemise kestes, mitte kauem; Ilmar Talve ei unustanud külas olles ennast artiklit või paksu raamatut lugema) sai ta kuulda ka mõnd kriitilist kommentaari iseäranis niisuguste artiklite kohta, mis sisuldasa on algupärased uurimused ega mitte pelgalt laiendatud referaadid.

Trükise sisuks võis olla eestlaste agraarajalugu, luterlik ajalookäsitlus, eesti rahvaluule, lokaalajalugu ja võib-olla ka valitud peatükk Soome arengust heaoluühiskonna suunas n.-ö klassikalise Soome minetumise hinnaga.
Suuri etnoloogilisi probleeme me seejuures ei püstitanud, detailidesse ei laskunud. Minu  jaoks oli Ilmar Talve üks etnoloogia-alaseid autoriteete, talle oli meie kodu hubane paik piibuks ja jutuks piibu kõrvale. Väljaspool Asta ja Kalju Lepiku kodu Stockholmis me ei olnud võrdsed – aga polnud ka põhjust seda taotleda, sest meie erialad olid üksteisest küllalt kauged.

 Mis oli Ilmar Talve erialaks? Eesti Rahva Muuseum Raadil ei ole loodud üksnes etniliste eestlaste põlistamiseks uskumuste, kommete, suulise pärimuse ja esemete näol. ERM on suuresti läänemeresoomlaste ja oma iseseisvuseta soome-ugri rahvaste ajalugu dokumenteeriv asutus.

Sellisena on ta loogiliseks jätkuks Põhjamaade rahvaste Muuseumile Stockholmis sealse loomaaia taga ehk üheks lüliks selles pikas ketis, mis seob erinevat päritolu rahvaid Islandist kuni Sajaanideni (soome-ugrilaste ja altailaste sugulust pooldades ulatub see kett veelgi idamale, kusjuures tegemist on mõttelise, mitte turistliku või transportilise ketiga).

Keti rajajad mõtlesid esmajoones arhitektidena,  maa-alade ja ehitiste kaupa.
Neid hakati täiendama selle järgi, kuidas arenesid  tehnoloogilised oskused näiteks kalapüügil (lõhepüük Kemi jõel), põlluharimises (kündmine) ja argikombestikus – näiteks riietumises, roavalmistamisel  ning kaubaasjanduses (kaubavedu ise; hindade konkurents ja kaubateede pikkus) ning viljakuivatamise ja saunaskäimise sõltuvus ahjude konstruktsioonist.

Semiootiliselt vaatekohalt sai Ilmar Talve kui etnoloogi esimeseks taustteemaks  just viljakuivatamine viljalõikuse ja leivategemise vahel. Selle teema oli võtnud käsile juba professor Julius Mark, aga okupatsioon ja sõda keerasid kõik segamini, nii et Julius Mark jõudis materjali kogumisega vaevalt alustada. Põhja-Euroopa materjalile toetudes viis Ilmar Talve selle teema realistliku lõpuni. Sisuliselt uuris ta tehnoloogise ruumi lahendusi.

 Järgnes küsimustik omaaegse ettevõtluse kohta koos inimeste anketeerimisega. Seda on suhteliselt lihtne jälgida kunagiste tootmisruumide, õigemini küll tootmiskeskkonna säilmete põhjal, aga nii näeb see välja ainult paberil. Tegelikkuses on vaja ennekõike täpsust. Ilma selleta ei ole näiteks tootmiseks vajalike ruumide ja seadmete kronoloogia taastamine esialgsest muljest põhjalikumalt mõeldav.

Krundid ja kalastuskohad on tihtipeale tavaõiguslikud. Kuidas sa nendega ümber käid, see on suurel määral lepinguline. Niisugune on näiteks külakaevudega õiendamine. Ka teelõigud jagatakse tihtipeale mitte maamõõtmise, vaid hoopis maade „ülejääkide“ arvelt (ülejääk on sageli kasvav mets või selline maa, mida seni pole osatud kasutada).

Maakasutust uurisid teised, näiteks agraarajaloolased. Ilmar Talve lähtus inimeste elust ning olemisest taluperedes ja väike-ettevõtetes, sest pered olid üldiselt paiksemad kui väikesed ettevõtted, näiteks külapoed või sepikojad.
Omal kombel jooksis temagi ajaga võidu eriti küsimuses, kuidas on dokumenteeritav paiksele rahvale iseloomulik kultuur väljaspool meelelahutamist.

 Valitud kohad pikaaegsest tsivilisatsioonist – umbes nii võiks Ilmar Talve etnoloogilisi uurimusi kokku võtta. Rootsis puudutas see probleem näiteks metsasoomlaste olustikku, mida omaette uurimustest käsitles pikemalt professor Julius Mägiste.

Soomes oli seesama probleem väga terav nn heaoluühiskonna rajamisel alates 1960. aastate algusest – ettevõtmine, mille läbiviimist peavad oma ajalooliseks teeneks Soome sotsiaaldemokraadid.

Kes tahab praeguses ja lähituleviku Eestis sõimlemisest ning tänitamisest kaugemale jõuda, sellel on Ilmar Talvelt väga palju õppida. Kahjuks eelistavad nüüdsed poliitikud just need tunnid vahele jätta.

Professor Ilmar Talve: 14. või ka 17. I 1919 Muja alevis sellenimelise jõe (Mudajõgi) ääres Ingerimaal  - 21. IV 2007 Tallinn     

Täna loetuimad
Perekondlik
GoBusi pürib 32 bussijuhti
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (10)
Saksa noormehed on Saaremaal poepraktikal
Vald otsib sotsiaaltransporditeenuse osutajat (3)
Kusti on lapsest saati maaga mestis (3)
Perekond Koplimäe pälvis EOK tunnustuse
Abivallavanem Helle Kahm: iga päev on õppetund
Saarlanna toob Kuressaarde õudusliku tantsulavastuse
Haigla tähistas sünnipäeva
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
KG staadioni ehitus plaanitakse lõpetada oktoobris
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (5)
Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse hoonet on kavas pikendada
Sügisene vikerkaar
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (77)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
Puulehti riisuma ei peaks  (14)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Kommentaarid
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (5)
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (10)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (10)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (9)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
KG õpilased nõuavad kooli menüüsse vegantoitu (57)
Petturid üritavad saarlasi telefoni teel ära rääkida (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud