[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 09. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Mälestused

Annese jutustus pagemisest Rootsi (2.)
Autor: MM
Esmaspäev, 17. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kirja autor Annes ja kirja publitseerija Helve 1988. aastal Flodas, Rootsis. FOTO: erakogu

Ennu Annese kiri Peru Leole, kirjutatud 1993. aastal Käeolevaga avaldame pisut lühendatult teise poole kirjast, mille kirjutas Mustjalas Rahtla külas Peru talus elanud Leo Kajule tema vanaisa vennapoeg Johannes Kaju, kelle pere elas Rahtlas Ennu peres.

See oli nagu needus, et ka Norrköpingi laagris pärnakatest lahti ei saanud. Nad rehkendasid endid kui Pärnu kandvam koorekiht. Enamasti igaühel oli Pärnus maja, mitte üks või kaks, mõnel isegi tänavatäis. Saarlastele vaadati üle õla nagu teise klassi olevustele. Seda otsekohe näkku ei öeldud, kuid näoilme näitas selgesti, mida mõeldi.

Laagris jooksis igapäevne elu politsei ülekuulangutega. Igaühe elulugu pandi kirja, mõõdeti ja kaaluti ning pildistati, isegi näo profiil ja silmade värv pandi paberile. Otsiti muidugi saksa kaasjooksikuid. Kõik vallavanemad ja sedasorti sellid interneeriti erilaagrisse ning mõne kuu pärast lasti vabaks.

Pärast karantiini lõppemist sai käidud linnas lustimas ja raudkivi kõnniteedel saapataldu kulutamas, aga mida sa linnas vantsid, kui rahakotis suur tühjus.
Ühel päeval ilmus järsku laagrisse Aleksei Lõugas. Nemad kahekesi Volliga, selle karguga madrusega olid purjetanud Elli Visbyst põiki üle Västerviki. Selle kange mehe, Kooli Volli, jala tõmbasid siinsed arstid sirgeks, nii et ta vabanes kargust. Ta elutee läks läbi uurmaakri ja koka ameti merele. Jõudis läbi elade omapärase laevaavarii, kui Jaapani meres murdus Rootsi laev Nippon tormis pooleks. Olles elanud mõned aastad Ameerikas, ilmus tagasi Rootsi olles Stockholmis skääride vaheliste aurulaevade masinameistriks. Elas vanemas eas koos ühe väga korraliku lesknaisega, kes võõrutas isegi Volli üleliigsest alkoholi tarvitamisest, kuid pikapääle hakkas ta jälle pudelit suu peal pidama, kuni äkiline surm mõni aasta tagasi lõpetas ta elutee.

Laagrielu muutus järjest vastikumaks. Tegevusetus ja alaline nägelemine pärnakatega lõi meeleolu alla. Toidu jagajaiks olid alati Pärnu naised. Järsku selgus, et paremad palad löödi kõrvale ja õhtuti käidi salaja „olemist” pidamas. Kurat, siis sai hing täis, läksin rootslasest laagriülema juurde sooviga otsekohe metsatööle minna. Ta ütles, et pane 10-meheline kamp kokku, ta kannab meie soovid tööametile ette. Sain kolme laagri peale kokku 8 meest. Üle minu veel Lõuka Sander, Köstri Aadu, Lepakõrve Oskar, Aadu Mats, kaks Kärla meest Truu ja Truumees ning Tuulik Sõrvest.

Uue elu algus

Saime tööametist tööriided ja saapad ning 11. detsembril 1944 sõitsime 8-mehelise kambaga Norrköpingi põgenike laagrist välja umbes 50 kilomeetrit ida suunas sihiga astuda Rootsi tööprotsessi metsatöölisena. Meie aadressiks sai Raiekursus 175 Yxhö poolsaarel. Elamuks oli madal hoone Yxhö talu õuel.

Kahekordsed 10-mehe narid olid paigal ja samuti kast tööriistadega. Kokaks oli meil Lõuka Miili ja instruktoriks rootslasest metsatööline, kes pidi meile tööd õpetama ja saed viilima. Meie ei vajanud mingit õpetamist ega viilimist, tegime seda igaüks ise. Tööriistad olid väga head, kuid nõudis alguses harjumist et töötada üksinda. Kas kunagi Rootsis on töötatud paaris metsatööl, ei tea. Ma ei ole siin üldse näinud kahemehe saagi. Tegime Norrköpingi linnale küttepüid. Alguses polnud teenistus just kiita, kuid paranes hiljem. Saime tööametist „kooliraha” 2 krooni päevas. Sellest jätkus enamasti söögirahaks.

Kohale saabudes vaatas talurahvas muidugi imestunult, ei teatud ju, missuguse rahvaga on tegemist. Olime laagris üsna karvaseks kasvanud. Juuksemasin oligi esimene ühine asi, mille ostsime. Lepakõrve Oskar Peet oli meie juuksur ja ühel pühapäeva hommikul tuli talust kutse Oskarile – tulgu peremehe juukseid lõikama. Sellega oli algus tehtud väga heale vahekorrale, mis kahjuks pidi lõppema varakevadel: nemad kolisid ära, talu renti tõsteti seekord nii, et seda arvati üle jõu käivaks. Mäletan isegi nende perekonnanime: Persson.

Meeleolu tõstmiseks tuli vahetevahel midagi ette võtta. Ekstralahja pilsneri maitset tuli pärmi ja suhkruga parandada. Valmis saadusel oli palju nimesid nagu heal lapsel. Kõige hirmsam vist oli „mõrtsukas” ning see nimetus on ka kõige sobivam, sest see saadus oli mõrtsukas.

Meil kõigil oli muidugi eelarve, mida osta „oma” raha eest. Truumees rääkis juba esimesest päevast alates, et kõigepealt „vatid selga” ja selle järele hambad suhu. Tema suu oligi hammastest tühi, ainult suur must auk keset palet. Kevadel olime rahaliselt küllalt tugevad, et sõitsime linna ning lõime vatid selga ja pääle selle veel taskuuurid, sest Lõuka Sandri soovitusel pidi mehel ilmtingimata olema tasku-uur, käekell ei kõlvanud üldse mehele.

See suvi oli kuiv ja soe. Päike küttis kaljud nii palavaks, et palja jalaga ei võinud pääle astuda. Töötasime hommiku kella 3st kuni kella 9ni. Terve päeva vedelesime supelkoha vees ja kaljudel, kiskusime mere põhjast üles kalurite poolt kasseeritud paadi, lappisime ja naelutasime selle enamvähem korda ja nüüd olime paadiomanikud. Kombineerisime riidelapakatest isegi väikese purje. Kalapüük oli siin ainult lubadega, käsiõngitsemine oli vaba, kuid salaja sai püütud ka suuremat kala.

Vahelduseks metsatööle oli talvel valmistatud puude lastimine purjekatele. Lastimine oli palju parem teenistus kui metsatöö. Siinkohal pean kinnitama, et Raiekursus 175 on olnud kõige muretum periood minu elus.

Ühel päeval juhtus barakki tulema Kihelkonna mees Juljus Kruuk. Ta oli hiilgav jutumees, parasjagu tõtt ja parasjagu valet. Esimest korda kohtasin teda Kehila külas Mardi talus umbes kuu aega enne ärasõitu kodumaalt, teist korda juba Norrköpingi tööameti pööningukorral, kui käisime saapaid saamas. Ta istus üsna kurva näoga ja palja jalu taburetil. Ta oli suur mees ja selle järgi ka jalad suured nagu peldiku kaaned. Nii suuri saapaid tööametil seekord polnud. Nüüd olid tal siiski jalas saapad ning teenistus Zarah Leanderile kuulunud Lönö mõisas kui aednik, muruniitja ja veel muid ettetulevad väiksemaid tegevusi.

Zarah Leander oli enne sõda üks kuulsamaid filmitähti ja lauljanna. Ta filmis peamiselt Saksamaal ning sõprus natsijuhtidega oli põhjuseks, et Rootsis teda ei sallitud. Nüüd istus ta isoleerituna temale kuuluvas Lönö mõisas. Ta töö- ja teenijaskond olid eestlsed, paljud Kihelkonnalt. Rootsi naised tõid kohale vokid ning villakotid. Zarah tuli koerakarvadega – tal oli 5 suurt villakoera – ja ketrusvabrik võis tööle hakata. Kevadel käisid naised ka Lönöl suhkrupeeti harvendamas ja sügisel üles võtmas. Nad said isegi suure au osaliseks – kutse Zarah juurde kohvile.

Sügisel algas pohlamarja hooaeg. Linnast valgus eestlasi metsadesse ise noppima, kuid rootslane oli laisk, andis tellimisi naistele. See oli üsna hea teenistus, nii kaua kui see kestis. Siin leidus ka kuremarju, kuid rootslane ei tarvita kuremarju, olla mürgised.

Lönö mõisale kuulusid Yxnö poolsaarel suured maa-alad, kõigeks muuks kõlbmatud, ainult põtradele priima. Sügisel, põdrajahi päevadel, saatis Zarah ka naistele põdraliha kärakaid. Minule oli liha jämedakoeline ja sitkevõitu, meie ei osanud ju õieti valmistada. Zarah oli eestlaste vastu eriti sõbralik. Kas ta tundis teatud ühtekuuluvust, sest eestlasi tembeldati ka saksasõbralikeks.

Olen läinud liiga pikale, kuid meie lõbusam osa Raiekursus 175 oli möödas. Kolisime merest mitu kilomeetrit kaugemale barakki uue aadressiga Raiekursus 202. Raske oli lahkuda, enda trööst oli, et kaks Mustjala meest saadeti tööameti poolt täienduseks: Kugalepalt Sepa Jüri Piht ning Võhmalt Sepa Mihkel Varik. Perekonnad elasid neil linnas. Üldse liikus sel ajal Rootsis ringi palju noori eesti mehi otsides paremat tööotsa. Töötati ühel töökohal paar-kolm nädalat, kui ei meeldinud, rännati edasi ja prooviti jälle ning nii see kordus. Neid tuli isegi meie barakki poolnälginuna ja üldse harjumata metsatööga. Sõid kere täis ning paari nädala järele kadusid jällegi.

Olen seda perioodi mälust pannud paberile üldjoontes, jättes välja üksikasjad. Olime tööameti hõlma all, see tüüris ja toimetas, endal ei olnud mingit muret. Palju aastaid on möödunud sellest, kui me 8-mehelise kambana alustasime, tänasel tunnil olen mina üksinda, ülejäänud on kõik manalasse varisenud.

Sõitsin autoga umbes 35 aastat hiljem neis paikades, istusin ka kaljunukil meile nii armsaks saanud supluspaigas. Üks nooruk oli parajasti tegevuses paadimootoriga. Tutvustasin end kunagise metsagängi liikmena ning tema vastus tuli paugupäält: „Ma olen sellest gängist kuulnud räägitavat.”

Täna loetuimad
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Metsküla seltsimaja auks peeti tänupidu
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (25)
Oodatakse hinnapakkumisi sotsteenustele (1)
Jõulushopingul pakuti põnevaid hoidiseid (1)
Eesti Energia kiidab päikesepaneele
Ametid manitsevad ettevaatusele marutaudi osas (1)
Mõtisklus vanaema sõnadest
Üksnes tehnoloogiaga keskkonnaprobleeme lahendada ei saa (3)
Müstiline valguse ja varjude mäng
Võrkpallimosaiik
JUHTKIRI - Tähendamissõna tublidusest
Saarlased näitasid kossuplatsil head mängu
Ott Tänakut austati Louvre’i gaalal (3)
Nädala loetavuse top 5
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Metsküla seltsimaja auks peeti tänupidu
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (25)
Oodatakse hinnapakkumisi sotsteenustele (1)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (34)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (25)
Ott Tänakut austati Louvre’i gaalal (3)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (36)
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (63)
Üksnes tehnoloogiaga keskkonnaprobleeme lahendada ei saa (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (19)
Ametid manitsevad ettevaatusele marutaudi osas (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud