[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Mälestused

Kauge maa, kuhu meid saadeti
Autor: Maire Metsäär
Esmaspäev, 11. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Hilja Siinmaa (Õitspuu). FOTO: erakogu

Loodan, et 1941. aastal küüditatud saarlastest on sitkeimad veel elus. Sellest viimisest on mul meeles, et mu ema nuttis häälekalt, sest noor sugulane Senta olla väikese titega ja mehe suuremate lastega ära viidud.

1949. aastal mu ema küüditamise päeval ise ei nutnud. Tema õnn, ta ei saanud suurt arugi, miks ta majast välja autole aeti.

Olime Siberi stepis, saime tagasi. Eestis olevat üks ports noori mehi kerget tööd nõukaajal saanud – nad valvanud tagasitulnud eestlaste üle, et me “jälle ei sepitseks pahasid asju”. Me olime kogu aeg salajase valve all. Sellest sain ma teada raadios esinenud ajaloolase jutu kaudu. Sõbrad saarlased - olime represseeritud 1949. aastast kuni 1989. aastani.

Paljude väljasaadetud saarlaste elukohaks sai väike küla Tatarski linna ligidal. See koht on 5500 km Eestist kaugel. Elu suures Siberis on linnade ümbruses tsiviliseeritum kui keset metsasteppi. Meid, sealseid noori, suunas nõugude elu poole selleaegne kinofilm. “Kevad Ülejõe tänaval” oli film linnanoorukist, kes töötas ja õppis. Üdini positiivne poiss. Aga et elu suurel maal edeneks ja parajalt kultuurseks saaks, pidi peakangelane naiseks võtma töölisnoortekooli õpetajanna. Tüdruk insenerile mehele ei läinud. Ikka töölispoiss!

Kui väikesed kolhoosid kokku liideti, tehti film “Kubani kasakad”. Seal sai enne sõda sõbrustanud noor kasakate paarikene uuesti pärast sõda kokku. Nad olid siis kahe väikse kolhoosi esimehed. Ja kolhoosikese esinaine laulis kirglikult endisele kavalerile, et tema on terve sõja ainult seda meest koju oodanud.

Ja ka meie, väljasaadetud eesti plikad, laulsime vaimustatult: “Milline sa enne olid, selliseks oled jäänud! Sa julge stepikotkas – vabaduse hing!”

Ning filmis need kaks kolhoosikest ühendati üheks suureks kollektiivseks majandiks.

Kitsendused ja piirangud

Siberisse toodi ka venelasi Venemaalt. Nad olid sinna saadetud 1937. aastal. Nad olid natuke vabamad meist. Me pidime igas kuus komandandile allkirja andma, et kohal oleme. Nemad ei pidanud, nendel ei olnud kodumaad peale Siberi.

Volkovid olid rikkamad olnud, need olid kulakud. Iljušinid olid isa poolt kasahhid, teadagi, et omasid suurt hobustekarja. Toodi Siberimaale – pisut kaugemale oma põliskohast. Karja need kaks minuealist Iljušini poissi ei omanud. Väljasaadetutest oli Iljušini Kolja külas kasvanud esimene noormees, kes pidi pärast 16-aastaseks saamist täistöömeheks hakkama. Et nad segaverelised olid, saime me aru nende õe tumedama nahavärvi järgi. Aga keel, see oli üks ja ainuke – vene keel.

Kolhoosidest ei lubatud noortel linnadesse minna. Viktor Volkov ei olnud suures linnas käinud. Meie sealoleku ajal ta läks suurde Kemerovo linna. Ta ei olnud teadlik, et väljakäigud on ka majades. Kusagil ta oma häda ära tegi ja pani taskusse. Käis sellega ringi kuni läks päevalilleseemnete müümise kohta sabasse. Sealt kõik jooksid laiali, sest ta haises nii kõvasti. Kui seemned said ostetud, siis tuli miilits teda taga ajama. Miilitsale ta siis seletas, miks ta haiseb. Miilits ütles talle, et majas oleks saanud selle asja ära teha, aga Viktorile polnud selline asi pähegi tulnud, et selline koht võiks ka majas sees olla. Ta tuli linnast tagasi ja rääkis meile, mis temaga suures linnas oli juhtunud. Ta oli kunagise kulaku poeg, kes oli nii rängalt kannatada saanud, et ta ei teadnud wc-st mitte midagi. Kulakud küll, aga ikka käisid põllu peal. Kellel Siberi külas oli loomalaut, need käisid loomalaudas oma vajadusi õiendamas. Ja ka küla koolimaja juures oli õues eraldi putka – välipeldik. Aga muidu terve küla käis ikka oma loomalaudas.

Tahan rääkida lüpsjatest

Külas oli kolm suurt lauta lehmadega. Lüpsjaid oli oma paarkümmend. Igal lüpsjal oli viisteist-kuusteist lehma talitada. Suveks aeti loomad steppi “taaburisse”. Seal ööbisid ka lüpsjad. Stalini ajal oli neil naistel väga raske.

Õhtune lüps lõppes kell üheksa. Kaks naist olid korrapidajad. Nad pidid viimase lüpsipiima viima härjavankril külla meiereisse. 40-liitrised piimanõud tuli tõsta üle vankriääre maha. Meiereis oli ainult üks koorelahutaja. Seda väntasid ringi samad korrapidajad. Vahel oli abiks üks naine külast, kes pesi piimanõud puhtaks. Nõudepesu vesi voolas majast välja suurde tünni. Sealt võisid eesti lapsed endale joogiks seda solki võtta. Selle eest raha ei küsitud. Me olime väga vaesed. Kärbestega pooleks solk tegi meie kõhud väga lahti.

Tühjade piimanõudega “taaburisse” tagasi sõites oli öö juba täitsa pime. Aga naistel oli tuju parem, sest järgmine ööpäev oli neil vaba.
Nad laulsid mitmehäälselt vankris istudes:

Minu punav maasikmari, minu lapsepõlveke.
Elasin ma ema juures,
olin ainus tütreke.
Ema andis suurde külla
minu võõrale mehele
Seal ma nutsin silmad
märjaks, tahtsin kodurajale.

Noorik nõiuti kukulinnuks ja läbi öö lendas ta koju kase otsa. Ema tuli hommikul. Kuulis linnu häälitsust.
Kes see nõnda vara nutab? Nutab kukulinnuke. Suutsin mina ainult öelda, mina sinu tütreke.
Nõidus kadus noorikust ja ta kukkus puu otsast alla surnuna maha.

Saksamaal ja Siberis

Juuresoleval pildil on Hilja Siinmaa (Õitspuu). Õitspuude perekond viidi Sõrvest Saksamaale. Tagasitulnuna nad oma koju ei saanud, sest maja oli sõjas põlenud. Neid oli isa, ema, kaks poega ja kaks väikest tüdrukut. Tahtsid Salmele tühja majja elama minna. Seda maja ihaldasid ka kommunistid, kes saatsid Õitspuu pere Siberisse.

Siberis Hilja ema suri. Tüdruk pidi hakkama tööle 13-aastaselt. Hilja elu oli Siberis nii raske, et mul ei ole sõnu ta elu kirjeldamiseks.

13-aastaselt pandi Hilja sigalasse öövahiks. Ühel suveööl ronis akna kaudu sigalasse hunt. Sigala katus oli lame ja mullamätastest. Hilja pidas vahti katusel istudes. Kui ta kuulis sigade kisa, siis ta ronis alla ja nägi hunti sigade aias. Öövalvur-lapsuke pillas tormilaterna sigala põhu peale, mis süttis. Tüdruk ise jooksis teise majja isa kutsuma. Leek väga suureks märjas sõnnikus ei paisunud, aga hunt oli pagenud läbi akna välja. Kaks siga oli ta ära räsinud. Need tapeti.

Pärast seda pandi Hilja lehmalüpsjaks, kus ta oli vanemate naiste hoole all. Hilja oli väga andekas ja hea mäluga. Kui Hilja oli kinofilmis laulu juba kaks korda kuulnud, siis oli see tal juba peas ja meie õppisime tema käest.

Tagasi Siberist saime tänu Nikita Hruštšovi arvamusele, et Baltikumi rahvas võib ka oma kodumaal teenida Nõukogude Liitu. Lapsena Siberisse viidud noored olid sealse eluga nii harjunud, et Eestis oli kohanemisega raskusi paljudel ja mõned läksid Siberisse tagasi.

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (18)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (18)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud