[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 15. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Mälestused

Miks eestlased vähe naeratavad?
Autor: Milgete Pihl
Esmaspäev, 30. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

1936. aasta pildile on jäänud 1944. aastal Rootsi lahkunud Liiva küla seitsmenda talu perepoeg Jüri – (esireas keskel ja neljanda talu perepoeg Oskar (tagareas vasakult esimene). FOTO: erakogu

73 aastat tagasi, 8. mail 1945. aastal saabus Euroopasse pärast pikki sõja-aastaid lõpuks rahu. Teine maailmasõda puudutas väga rängalt ka Eestimaad. Peaksime olema õnnelikud, et .juba mitu põlvkonda inimesi ei ole pidanud tundma sõjakoledusi.

Tunnen südamest heameelt selle üle, et meie lapsed ja lapselapsed ei ole üle elanud sõjapäevi. Paljudel praegustel noortel inimestel ei ole ettekujutustki sellest, mida võib sõda kaasa tuua. Tahan siin meenutada oma lapsepõlve Teise maailmasõja päevil. Arvan, et eestlaste vähese naeratuse põhjuseks ongi sõjad ja vallutused, mis on jätnud sügavad haavad inimeste hinge. Eesti on näinud palju vallutajaid, kuid eriti on eestlased üle elanud kannatusi Teises maailmasõjas, mille tulemusena jäime aastakümneteks meie vallutaja Nõukogude Liidu koosseisu.

Eriti on sellest ajast meeles küüditamised ja hukkamised 1941. aastal. Minu väikene kaheksa perega koduküla, Liiva küla, asus Põhja-Saaremaal , Meelde on jäänud meie küla lõpus asunud pere noormehe Meinhardi kadumine 14. juunil 1941, kui ta ei tulnud alevikust enam tagasi. Olin siis kaheksa-aastane, kuid mäletan vanemate jutust, et Meinhard oli sattunud küüditatavate hulka.

Seitse meest mobiliseeriti

1941. aasta augustis võeti meie külast Vene sõjaväkke seitse meest. Mäletan neid kõiki nägupidi. Ainult ühest perest polnud enam kedagi võtta, sest Meinhard oli küüditatud. Esimesest külaperest pidi selle teekonna ette võtma kolmekümne-aastane Vladimir, kellest jäi maha abikaasa koos nelja-aastase pojaga. Vladimir oli teinud ettevalmistusi uue elamu ehitamiseks ja selleks olid juba põllu otsa kohale toodud palkide ja laudade virnad. Need virnad meenutasid veel aastaid peremehe kavatsusi, kuid tegija ei tulnud sõjast tagasi.
Iga peremees on õnnelik, kui tal on tegus pärija, kes tema alustatu edasi viib.

Küla teisest perest läks sõtta samuti Vladimiri nime kandev mees, kes oli pisut üle kahekümne aasta vana. Selle pere peremees oli juba eakas ja kuna ka tema poeg ei tulnud sõjast tagasi, langesid ka tema lootused tühja. Noorel mehel jäi kogu töömehe elu elamata.

Kolmandast perest sõjaväkke võetud Heino tuli õnneks tervena sõjast tagasi. Ta oli üks kolmest tagasitulnust. Aga sõda jättis paratamatult oma jäljed ja häiris paratamatult edasist käekäiku. Tagasi tuli sõjast ka neljanda pere poeg Arvi, kes lahkus aga koheselt oma isakodust.

Viiendast talust võeti sõjaväkke pisut üle kolmekümnene Ossia, kes oli minu onu. Ta oli lahkudes väga kurb, mäletan praegugi tema pisarates nägu, sest maha jäi tal naine, kes ootas oma esimest last, kes sündis kuu aja pärast. Ossia oli varunud taluhoonele uue katuse ehitamiseks kimme ja need seisid kuuri all kasutamata. Onu suri juba Siberis näljasurma.

Kuuendast talust võeti tol korral sõjaväkke Aleksei, kes oli ka pisut üle kolmekümne aasta vana. Ka tema ei tulnud sõjast tagasi. Koju jäi aga ta vend Konstantin, kellel oli pere ja talu säilis.

Seitsmenda talu perepoeg oli kodust ära ja pääses seetõttu sõjaväest. Viimasesse, kaheksandasse tallu oli kolinud Meinhardi kadumise järel uus pere ja selle pere kolme lapse isa Sergei võeti ka sõjaväkke. Sergei oli üks kolmest sõjast tagasitulijast.

1944. aasta sügisel läksid aga Rootsi oma peredega neljandast talust Oskar ja
seitsmendast talust Jüri.


Ei teatud, mis ees ootab

Kui sõda lõppes 1945. aasta 8. mail, oli kõigil hea meel, aimamata, mis ees ootab. Mäletan, et naabriperesse tuli lastele koju arst, kes ütles, et sõda on lõppenud. Kohe pärast sõja lõppu saadeti aga kolmandast perest vaevu 18-aastane noormees Viktor ilma kohtuotsuseta Komi vangilaagrisse, kus tal tuli olla 10 aastat. Ka Viktori elu oli rikutud.

Ka meie väikeses külas oli tunda allakäigu tundemärke. Püüti hakkama saada kõrgete maksude ja normikohustustega. Suund oli kolhooside moodustamisele. Sellele aitas kaasa 1949. aasta märtsiküüditamine. Kõik olid hirmul, keegi ei teadnud, mis saab edasi. Nuttes viidi loomi ühislautadesse. Raske oli peremeestel tõmmata kriips peale oma elutööle. Pärast loomade ühistamist käisid peremehed-perenaised sageli salaja oma endisi loomi ühislaudas külastamas. Ei oskagi mõista, mis tunne neil oli seda teha. Aga aeg oli selline ja teisiti käituda ei olnud võimalik. Ja see kõik manas nägudele kurva ilme, naeratustest rääkimata.

Eestlasi tunnustatakse eriti nende töökuse pärast. Elu on selleks sundinud. Muidu meid ei oleks, sest vallutajad on olnud järjekindlad ja võtnud sealt, kus saab. Minu lapsepõlve koduküla on täielikul hääbunud. Kes sinna veel järgi jäid, asusid mujal elama. Aga siiski on veel üks majapidamine, mille ostis üks noor pere elamiseks.

Need on minu mälestused, mis meenuvad sageli. Kui räägitakse naeratustest, siis ei saa seda teha sunnitult, vaid see kõik peab tulema südamest ega tohiks takerduda mineviku halbadesse kogemustesse. Elu läheb edasi ja on vaja meenutada ka rohkem positiivset. Midagi ikka leiab, mille üle võib rõõmu tunda. Ja ega me, eestlased., nii väga mornid olegi, oskame ka lõbusad olla. Saabuva kevade ootel on rahvas ka juba rõõmsam.

Täna loetuimad
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (1)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (8)
Rohu tänavale paigaldati „lamav politseinik” (6)
Uus Liiva keskus avatakse esimesel advendil
Ruhnu perearsti asendaja vahetab välja Kersti Tuuling
Elektroonikatehas Tepcomp on viie aastaga loonud kuuskümmend töökohta
Tantsuetendused linnadest välja!
Meeleolukas ja sportlik isadepäev Lümanda koolis
JUHTKIRI - Muhu areneb
Kontsert Joosep Aaviku auks
Raamatukogudes antakse nõu küberturvalisuse kohta (1)
Tants on elu loomulik osa
Kunstimuuseumi sünnipäevamark
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (34)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Rohu tänavale paigaldati „lamav politseinik” (6)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (8)
Raamatukogudes antakse nõu küberturvalisuse kohta (1)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (3)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (29)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (34)
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud