[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Mälestused

Mina ja minu esivanemad Tutkult (2)
Autor: Arvi Truu
Esmaspäev, 19. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Perekond Truu foto 1958. aastast. Tagareas vasakult Arvi Truu ja vend Rein, esireas isa Johannes ja ema Helmi. Foto: Johannes Kruuse.

Mina, Arvi Truu, sündisin Pärsama vallas Tutku külas 1938. a ema, Helmi Grepi ja isa Johannes Truu esiklapsena. Hiljem sündisid veel Rein ja Jaan.

Tutku oli Karja mõisa renditalu, kus peremees Tutku Jaak on jälgitav 1733. aastast. Kõik tema järeltulijad said perekonnanimeks Grepp. Seda perekonnanime pandi Saaremaal ainult Karja mõisas Tutkul.

Minu vanaisa, Juhan Grepp, kellel on tänavu 160. sünniaastapäev, tegeles peale talupidamise veel sepatööga, vasevaluga, ta parkis ka nahku ja tegi jalanõusid. Vanaisa vendadest Jaan oli Ameerikas purjelaeva tüürimees. Teine vend Aleksander hukkus maailmasõjas. Kolm venda olid veel Sõrves kaupmeesteks. Kuna vanaisa suri noorelt, pidas vanaema talu edasi veel paarkümmend aastat oma kahe tütrega. Rendiraha, mis oli sealkandi suurim (120 rbl) kokkusaamiseks kudus ta kangaid ja saatis Tallinna müüki.

Talus oli enneolematu olukord – tallu tuli väimees, minu isa. Minu isa Johannes Truu sündis 1902. a Maasi vallas Arju külas Toomal talurentniku pojana. Tema vanemad surid enne poisi aastaseks saamist. Ta jäi vanavanemate Otto ja Eva Vessmanni hooleks. Otto Vessmann oli olnud koolmeister ja mõisarentnik Arju, Kareda ja teistes mõisates, kus ta mõne aasta teenis üle tuhande rubla puhaskasu. Seejärel elas isa onu, Aleksander Truu juures Haapsu külas, kus ta pidas koos Valdur Rauniste isaga karjapoisi ametit. 12-aastasena teenis isa oma esimese tööraha, kaevates Liigalasma külas vene sõjaväele kaitsekraave ja vooderdas neid kadakatega. Kooliharidust sai isa Pulli küla koolis ja paar aastat Loona koolis onu Kaarel Vessmanni juures, kus viimane oli koolmeistriks.

Seejärel läks isa sulaseks Kuiste külla Juhanile sugulaste juurde. Kaitseväes olles teenis ta merelennuväes õhuasjanduse tundja Voldemar Posti alluvuses. Seejärel algas isa kraavihallitöö koos teiste saarlastega mandril Tõhelas, Tõstamaal ja Rannus. Kui jõudis kätte Karja-Leisi jõe süvendamine, tuli ta tööle ja elama Karja Vabadussõjas osalenuna talu saanud onu Anton Vessmann-Viirsalu juurde. Siis tutvus ta ka minu ema Helmiga, nad abiellusid 1935. a.
Kui mina sündisin oli isa Tutku talus juurde teinud juba uudismaad, ehitanud ait-kuivati, kaunistanud 1886. a ehitatud elumaja. Peale mind, 1940. a, sündis veel vend Rein, kes peab praegu talu edasi. Vend Jaan sündis 1947.

Lastel oli talus alati palju tööd. Peale rohimise sai aidatud hobuse rautamisel jalga hoides, kevadel põldu libistades ja külvi rullides. Olin abiks heinatööl. Kanepist kitkusime välja isastaimi „koeraseid“, mis halvendasid kanepi kvaliteeti. Rehepeksmisel sai oldud aganapoisiks, siis läksid mängu ka kevadel tehtud generaatoriklotsid, sest mootor käis puugaasiga.

1944. a sügisel tuli meile saksa sõjaväelased koos kõrge ülemuse ja autoremonditöökojaga. Siin käis remondis ka lintautoid. Ülemusega oli mul läbisaamine vilets, kuna ta tulistas meie koera, kuigi viga tegemata. Kui ülemus telefoniga kõneles, lõin ma kepiga punast välikaablit, et ta kõnet segada! Päevad läbi oli ülemus oma kergesõiduauto ja tentsikuga Sõrves rinnet organiseerimas. Töökoja- auto all kasvatati aga hanesid, parte ja küülikuid. Nende puuride puhastamise eest saime külapoistega jälle komme.

Kui sakslased oli läinud ja meile tuli kolm väsinud punaarmeelast, oli selge, et sõda on läbi ja me võime kaevikust välja tulla. Lahingud meid ei puudutanud.
Meile tulid nüüd elama Vene sideväelased ja olime kaitstud lähikonnas tegutsenud “maradööride” eest.

Kooliaeg algas Pärsamal

1945. a läksin Pärsama kooli, kus seitsmendasse klassi tulnud vanemad tüdrukud tervitasid hommikuti esimese klassi poisse kättpidi. Vahetundidel sõitsime sõjaväehaiglast kooli jäänud kaarikuga. Vahest aitas kooliteed lühendada Pärsamalt normisaadusi ära vedavad studebeckerid. Koolis oli suur õppevahendite tagavara ja raamatukogu. Kooli kroonikaraamatust tegid poisid aga paberlennukeid. Käisime sõjatules hävinud rahvamaja taastamas, kuhu ma isaga saksa ajal normivilja tõin. Kui rahvamaja korda sai, toodi sinna tagasi kunagi suurärimehe Gustav Partelsi kingitud klapptoolid. 1948. a käisime külastamas Eesti esimest kolhoosi, kus meie kooliperet võttis vastu esimees Hermann Kuning isiklikult. 1949. a loodud Vesse kolhoos võttis laudana kasutusele 1779. a ehitatud Tutku rehetare. Kolhoosis tööl olles otsisime koloraadomardikaid, mida me küll ei leidnud.

Pärast Pärsama kooli klasside vähendamist, läksin 1950. a õppima Leisi kooli, kus lõpetasin 7 klassi 1953. a. Leisi koolis käiv vend Rein ehitas ühelambilise raadiovastuvõtja, millega sai kuulatud Soome kirikut ja “Ameerika häält”. Kooli vaheaegadel käsin koos vend Reinu ja külapoistega Karja katsepunktis võsa raiumas ja puid saagimas. Hiljem käisin meiereisse Sülde ja Kasesoost turvast toomas. Varusime ka pajukoort, mille eest sai kokkuostus kena kopika. Teenitud raha eest ostis vend Rein lõõtsapilli, kuid külapidudel oli pillimeheks ikka naabripoiss Ants Kreitsmann.

Karja meiereis tööl olles varusime ka jääd. Jäähoidla läks suvel põlema! Käsime ka kolhoosis šefiks käsivikatitega ristikut niitmas. Vesse kolhoos lubas kolhoosnikel uudismaad harida. Vend Rein tegi heinateoks hiljem traktori, mis koosnes XTZ-7 ja mootorratta osadest. Käisin ka Orissaare pangast piimaraha toomas, vahel tuli sõita sinna läbi Kuressaare. Kuressaares sai oodatud tõkkepuu taga, kui vedurid manööverdasid.

Aastakümned piimandustöötajana

1956. a läksin Õisu kooli, kus omandasin või- ja juustumeistri kutse. Õisus olles nägin 1957. a mõisnik Siversi järeltulijat, kes oli Tallinnast salaja tulnud hüppesse, oma esiisade pärandust vaatama. Kooli saalis mängis ta klaveril Eesti hümni, mille pärast koolidirektoril oli olnud suur pahandus.

Pärast kooli lõpetamist suunati mind Valjalga, kus meister Helmut Rasu ja abiliste Helga Au ja Silvi Kaasikuga tegime valmis kogu juustu. 1912. a oli siin rajatud Saaremaa esimene piimaühing ja meierei, hiljem ka näidisjuustutööstus. Rikas oli Valjala kultuurielu, kus igal nädalavahetusel oli rahvamajas pidu või puhkeõhtu.

1960. a suunati mind õppima juba Õisu tehnikumi. Õppimise kõrval käisime ümbruskonna rahvamajades esinemas ja kino näitamas. Kollektiivse raadiojaama UR2KAU jaoks käisime materjale hankimas Võhma ja Tapa sõjaväeosades ning Saaremaalgi.

Tehnikumi lõpetanuna sai minust Kärla tsehhi tehnoloog, kus tehti piima linna kauplustele. Oli suur sõjaväeõppus, kus lennuväljale maandati lennukitelt tankette. Siit oli kunagi käidud Berliini pommitamas.

1966. a alustas tööd raudteedepoost ehitatud piimakombinaat, mis jäi kitsaks. Olukord paranes, kui Ahti Viilup oli saanud Eesti suurimad võimasinad ja teised seadmed ning alustanud tööstuse laiendamisega. Raske töö rahvale kompenseeris aastas mitme suure peo korraldamine. Lihatööstuse väljaehitamisel olid peale soomlaste abiks ka majandid ja Eesti liha- piimatööstused ning ettevõtted.

Euronõuete tuhinas tõmmati tootmist kokku ja ehitati ringi tootmisruume. Mõtlema paneb pideva külmketi tõttu majapidamistes kaduma hakkav sadakond aastat ringelnud meiereidest alguse saanud kultuurbakter. Piim ei lähe enam korralikult hapuks.

Huvi ajaloo vastu

Olles töötanud Saaremaa piimatööstuses mitmel ametikohal, jäin 2005. a pensionile. Nüüd jätkus rohkem aega ettevõtte arenguloo põhjalikumaks uurimiseks, arhiivides käimiseks ja kroonikate koostamiseks. Ettevõtte ja muid kroonikaid on koostatud 40 aastat. Uurimistööl olid abiks ajalootundjad Arnold Allik, Liivi Aarma, Tiiu Oja, Heino Gustavson jt.

Esimesed koorelahutajad Saaremaal olid juba 1890. a Taaliku ja Laugu mõisates. Suur oli ka Laugu mõisa juustusortiment. 1596. a käis Taani kuningas Christjan IV Karja mõisas. Kuulus hertsog Magnus pantis 1560. aastatel oma võlgnikele maid Luulupe, Pärsama ja Lööne mõisatest.

Sai uuritud ka enda põlvnemislugu. Tutku Ado käis koos Angla külameestega kohut 1830. aastatel Karja mõisniku Carl Jordaniga. Talumehed said teotööle leevendust. Sai selgeks, et Tutkul 1814. a sündinud Ingel Grepp oli Karja kihelkonna Oksade esiema. Tutku Mihkli pojal Gustavil oli Moskvas peeglivabrik ja teine poeg, Carl, tegi Riias 1894. a pärisorjusest vabanemise 75 aastapäeva medali. Tutkult pärinenud Ingel Grepp-Kingissepa poeg Johannes oli Saaremaa suurim rauatööstur. Johannese vennad olid mehaanikuteks Wildenbergi nahavabrikus Kuressaares ja Dvigatelis Tallinnas. Rauatööstur oli ka Eduard Grepp Leisis, kes tegi põllutöömasinaid ja asutas villavabriku. Poeg Karl oli fotograaf. Fotograaf Evald Allas tegi 1895. a pildi Linnaka küla Tehvena talu vanapaarist – hõimlastest, kelle pilt 2017. a joonistati üles Pariisi tänavale. Sai selgeks, et Pamma koolmeistri Toomase pojapoeg, majandusgeograaf Endel Grepp oli 1935. aastast ette valmistamas uut valdade seadust, millele Päts andis allkirja alles 1939. a.

Koos Tõnu Grepiga sai korrastatud Karja vana kalmistu ja loodud kihelkonna ajalootuba. Kalmistul ootavad ülestõstmist veel kunagi pikalitõugatud kultuuritegelaste ristid. Kalmistu käekäigu eest tunneb praegu muret Eenus Rand. Koos Heinrich Männa ja Andrus Leesmaaga käisime hauakivi viimas Kohtla-Järvele Valjala kunagisele majandustegelasele Georg Lemberile.

Koos abikaasa Saimaga käisime gooti kirja kursustel, töötasime arhiivides ja raamatukogudes. Kirjutised on arvutisse sisestanud kõik Saima. Praegu toimub koostöö Eesti Piimandusmuuseumiga, kus endiselt ollakse huvitatud erialaste materjalide talletamisest.

On heameel tõdeda, et piimandus Saaremaal areneb edasi. On tõusnud väljalüps, piimatööstus töötleb edukalt vadakut, mis vahepeal kõlbas ainult põllurammuks. Katlamaja on üle viidud gaasiküttele. Endiselt on nõutud Saaremaa paljud võiliigid. On välja töötatud uusi tooteid, sealhulgas Eesti parimad juustud. Uusi tooteid tuleb veelgi. Jätkub ettevõtte laiendamine. Hea on lugeda ajakirjandusest kiidusõnu ettevõtte kohta, kus kunagi ise oled töötanud.

Meie Maa toimetus õnnitleb kauaaegset kaasautorit Arvi Truud 80. sünnipäeva puhul.

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (28)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (28)
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud