30.01.2017. Maria Peep. Meil kõigil on ühte-teist oma minevikust meenutada. Aastakümneid tagasi olid paljud asjad hoopis teisiti kui tänapäeval. Kõigest oli neil aastatel puudus. »

16.01.2017. Alma Liigsoo. Leidsin ka oma isa Aleksei Ero nime Venemaal elava ajaloohuvilise Anton Lõskovi uurimistööst, kus on andmed 57 Punaarmee ehituspataljonis nr 819 1942. aastal surnud mehe kohta. »

07.11.2016. Saima Medell. See juhtus Venemaal elamise aegu, eelmise sajandi 50-ndail aastail. Töötasime talvel erinevais metsapunktides, kuhu meid oli suunatud kolhooside poolt normikohustuste täitmiseks. »

07.11.2016. Henno Sepp. Minu vanemad võtsid enne sõda aktiivselt osa meie koduküla Küdema kultuuri- ja spordielust. Isa Hugo Sepp oli küla raamatukoguhoidja ja ta tegi seda ilma palgata. Minu ema Ljubov mängis aga näidendites tavaliselt peaosi. Näidendeid lavastati aastail 1925 - 1929 Küdema mõisas. Hiljem muutus aga mõisa saal varisemisohtlikuks. »

18.01.2016. Urve Kirss. Saksamaal ilmunud saksakeelse ajalehe Arensburger Wochenblatt (Kuressaare nädalaleht) väljaandja Wolf-gang von Szeliga teatas ajalehe viimases numbris 2015. aasta detsembris raske südamega ajalehe väljaandmise lõpetamisest, seda pärast selle otsuse kauaaegset edasilükkamist ja viivitamist. »

18.01.2016. Maria Peep. Alustaksin Ingerimaa kaugemast minevikust. Rootsi kuninga Olofi tütar Ingegard läks Kiievi vürstile mehele. Jaroslav kinkinud oma naisele selle maa ning piirkonda hakatud kutsuma tema nime järgi Ingerimaa. »

23.12.2015. Bruno Pao. Meie kodumaa lühike päev ja hämarus ootavad kohevat valget lund, et selle kumas hetkeks tõsta pead ja kuulata looduse jõulujuttu. Inimeste jalgealune Maa on pööranud oma kõrvad ja silmad tantsivate virmaliste alla. »

23.12.2015. Maria Peep. Esimene kuusepuu (vn ёлка), mida mäletan, oli Venemaal Borissovskoje külas, kuhu olime küüditatud. Ilmselt oli see nääripuu, vaevalt koolis jõule peeti. Kuusk oli ehitud paberist lõigatud lumehelvestega, aga kuueharulised need ei olnud, ja paberist tehtud kettidega. »