[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Aastalõpp

Enn Kunila teeb hiidlastele kingitusi
Autor: Harda Roosna
Laupäev, 30. detsember 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Konrad Mägi 140. sünniaastapäevaks valmis Enn Kunilal äsja teemakohane kalender, milles koos maalide reprod ja autori mõtisklused. FOTOD: Harda Roosna

Jõulude eel kohtusime eduka ettevõtja ja kultuuritoetaja Enn Kunilaga tema Kärdla kodus ja rääkisime sellest, miks ta teeb hiidlastele ja kogu Eestile kingitusi ning mida ta ise vastu saab.

Enn Kunila tegi sel aastal hiidlastele järjekordse kingituse – lasteaialastele ja algklassiõpilastele mõeldud 460 värviraamatut “Kalavõrk ja piimamannerg”. Raamatud anti õpetajatele pidulikult üle Hiiumaa muuseumis, millega Kunila on aastaid koostööd teinud ja mille teadusdirektorit Helgi Põllot nimetab ta Hiiumaa kultuuriministriks.

Värviraamatut peab ta väga toredaks kahes mõttes – esiteks tutvustab see lastele Eesti klassikalist maalikunsti, teiseks arendab joonistusoskust, sest värvida tuleb kunstnik Jaan Rõõmuse poolt mustvalgeks tehtud Eesti kunstiklassikasse kuuluvaid maale.

Kuhu siis veel?

“Kuhu siis veel kingitusi teha, kui mitte Hiiumaale?” nentis Kunila, kes tänu hiidlasest sõbrale Jaanus Berkmannile on saarega seotud olnud juba üle 30 aasta.

Berkmanniga tutvus Kunila 1983. aastal. Samal ajal oli tal ka üks väga tore Saaremaa sõber, kes kutsus teda naabersaarele. “Ühel novembrikuul läksin Kärdlas vaatama müügis olevat maja. Maja võlvkeldri juures kasvas üks väga uhke tamm ja see oli kõige pidulikumas rüüs, mis sügisel puudel üldse olla võib – värviline, väga võimas ja ilus,” meenutas Kunila. “Kui ma seda tamme nägin, oli otsus tehtud.”

Maja ise oli hästi väike, ainult 44 ruutmeetrit, ja hiidlased ütlesid selle kohta, et selles majas peavad ka ööpotil olema sangad sissepoole – muidu ei mahu ära. Nüüdseks on tollest majast alles mälestus ning krundile kerkinud uus ja suurem maja koos abihoonetega.

Hiidlastele aga tundub, nagu olekski Enn Kunila nende jõukas jõuluvana: Selver tuli Hiiumaale suuresti tänu temale ning äsja soetas Hiiumaa Selver uue, üle 100 000 euro maksva poebussi. Ta on oma kulu ja kirjadega korraldanud saarel erilisi kunstinäitusi ja nimekate lauljate-muusikute kontserte ning võtnud südameasjaks Kärdla kiriku restaureerimise.

Hiidlased on kõige selle eest tänulikud, aga mida selliste kingituste tegemine teile endale annab?

Enn Kunila: Eks poebussi puhul on see eelkõige Selveri otsus, sest Selver areneb ju edasi, aga loomulikult toetasin seda projekti. Mis puutub kingitustesse, siis kingitusi on tore saada ja tore teha. Eks ma olen juured alla võtnud – ikkagi kolmkümmend aastat Hiiumaaga seotud ja Hiiumaa tähendab mulle väga palju. Ja mis salata – Selveril, ka Hiiumaa Selveril, läheb aasta-aastalt aina paremini.

Sel aastal tuli tore uudis, et Hiiumaa ettevõte OÜ DAGOPen eesotsas arhitekt Jaan Kuusemetsaga võitis Tallinna kaubamaja arhitektuurikonkursi. Mida arvate võiduprojektist?

Ma sain ju ka hiljem teada, kes on projekti autorid ja loomulikult oli hiidlaste tubli töö ja edu üle väga hea meel. Need on andekad noored tegijad ja ees ootab tõsine töö kuni uue kaubamaja valmimiseni. Võidutöö läheb mulle väga korda. Hoone on, ütleme, moodsalt konservatiivne. Peale väliste arhitektuursete lahenduste on oluline, et valmiks väga hästi läbimõeldud planeeringuga uus Tallinna kaubamaja, mida ka kliendid kõrgelt hindaksid.

Olete enda hooleks võtnud Kärdla kiriku käekäigu ja teete seda koostöös Hiiu vallaga. Vallavalitsus taotles ning sai vabariigi valitsuselt 340 000 eurot. Lisaks sai kirik 20 000 eurot pühakodade programmist katusetööde remondiks. Olete öelnud, et olemas on ka plaan, kuidas kokku miljon eurot maksvaid töid edasi rahastada. Kuidas siis?

Tahame viia info kiriku renoveerimise vajadusest võimalikult paljude inimesteni ja teadvustada, et renoveerimisega ei saa üksi hakkama ei kogudus ega ka Hiiumaa kogukond, vaid selle murega tuleb pöörduda kogu Eesti poole.

 Märksõnadeks seejuures on sõprus ja huvi Hiiumaa vastu. Praegu valmistame ette bukletti, mida tahame laiali saata nii elektrooniliselt kui kirja teel inimestele, kellest loodame, et nad võiksid seda projekti toetada. Kavas on Kärdla kirikut tutvustada teles, raadios ja kirjutavas pressis – teadvustada probleemist nii paljusid kui vähegi võimalik. Arvan, et headus ja head inimesed pole ilmast kadunud – lihtsalt tuleb rääkida, miks me seda teeme. On teada, et Kärdla kirik rajati annetuste toel. Tore oleks, kui kirik saaks nüüd renoveeritud samuti annetuste abil.

Miks siiski just Kärdla kirik? Kirikuid on ju palju ja Hiiumaalgi rohkem kui üks.
Miks just Kärdla kiriku asju ajan, on see, et kirikuhoone vajab kiiret korrastamist ning et kirikust saaks aastaringselt kasutatav väärikas pühakoda ja kontserdisaal. Meeldetuletuseks, et selles kirikus on etendatud isegi kaks ooperit – miks mitte seda teha rohkemgi ja ka talvisel ajal?

Tippartistid annavad tänavugi jõulukontserte, aga kahjuks on Hiiumaa sellest loetelust väljas. Ain Angeri kontsert näitas, et täismaja korral mahutab kirik 450 kuulajat. Teist sellist kohta siin ei olegi, mis oleks nii mahukas, hea akustikaga ja suhteliselt korras ajaloolise Walckeri oreliga. Ka see üle saja aasta vana orel on suur väärtus. Teiseks on sel kirikul ka klaver, mis talvitub Kärdla muusikakoolis. Kärdla on Hiiumaa jaoks oluline keskus, kus üks suurem kontserdipaik peaks olema. Ja hea on ka see, et kirik kontserttegevust toetab.

Hiiumaa tennise sisehalli rajamisele väidetavalt kavatsete samuti õla alla panna?

Oleme arutanud seda viis aastat tegutsenud Hiiumaa Sõprade Seltsis, aga ka laiemalt. Üle Eesti on peaaegu kõikides piirkondades tennise sisehallid olemas. Saaremaal näiteks on väga uhke tennise sisehall ja välisväljakud. Ka Hiiumaa vajaks seda, sest treener Tiiu Masing on teinud uskumatult head tööd, aga see oleks veelgi tulemuslikum, kui ka talvel saaks täismahus harjutada. Tänapäeval tennisiste teistmoodi kasvatada ei ole võimalik.

Kas Eesti kunsti tutvustamise missiooni mõttes on aasta olnud edukas?
On küll. Minu kollektsiooni jaoks algas 2017. aasta näitusega Firenzes Novecento muuseumis. Ligi kolm kuud kestnud näituse avas pidulikult Firenze linnapea, näitust külastas ka Eesti president. Sellele eelnes 2015. aastal näitus Roomas Vittoriano muuseumikompleksis, kus praegu näiteks on Claude Monet’ näitus.

Olime 2014. aasta sügisel Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsiga Roomas Eesti suursaatkonnas vastuvõtul ja just oli ametisse asunud suursaadik Celia Kuningas-Saagpakk. Mina natuke torisesin, et poliitikaga tegelemise kõrval oleks tore ka kunsti toetada ja Itaalias Eesti klassikalist maalikunsti tutvustada. Sellest mõttest haaras suursaadik kohe kinni ning tekkis ka soodne võimalus. Aastal 2015 oli Milanos EXPO ja osalevatele riikidele anti võimalus end Roomas tutvustada.

Tänu suursaadiku pühendunud tegevusele tutvustati Eestit meie kuldaja kunsti näituse kaudu. Näitust külastas kahe nädalaga 8000 inimest, mida on päris palju, eriti veebruarikuus, kui ei ole turismihooaega. See andis kõigile julgust juurde ja suursaadik võttis kunstiteema enda südameasjaks. Arutasime koos võimaluse üle korraldada Roomas Konrad Mägi personaalnäitus. Nii ka läks – praegu ongi Eesti Kunstimuuseumi korraldatud Konrad Mägi isikunäitus Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgaleriis üleval. Minu kollektsioonist on näitusel seitse maali.

Seda muuseumi külastas suure tõenäosusega ka Konrad Mägi. Itaalias oli ta 1921–1922 ja oma kirjades ütleb ta, et külastas kõiki Rooma tähtsamaid muuseume ning see muuseum oli ka siis juba oluline.

Näituse avas pidulikult Eesti Vabariigi president. Kunstikriitik Arnaldo Colasanti on võtnud oma ülesandeks tegeleda süvenenult Konrad Mägi loominguga ning selle tutvustamisega Itaalias. Väga loodan, et koostöö temaga jätkub ja ta tuleb Eestisse, et Mägi fenomeni lähemalt uurida.

Mis siis veel plaanis on?

Järgmisel aastal möödub 140 aastat Konrad Mägi sünnist ning teeme kõvasti tööd, et teda Eesti Vabariigi juubeliaastal tutvustada. 9. aprillil 2018 avavad kolm Balti riiki Pariisis kuulsas d´Orsay muuseumis näituse “Sümbolism Baltimaade kunstis”. Eesti kunstnikest on sel näitusel esindatud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Oskar Kallis ja teised. Tore on see, et nii Mägi isikunäitust kui ka Balti sümbolistide näitust saab 2018. aasta sügisel vaadata Kumu kunstimuuseumis.

Olen aru saanud, et kohalikku poliitikasse te ei sekku, aga siiski – mida arvate sellest, et saarel on nüüd üks omavalitsus koos tugevate osavaldadega?

Olen väga ammu mõelnud, et oleks see kord nii, et saarel oleks üks tugev omavalitsus. Pikas perspektiivis on see saare arengule igal juhul kasuks. Usun, et see ei võtagi kaua aega, kui tegelik elu seda tõestab. Mis puudutab osavaldade küsimust, siis seda on mul raske kommenteerida.

Milline oli lahkuv aasta isiklikus plaanis?

See oli suurepärane aasta ja järgmine aasta tõotab tulla samaväärselt hea, kui mitte parem. Noorem poeg läheb esimesse ja vanem poeg kuuendasse klassi. Kunst on ka neisse oma jälje jätnud – nad maalivad ja joonistavad palju. Meil on ka tore tava – Hiiumaa maalilaagrid koos sõpradega. Sel suvel toimub see kümnendat korda ja kogu meie pere lööb kaasa.

Mis puutub minu ettevõtmistesse, siis väga suur roll on neis abikaasa Marisel, eriti välisnäituste ja üldse näituste tegemisel.

Minu uue aasta suur soov on olla koos perega võimalikult palju Hiiumaal.

Täna loetuimad
Orissaare teenuskeskuse töötajate arv hämmastab
Traagiline põleng sai alguse lahtisest tulest
Realiseerimiskeskus ostis Orissaares maja
Vastulause küsimusele „Quo vadis, Kuressaare?“
Joobes juhtimise eest šokivangistus
Metsküla külaselts palub saali renoveerimiseks abi
Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
Selgusid SÜG-i arhitektuurivõistluse parimate tööde autorid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Kuressaare sai Euroopa spordilinnaks
JUHTKIRI - Uued võimalused
Kogudus kui kogukonna vaimne tugi
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma (15)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
16 kihutajat ja viis otsasõitu metsloomadele (9)
Kommentaarid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Maanteeamet lisas hankesse lennuki vanuse kriteeriumi (14)
Mereväelased lõhkasid ohtliku torpeedokaatri (5)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (14)
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (7)
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (5)
Quo vadis, Kuressaare? (16)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (3)
Praamil süüakse enim sooja bufeed ja seljankat (14)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud