[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Saarte Jõulud

Edward Laane jõulusoov on joosta maraton
Autor: Ahto Jakson
Reede, 20. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Neli aastat tagasi jooksmisega tõsisemalt tegelema hakanud Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane jõulusoov on joosta täispikk maraton.

Laane ise end pikamaajooksjaks ei pea. Nooruses mängis ta tennist noortekoondise tasemel ja treeninguks ettevalmistavad jooksud ei ületanud tavaliselt viit kilomeetrit.

“Tavaline jooks rahulikus tempos kestis 20–30 minutit. Tennises on vaja joosta kiiresti lühikesi otsi, vastavalt sellele suunati ka treeningud. Muidugi läks tarvis ka vastupidavust, kuid siiski olid lühikesed spurdid peamised,” meenutab Laane oma noorusaegu. Koolis pidas ta oma lemmikdistantsiks 60–100 meetrit.

Bostonis töötamine viis jooksmiseni

Jooksmisega hakkas Laane tegelema tõsisemalt alles 2015. aasta suvel Bostonis. Edward Laane töötas Bostonis maailmakuulsas Harvardi meditsiinikooli juurde kuuluvas Dana-Farberi vähiinstituudi multiipelse müeloomi uurimislaboris, kus tal avanes dr Nikhil Munshi teadusgrupis võimalus osa võtta Dana-Farberi toetusüritusest Boston Marathon Jimmy Fund Walk.

See annab võimaluse läbi käia Bostoni maratoni distantsi, mis kulgeb Hopkintonist Bostoni kesklinna. Bostoni maraton on maailma vanim maraton, mida on korraldatud alates 1987. aastast.

“Töökaaslastega rääkides jõudsime jooksuni, kuid Bostoni maraton oli selleks korraks juba läbi ja ainus võimalus jooksmiseks oli registreerida end Dana-Farberi jooksumeeskonna kaudu Bostoni poolmaratonile, mis peeti oktoobris,” ütleb Laane.

Kogus üle 3200 dollari

Selle jooksuga koguti ka toetusi Dana-Farberi vähiinstituudile. Iga Dana-Farberi meeskonna liige pidi koguma vähemalt 750 dollarit. Laanel õnnestus lõpuks kokku koguda üle 3200 dollari.

“Õnneks anti mulle võimalus joosta dr Steven Treoni grupi heaks. Dr Steven Treon on loonud Dana-Farberi vähiinstituudi juurdei erakordse Waldenströmi makroglobulineemia keskuse. Selle loomiseks sai ta toetust ärimaailmast ja dr Treoni näide on parim, kuidas praktiliselt tühjalt kohalt on võimalik luua maailma tippkeskus selle sõna parimas mõistes,” räägib Laane.

Tänapäeval külastab keskust üle 2000 Waldenströmi makroglobulineemia patsiendi üle kogu maailma. “Waldenströmi makroglobulineemia on üks verevähi vorm, kus luuüdis on pahaloomulised kasvajarakud, mis toodavad suurt valku makroglobuliini. Makroglobuliin on verest leitav ja põhjustab haiguse sümptomeid sellega, et teeb vere hüperviskoosseks ehk paksuks ja mõjutab ka teisi normaalseid valke,” seletab Laane.

Haigusele on antud nimi Rootsi arsti Jan Gösta Waldenströmi järgi, kes seda haigust 1944. aastal esmakordselt kirjeldas. Dr Steven Treon on loonud lisaks kliinikule ka baasteaduse labori, teinud mitmeid väga olulisi avastusi ja tegeleb nüüd ka ravimite arendamisega Waldenströmi makroglobulineemia ravis. Samuti on ta loonud toimiva rahvusvahelise võrgustiku ning on organiseerinud ligi 20 aastat Waldenströmi makroglobulineemia rahvusvahelisi konverentse üle maailma.

“Steven Treon oli arst, kes kutsus mind 2011. aastal Bostonisse. Olen talt palju õppinud. Nägin, kuidas nad suhtlevad patsientide tugigruppide ja organisatsioonidega. Seda kõike püüame jälgida ka Kuressaare haiglas,” lausub Laane.

Kuressaare haigla oli Eestis esimene, mis kutsus kokku patsientide nõukogu. Nüüdseks on siin toimunud kaks koosolekut ja kolmas on plaanis veebruaris.

Hea otsuseid teha

“Jooksmine on lihtne ega nõua palju. See annab aja endale. Jooksmise ajal on hea võimalus sättida oma mõtteid, mõnikord langetada ka otsuseid. Jooksmisel on distsiplineeriv mõju, kuid samas annab see ka võimaluse varieeruvuseks – kas joosta kiiremini või aeglasemalt, joosta kauem või võtta jooksu kergemini,” nimetab Laane, mis teda jooksmise juures paelub.

Laane arvates võiks ka Kuressaare puhul võtta eeskuju Bostonist, kus äriettevõtete ja idufirmade juhid kogunevad varahommikusele jooksule, mis on parim aeg ja koht kontaktide ja äritehingute sõlmimiseks. 

“Kõige olulisem on, et jooksmine on üks osa tervislikust eluviisist, kuhu kuuluvad ka tervislik toitumine ja tervislik kehakaal ning mittesuitsetamine,” märgib Laane. 

Jookseb kolm korda nädalas

Kui ta Bostonis jooksmisega alustas, anti kätte spetsiaalne 12-nädalane ettevalmistusprogramm Bostoni poolmaratoniks. Algul jooksis ta kolm korda nädalas. “Esimesel korral jooksin 25 minutit. Programmi keskel juba 4–5 korda nädalas ja lõpus kuus korda nädalas vähemalt tunni,” sõnab Laane.

Eestis tagasi olles on ta poolmaratonideks valmistumisel jooksnud 3–4 korda nädalas. “On ka perioode, kus saan joosta vaid üks kord nädalas, seda eelkõige töö tõttu. Minu jaoks ongi optimaalne joosta kolm korda nädalas või üle päeva, sest siis jäävad jalad terveks. Kui joosta sagedamini, on vaja kasutada juba abivahendeid ja spordisalve või soojakreeme,” tõdeb Laane.

Kuna valusad jalad segavad mõtlemist, on ta jäänud viimasel ajal jooksusagedusele kolm korda nädalas ja vähemalt päev peab olema jooksudel vahet, see annab aega taastumiseks.

Üks poolmaraton aastas

Edward Laane pikim jooksudistants on olnud poolmaraton. Ta on jooksnud ühe poolmaratoni aastas. Esimese poolmaratoni jooksis Laane 2015. aastal Bostonis, seejärel 2016. aastal Tallinnas, 2017. aastal Helsingis, 2018. aastal ja 2019. aastal Osakas.

“Maratonidistantsi olen läbinud viiel korral käies, viis korda olen osalenud koos oma Bostoni töökaaslastega Jimmy Walki käimisel. Täispika maratoni käimiseks kulub kaheksa või kaheksa ja pool tundi. See on brutaalne, viimastel kilomeetritel ei ole enam võimalik seisma jääda,” nendib Laane.

“Maratoni jooksmiseks valmistutakse vähemalt aasta ja see nõuab palju suuremat pingutust kui poolmaraton. Täispika maratoni jaoks on mulle vaja erilist tõuget, ekstra motivatsiooni. Arvan, et olen selle leidnud mõned kuud tagasi.”

Tahab joosta haigla heaks

Edward Laane eesmärk on luua Kuressaare haiglale toetusfond, et saaks oma töötajaid suunata välismaale tipphaiglatesse õppima ja samuti kutsuda siia oma eriala tippe.

“Hea meelega jookseksin Kuressaare haigla ja Saare patsientide heaks. Oleme toetusfondi ideega pöördunud mitme ettevõtja poole ja käinud ettevõtjate liidus, kuid kahjuks on meie jutt olnud seni kurtidele kõrvadele. Oleme võtnud ühendust Ultima Thule maratoni korraldajatega ja sealt poolt on lootust, et Kuressaare haigla võiks saada toetust,” räägib Laane.

Ta on mõelnud ka triatloni lühematele distantsidele, kuid selle ettevalmistus hakkab eeldatavalt segama tööd, midagi jääb nii tegemata. “Samas, kunagi ei tohi ka öelda “ei”. Oluline on tunda ennast, oma võimeid ja oma võimekust reaalselt hinnata,” leiab Laane. “Joosta täispikk maraton – jäägu see väikeseks üllatuseks või jõulusooviks.”

Talvel käib jooksmise asemel

Jõulud veedab Edward Laane kodus lastega ning külastab oma lähedasemaid sugulasi ja sõpru.

“Talvel ma ei jookse, kuid võimalusel käin. Värske õhk on tervisele väga oluline. Püüan värskes õhus olla võimalikult palju. Käimine on samuti väga tervislik ja mõned peavad seda jooksmisest isegi paremaks,” lausub Laane. Hilissügisest varakevadeni püüab ta käia 1–2 korda nädalas, vähemalt tunni, kuid on ette tulnud ka kahe ja poole tunniseid käike.

Samuti mängib Laane endiselt tennist, ent mitte võistlustasemel, vaid enda jaoks. “Kord nädalas mängin oma poja Siimuga ja võimalusel oma lapsepõlvesõbraga. See annab hea emotsiooni.”

Täna loetuimad
Maakonnas viirus tagasi (27)
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (8)
Ilutulestik häiris elanikke  (9)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (14)
Postiteenus läheb üha kitsimaks (8)
Püha külas läks viljapõld leekima
Haigla pakub tasulist koroonatestimisvõimalust (4)
Saaremaal hukkus liiklusõnnetuses 71-aastane naine
Pikaaegse abielu saladus (6)
Üks nimepaneku lugu
Saaremaa valla teespetsialistiks valiti Raivo Kahm (10)
JUHTKIRI - Prügiprobleemi vaevad (9)
Mandrile suunatud patsiente COVID-testitakse nüüd kodusaarel (1)
Madu toodi puu otsast alla
Koduõuel surnud rebase peab matma kinnistuomanik
Nädala loetavuse top 5
Maakonnas viirus tagasi (27)
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (8)
Ilutulestik häiris elanikke  (9)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (14)
Postiteenus läheb üha kitsimaks (8)
Kommentaarid
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (8)
JUHTKIRI - Prügiprobleemi vaevad (9)
Täpsustus (1)
Ettevaatusabinõuna moodustatakse taas kriisistaap (4)
Saaremaal vohab sinivetikas (2)
Ilutulestik häiris elanikke  (9)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (14)
Saaremaa valla teespetsialistiks valiti Raivo Kahm (10)
Maakonnas viirus tagasi (27)
Postiteenus läheb üha kitsimaks (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud