[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 17. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Saarte Jõulud

Õpetaja, kes rahvatantsib läbi elu, pere ja õpilased südames (4)
Autor: Angela Randmets
Laupäev, 22. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kohtume Kersti Truverkiga nädal enne jõule klassitoas, kus ta Saaremaa ühisgümnaasiumi 2b-st tarku, tegusaid ja iseseisvaid inimesi voolib. Kersti on tundlik, tark ja ilus naine, hell ema ja unistuste õpetaja – tõeline eeskuju nii oma õpilastele kui ka ameti-, kogukonna- ja sookaaslastele. Tema elegantselt nõtke, teda lähedalt mitte tundva inimese kiirpilgule haprana näida võiv väliskuju on tuubil täis tohutut tahtejõudu ja sitkust, õppida tahtmist ja õpetada oskamist.

Oma poole sajandi pikkusele eluteekonnale tagasi vaadates tunnistab SÜG-i üheksandikelt kord järjekindlaima õpetaja tiitli saanud pedagoog, kirglik rahvatantsija ja rahvatantsuõpetaja, et on isegi mõelnud – pärast viitkümmet võiks alustada otsast ja teha midagi täiesti uut. Kõike seda, millega ta end seni süvitsi on sidunud, ta siiski maha jätta ei raatsiks.

Kogu südamest
õpetaja ja õppija

Õpetajatööd on Kersti teinud üle veerandsaja aasta. Algklasside õpetajana annab ta ise kõiki õppeaineid. Tema õpilaste oodatuimateks tundideks on maleõpetus, kehaline kasvatus ja täiesti uudne õppeaine – majandusõpetus.
Kuna ajaga on õpilased ja õpetamine läinud keerulisemaks, sest üha rohkem jõuab kooli ka käitumisprobleemidega lapsi, kes ei ole päris esimesest koolipäevast õppimisrutiiniks ja tunnis vaiki olemiseks valmis, otsustas Kersti kümmekond aastat tagasi uuesti ülikooli minna. 2010. aastal sai ta Tartu ülikoolist koolijuhtimise magistri kraadi.

„Ennekõike tuleks silmas pidada, et kool on lastele. Kui vaja, peame meie ennast muutma nende jaoks. Kui lapsed ajas muutuvad, siis ei saa meiegi ajale jalgu jääda,“ rõhutas Kersti pideva enesearengu olulisust pedagoogitöös.
Ka Kerstit kõige enam muutnud elusündmus on seotud õpetamisega. Pärast oma noorima lapse sündi kooli naasnuna sai ta juhatada ja õpetada klassi, mille õpilasenamik olid poisid.

„Ühel hetkel sain aru, et poisse peab õpetama hoopis teistmoodi, sest nad mõtlevad täiesti teisiti kui tüdrukud,“ ütles Kersti, tunnistades, et pidi iseendaga ära tegema tohutu töö, et õppida naisena õpetama poisse nii, et teadmiste jagamine head vilja kannaks.

Kahe käega sportimise poolt

Oma õpilaste jaoks on ta vaieldamatu iidol ja eeskuju. Seda tõendavad kas või eelmise talve suusatunnid, kus klassi 26 õpilasest panid suusad alla ei rohkem ega vähem kui eranditult kõik.

„Õpetaja ju suusatas ja nad kõik tahtsid õpetaja meele järgi olla. Tõesti vapustav!“ kirjeldas Kersti õnnestunud ettevõtmist särasilmi. Ta on tänulik oma klassi lapsevanematele, kes ei pannud paljuks appi tulla, et kõik lapsed kiiresti suusad alla ja lumele liuglema saaks.

Tartu maratonil nii lühikese kui pika distantsi läbinud naine peab seda üheks oma elu suuremate saavutuste hulgast, ehkki usub, et suusatamist armastava inimesena suudaks ta selle katsumuse ka praegu uuesti läbi teha.

Õhus olevad muudatused koolisüsteemis, mis tahavad laste tulemuste mõõtmise ja võrdlemise ning spordipäevad sootuks ära keelata ning on põhikooli osas vähendanud sporditundide arvu kahe tunnini nädalas, teevad ta murelikuks.
„Kui meie haridussüsteem niiviisi edasi läheb, siis võõranduvad lapsed spordist täiesti. Kui alates 5. klassist on sporditunnid ainult üks kord nädalas, kust siis tervis tuleb?“ toob ta välja mõtlemapaneva murekoha.

Kersti kui õpetaja jaoks on spordipäev ja sporditund üks eriliselt hea tund, kus kõigil on võimalus ennast näidata.

„See, et osa on kiiremad ja osa aeglasemad, ei ole üldse oluline. Oluline on see, kuidas sa selles tunnis tunnustust jagad,“ on ta veendunud.

Meister tunnustamise
kunstis

Õpetajana pole Kersti tunnustamisega kitsi ka oma teistes tundides. Nende õpilaste jaoks, kes oma tunnitöö teistest kiiremini valmis saavad, on tal tahvlil reas nn rosinad: lõbusad ja põnevad, teistmoodi ülesanded, mida kõik õpilased lahendada ihkavad.

Aeg-ajalt käib Kersti klassis ringi, valib välja viis kõige rohkem korras lauda ja palub nende taga istujail endale päevikud tuua, et sinna kiitus kirjutada.
„Viie sekundiga on ka kõikidel teistel lauad korras, sest kõik teavad – kui laud on korras, siis on vihik korras, kui vihik on korras, siis on hinded korras, kui hinded on korras, siis on kõik rõõmsad,“ räägib Kersti.

Klassijuhataja ja õpetajana innustab ta oma õpilasi kui tahes ootamatutes olukordades iseseisvalt lahendusi leidma, olgu mure allikaks koju jäänud koolivihik, tegemata kodutöö või õpilastevaheline tüli. Koos kohustuslike koolitarkustega õpetab ta oma õpilastele juba maast madalast üha harvemaks jäävat hindamatut oskust kõigega ja kõikjal hakkama saada.

Õpetajatöö viis rahvatantsu õppima

Oma armastatuima harrastuse, rahvatantsu juurde jõudis Kersti tänu sellele, et pidi klassiõpetajana korraldama kontserte, kus õpilased said oma vanematele esineda. Sõnalisest osast ja lauludest tundus pisut väheseks jäävat ja nii hakkas tragi naine uurima, kust etteastete jaoks sobivaid tantse leida. Argisest vajadusest tekkinud huvi kulmineerus lõpuks sellega, et sel kevadel sai Kersti Ilma Adamsoni tantsukooli diplomi.

„See oli minu jaoks eelmise 50-nda kõige suurem saavutus,“ tunnistas Kersti.
Ta oli oma kursusel üks vähestest, kellel ei olnud varasemat tantsujuhi või lapsest saati tantsuansamblites tantsimise kogemust.

„Mul olid ikka teinekord silmatagused märjad,“ tunnistas naine siiralt, kinnitades, et ei ole elus nii palju õppinud kui enne Adamsoni tantsutunni eksamit. See, et ta juba vanaemaeas kõik selle edukalt läbi tegi, on tema jaoks taas tõendiks, et kõik on õpitav.

Juhendatavaid rahvatantsurühmi on Kerstil olnud palju. Enamikuga on ta käinud ka erinevatel tantsupidudel, sest pääses oma rühmadega katsetest läbi tantsujuhi tunnistuse puudumisest hoolimata.

Praegu juhendab Kersti oma 2017. aasta koolinoorte tantsupeol osalenud neidude rühmast üleöö segarühmaks ümber sündinud rühma. Tragid tantsupeole tahtvad neiud nimelt leidsid endale praktiliselt ühe õhtuga poisid paarilisteks ja siis polnud ka Kerstil südant nende õpetamisest ära öelda. Praegu harjutatakse kaks korda nädalas nii õppevideote, tantsujooniste kui ka tantsu liigijuhi juhendite järgi. Esimene ettetantsimine on 31. jaanuaril ja 103 rühmast üle Eesti pääseb päris peole ca 60 rühma.

Lisaks noorte juhendamisele tantsib Kersti naisrahvatantsurühmas Kadrid ka ise.

Plaanid järgmiseks 50-ks

Oma järgmisesse poolsajandisse võtaks Kersti kindlasti kaasa oma tantsujalad.
„Mida paremini ja rohkem sa liigud, seda tervem oled,“ põhjendas ta valikut, lootes, et jaksab tantsida võimalikult kaua, sest tants hoiab teda nii füüsiliselt kui vaimselt reipana.

Kuna teaduslikult on tõestatud, et lisaks liigutamisele arendab mõtlemist nõudev rahvatants aju ja mälu, hoides neid töös, viskab Kersti nalja, et tantsuga tegeledes jääb ehk ka Alzheimer natuke kaugemale.

„Kui 50-ni jõudsin nii, et ei märkagi, siis annaks jumal tervist, et sajani vastu pidada,“ avaldas Kersti rõõmsalt lootust ning lisas siis kiiresti tõsinedes, et ei sooviks kindlasti vananeda nii, et on kellelegi koormaks.

Ehkki Kersti teismeeas poeg ütleb, et tema kasvatab oma lapsed kindlasti ise, loodab ema väga, et hiljemalt tema 100-aastaseks sünnipäevaks on olukord muutunud ja poiss usaldab tallegi oma lapsukesi hoida tuua.

Jõulutraditsioonid ja
-soovid on lihtsad

Kersti kõige suuremaks jõulusooviks on, et kogu ta pere – kaks tütart koos oma tütarde ja meestega, poeg ja abikaasa – jõuaks jõuluks koju, tema suure söögilaua taha.

Kersti vanem tütar Greta töötab Tartu Maarjamõisa haiglas radioloogiatehnikuna ning on lisaks ka Tartu tervishoiu kõrgkoolis õppejõud. Noorem tütar Reet, kes läks pärast Paikuse politseikooli lõpetamist vene keele äraõppimise eesmärgil tööle ja elama Jõhvi, on ametis Viru vangla sisekontrolli spetsialistina. Pere pesamuna, poeg Martin, õpib SÜG-i seitsmendas klassis ning käib jalgpalli- ja judotrennis. „Temast saab kas kirikuõpetaja või loomaarst,“ arvab ema, hinnates kõrgelt poja head suhtlemisoskust.

„Martinil on palju sõpru ja siin ei ole iga üldse oluline. Ta jutustab päevateemadel vabalt ka eakamate naabritega, samuti hoolib väga loomadest,“ rääkis Kersti.
Kodu seab pere jõuluehtesse mitte varem kui toomapäevaks, kuusk tuuakse tuppa jõululaupäevaks.

„Minu meelest on jõuludel palju sügavam tähendus, kui vaid kinkide tegemine. See on tagasivaatamise aeg, pikk puhkus, kus ei oskagi ühtäkki midagi teha,“ mõtiskles Kersti.

Kuna Kersti on ristitud, laulatatud ja luteri koguduse liige ning kristlikud põhimõtted on tema jaoks väga olulised, kuulub pere jõulude juurde kindlalt ka kirikuskäik. Lisaks on Truverkidel, kes peavad järgmisel sügisel hõbepulmi, ammune komme käia jõululaupäevale eelneval päeval oma väikesest metsatukast kuuske toomas. Kuusetoomisretkest võtavad osa kõik pereliikmed, kes sel päeval kodus on, olgu nad tited, lapseootel või haiged ja vanad. Metsa minnakse iga ilmaga, olgu see vihmane, lumine, tuisune või tormine, päikselisest päevast rääkimata. Ka on peres elupäevad tavaks olnud, et jõulumees jätab kingikoti maja lähedusse mõne puu alla. Koti ja jõuluvana jälgede otsimisestki on saanud lõbus traditsioon. Suuri ja erilisi jõulukingisoove Kerstil ei ole.

„Kõige rohkem säravad silmad sellel inimesel, kes teisele kinki teeb,“ usub ta. Tema kõige suurem rõõm on see, kui tema kink saajale meeldib. Ja kui kõik on jõuluks kodus.
Angela Randmets

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kui kändudele tuleb elu sisse
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (17)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (10)
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (5)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (3)
Tumala lahing kütab jätkuvalt kirgi (32)
Tarvitet massinad ja saunabussid ühendavad jõud (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud