[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Saarte Jõulud

Pisut ebatraditsioonilise pühaderoa valmistamine
Autor: Ardo Vahter
Laupäev, 22. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aasta lõpp koos jõulude ja aastavahetusega on ikka olnud aeg, mil inimesed kõvasti söövad ja joovad. Varem, kui jõulud olidki sisuliselt ainuke aeg aastas, kui eestlane sai oma käega vabalt ossi võtta, oli see muidugi mõistetav ja arusaadav, tänapäeval, kui tegelikult kogu aeg on hea ja parem vabalt saada, on sellise käitumise selgitamine keerulisem. Aga eks traditsioonid on visad kaduma.

Paraku on nii, et liigsöömise ja paraku ka liigjoomisega kaasnevad teatud tagajärjed. Ja kui on üks tõsisemat sorti pidu maha pandud koos kõige selle juurde kuuluvaga, ei ole suure tõenäosusega pärast ärkamist üldse soovi midagi söödavat näost sisse ajada ja ega kohe ole vajadust ka.

Päeva poole selline vajadus tõenäoliselt siiski tekib, kuid seapraad ja verivorstid ei paelu isegi pärast pikemat pealevaatamist. Sült ehk tuleks kõne alla, aga siis juba pigem nii, nagu armeenlased seda pärast kõvemat tinapanemist pruugivad – soojalt.

Mis viibki mõtted vedelamat sorti toidupoolise ehk lihtsamalt öeldes supi peale.

Venelaste “pohmakasupp”

Kindlasti ei saa pidada suppi eestlaste traditsiooniliseks jõulutoiduks. Siis söödi ikka midagi sellist, mida tavaliselt endale lubada ei saanud ja igapäevase jahukördi larpimine kallil pühadeajal ei tulnud muidugi kõne alla. Kuna aga viimasel ajal pannakse pühade ajal paraku ehk söömisest suurematki rõhku joomisele, tasuks vaadata ida poole – on ju venelastel meist palju suuremad kogemused nii viina pruukimisel kui ka selle pruukimise järelmõjudest vabanemisel.

Julgeksin siinkohal välja pakkuda ühe taastava supi, mille eestikeelset nime ei olegi kohanud. Venelased ise kutsuvad seda „pohmakasupiks“ ja palju tarvitatakse teda just 1. jaanuari õhtupoolikul. Selles on algeid nii rassolnikust, seljankast kui vanast hääst hapukapsasupist, mis kõik ju meilegi tuntud. Seega Vene köök oma parimal kujul ja julgen lubada, et maitseb ka neile, kes eelmisel päeval alkoholiga liiale pole läinud. Kes aga on, tunnevad end pärast selle manustamist kui uuesti sündinuna.

Iga supp algab puljongist. Seega viska potti ja kalla külma veega üle kondid, kus ikka liha ka küljes. Ribitükk näiteks sobib ülihästi. Liha liigi võib valida selle järgi, mis parajasti käepärast on või endale meelepärane, kuigi originaalretsept näeb ette veise, sea ja lamba kooslust. Aga usun, et kellel kiire ja kes linnuliha eelistab, sellele kõlbab ka suvaline suleline.

Nüüd tuleb vesi keema ajada ja vahtu eemaldada. Kui on keema läinud ja vahtu enam ei tule, tee tuli nii väikeseks, et leem vaevalt keeb. Puljongit ei tohi kõvasti keeta! Targemad inimesed on rääkinud ja elu õpetanud, et mida vaiksemal tulel ja mida kauem keeb, seda parem saab lõpptulemus.

Kuni puljong keema läheb, pese ja puhasta üks porgand ja pool juursellerit. Porgand lõika pikuti pooleks ja pane koos selleriga, lõikepool all, kuivale kuumale pannile päevitama. Vahepeal ära unusta leeme pealt vahtu võtta.
Kui leem keeb ja juurikad on kõhu pealt kenasti pruunid, saada need kontidele seltsiks keema. Seejärel koori üks keskmine sibul, aga nii, et juure- ja varreots, mis tavaliselt kõigepealt ära lõigatakse, kindlasti alles jääksid. Siis ei lagune mugul ära ja selle saab pärast leeme seest kergesti kätte.

Enne sibula potti viskamist torka selle sisse mõned nelgid, siis ei pea neidki pärast potist taga otsima, ja saada sibul kontidele-juurikatele seltsiks. Nüüd pane eraldi keema peotäis odrakruupe, mille võid enne külma veega ära pesta, et keedes vähem vahutaks.

Seejärel asu kapsa kallale. Hapukapsast läheb nii poole kilo jagu. Mõni peseb kapsa läbi, aga selle toidu juures jätaks selle tegemata, sest on selline päev, mil hing ihkab haput. Niisiis kapsas ka eraldi vähese veega hauduma ja paar lusikatäit tomatipastat seltsiks. Kui kapsaribad on väga pikad, võiks need noaga läbi hakkida, et need süües üle lusika serva ei ripuks. Seejärel asu kurgi kallale.
Originaalis räägitakse soolakurkidest, mis on siinkohal kindlasti parimad, kuid olen kasutanud ka marineeritud toodet. Jälgima peaks aga, et liiga krehvtised ei ole, sihuke leebem variant. Peenteks kuubikuteks lõigata (mõni koorib ära ka, mõni mitte, maitse asi) ja samuti vähese veega hauduma. Kui on keema läinud, saavad kurgid endale seltsiks supilusikatäie võid.

Nüüd on sul pliidil podisemas korraga üsna mitu anumat. Asja mõte on selles, et kui puljong ükskord valmis on, on ka teised komponendid enam-vähem jõudnud ja supi kokkukeetmine enam suurt aega ei võta.

Nüüd valmista ette ülejäänud komponendid, mis kestvamat termilist menetlemist ei vaja. Võta veidi kappareid, haki kergelt. Oliivid, ilma kivideta, lõika viiludeks. Kas mustad või rohelised, on maitse asi, aga võib panna mõlemaid, kenam saabki. Marineeritud, soolatud või hapendatud piprakaunad parajateks juppideks lõigatuna, nii et ikka lusikasse mahuks.

Siinkohal tuleb mainida, et soolatud-hapendatud piprakaunu on saada põhiliselt turult, kauplusest harvem. Küll aga on seal erinevaid marineeritud tooteid. Enne ostmist tasub aga süveneda etiketi sisusse. Kui oled ostnud jalapenopipart, võid oma kosutava supi kergesti mõrtsukaks muuta, mida keegi millegipärast süüa ei taha. Aga näiteks peperoni kerges marinaadis sobib hästi. Üldiselt tasub enne lisamist igaks juhuks järele proovida – kui purgist võttes kannatab üks kaun ära süüa nii, et tähistaevas silme ette ei tule, võib toodet eesmärgipäraselt tarvitada.
Selleks ajaks on tõenäoliselt kruubid pehmeks keenud ja kapsas ka valmis haudunud. Kruubid loputa külma veega üle ja jäta nõrguma, kapsa alt võta tuli ära ja jäta oma järge ootama.

Kui liha on kondi küljest lahti löönud, õngitse ta puljongist välja ja jäta jahtuma. Välja püüa ka sibul ja maitsejuurikad, mis on oma töö teinud ja mida sa rohkem ei vaja.

Sool kõige lõpuks

Tähelepanelik lugeja märkab kindlasti, et olen puljongi juures soola üldse ära unustanud. Tegelikult ei ole. Kuna kõik hiljem lisatavad komponendid on küllaltki soolased, ei maksagi puljongile esialgu soola lisada, sest juurde saab panna alati, aga vähemaks enam ei võta. Ära karda, et liha magedaks jääb, hiljem supi sees liguneb parajaks.

Puljongile lisa nüüd 5–6 tera musta pipart ja üks leht loorberit. Kui on väikesed lehed, võib panna kaks, aga üldiselt tasub loorberiga ettevaatlik olla, sest toit võib sellest kergesti pisut kibemõru maitse saada. Mäletan, kui sai Vene kroonus sundaega teenitud, ei pannud meie väeosa kokk kunagi toidu sisse loorberit. Tema põhjendas seda küll sellega, et neid lehti supi sees nagunii keegi ei söö...
Nüüd lisa puljongile kõik eelnevalt termilise töötluse saanud produktid – kapsas, kruubid, kurgid – ja lase keema tõusta. Siis lisa see, mida sa termiliselt eelnevalt ei töödelnud – kapparid, oliivid, piprakaunad. Lase keema ja nüüd proovi, kuidas on soolaga. Tõenäoliselt peab pisut lisama. Pea meeles, et iga hapu supp, eriti kui seal on tomat, tahab ka suhkrut. Nii et maitsesta soola ja suhkruga parajaks ja lase vaikselt keema tõusta.

Puhasta liha kontidelt, lõika nii peeneks, et ikka ilusti lusikasse ja suhu mahuks ning lisa supile. Tükk taisemat sinki või suitsuliha kah kuubikuteks, mõni viiner õhukesteks ketasteks ja potti. Kui uuesti keema on tõusmas, maitse ja maitsesta lõplikult. Viska kõige otsa peotäis mingit rohelist, mis teil juhtub olema, petersell sobib hästi.

Pane potile kaas peale ja võta tuli alt. Nüüd peab keedus vähemalt veerand tundi seisma, parem, kui kakskümmend minutit, nii et keegi ei puutu ja kaant ei kergita. See on kõige raskem etapp, sest selleks ajaks on köögist tulevad lõhnad kõik need, kes enne ainult oigasid ja söögist midagi teada ei tahtnud, juba piisavalt ellu äratanud ja paja juurde ajanud.

Kui vajalik aeg on ära kannatatud, võib valminud toote välja tõsta ja talle hapukoorega valgust anda. Uskuge, see keedus teeb jälle inimeseks need, kes on pühade puhul alkoholiga liiale läinud. Selles on olemas kõik, mida pühadest kurnatud organism ja ränga katsumuse läbi teinud magu vajab. Ning parim tänu kokale on näha, kuidas eluisu sööjate silmadesse tagasi tuleb. Häid pühi!

Ardo Vahter

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Perekondlik (2)
Kommentaarid
Tuba, kus maailm muutub paremaks (12)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (22)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (4)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (5)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (10)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud