[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Saarte Jõulud

Kaldal leidub nii rahu kui muusikat
Autor: Elina Kalm
Laupäev, 23. detsember 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Musikaalne pere. Vasakult Tiina Sünter, lapsed Liisa-Katariina, Hiie-Helena ja Olev Mattias ning koeranoormees Reki. Foto: Kalmer Saar

See küla on vaikne. Kerge pillirookahin ja mere laisk lainelokse segunevad jahedasse vihmauttu mähkunud mändide naginaga nõrgas sügisbriisis. Majad tukuvad tasa. Ja üsna vee ligi seisva väikese kollase Kalda talu neljaliikmeline Sünterite pere on järjekordseks talveks valmis.

“Sass ütles mulle tutvumisel kohe: arvesta sellega, et elu lõpu veedan mina saarel, sest metsa müha ei ole mere kohin. Nii ma teadsin algusest peale, mis mind ootab, ja kui Sassile öeldi, et tervise pärast on vaja männimetsa ja mereõhku, siis ...” räägib Tiina Sünter Kirderanna küla, endise nimega Rannaküla, elanikuks saamisest.

Abikaasa, varalahkunud pärimusmuusiku Aleksander Sünteri ehk Sassi onust ootele jäänud majja pere viis aastat tagasi elama koliski.

Sügisel jääb pisikesse mereäärsesse külla vaid kaks peret, kes teineteisest kaugel. Õnneks on kõik see, mis ehitatud vanasti ja mõisa ajal, targalt tehtud. Kiviaedade vahel kulgev tee ei tuiska talviti tihedalt täis, katused püsivad vingemagi tormiga. Ja kevadega tulevad hingelisedki tagasi.

Kodu on kodu

Ega Tiina üksindust kurda. Kolmes kohas muusikaõpetajana töötamine, lisaks esinemised, lapsed ning kodu ei jäta aegagi norutamiseks: “Päev on hästi tihedalt täis tuubitud, aga kuna mulle mu töö meeldib, siis ma ei tunne õhtul, et olen väsinud, pigem olen laetud. Esimesel aastal, kui ma jäin lastega üksi, mõtlesin, et kui selle talve üle elan, otsustan, mis ma teen. Siis ma tundsin, et raske on. Aga saime elatud ja kõik tundus nagu laabuvat. Kus mul ikka paremat on?”

Aiatagune saaremaine meri, naerab Tiina, on talle kui lapsest saati põhjatute mandrijärvedega harjunud ujujale pigem külgetõmbetu. Kivid ja liiv kohe käega katsuda, kuid see-eest lapsi on madalasse hea julge sulistama saata.

Tegusad lapsed

Sünterite kolm üksteist hoidvat, tublit ja tragi järeltulijat on sättinud end sündima samasse tähtkujju, kuid on iseloomult väga erinevad.

Vaikne vaatleja Hiie-Helena, asjalik arutleja Liisa-Katariina ja oh-müts-ja-kott-jäid-kooli-ööbima-poiss Olev Mattias jagavad tülita tuba, kus igaühel oma nurgake nari, kapi ja lauaga, jõuavad heade hinnete kõrval käia muusikakoolis ja esinemistel, teha trenni ja tantsu ning osaleda Kaitseliidu noorte tegevustes. Ja aitavad oma toredat, positiivset ja abivalmis ema kodutöödes. “Mul on hea meel, et tulen hommikul lastega koos ja lähen õhtul lastega koos, võtan nad trennidest, kui vaja. Tahaks ikka nii, et ise õhtuti pikemaks ei peaks jääma, üks kord nädalas küll, aga muidu koos koju,” on Tiinal logistika paigas. Kodus on ootamas pisut pelglik deegu Teku ja kratilik koeranoormees Reki. Hea on ju tulla, kui keegi su saabumist igatseb.

Koosolemise aeg

Päevasündmustest rääkimise kindel koht on õhtusöögilaud. “Isegi siis,” ütleb Tiina, “kui mul isu ei ole, istume koos laua taga. See on meie koosolemise aeg.” Et Tiinale meeldib küpsetada, on nädalavahetusel alati midagi maitsvat valminud, olgu magusat või soolast “Kui lapsed käisid lasteaias, siis ütles üks, et, emme, õpi kõigepealt söögitegemine ära,” muigab naine, “aga juba mitu aastat on mulle teatatud, et kodused toidud pidid väga head olema.” Ning ega toiduga pirtsutata.

“Tegin boršisuppi, segasin hapukoorega ära – tuli välja roosa Printsessisupp,” toob Tiina näite, kuidas algset punapeedipelgust suupärasemaks kavaldada. Või kui ei tahetud supi sisse heinu ehk köögiviljakraami, tõsteti lauale püreestatud pidupäevasupp koorest krooniga. Kõik sõid ja kiitsid, sest maitse on ju hea. Liisa gluteenitundlikkuse tõttu on nisujahu asendatud alternatiivsete valikutega. Nii jõuavad rammusa šokolaadikoogi sisse hoopis tatrajahu, konservoad ja banaanid, ja katsetamislusti Tiinal jagub.

“Mul on tark ema, kes ütles: naine peab olema kodutöödes niipalju saamatu, et mehele jääks kodus ruumi, ja õigel hetkel, kui on kodus lapsed, tuleb laisaks jääda.” Lapsed saavadki toiduteol abiks olla ja soovi korral päris ise proovida.

Tulla leinast läbi

Kui abikaasa Sass ligi nelja aasta eest teispoolsuse teedele jõudis, tuli õppida leppima. “Lein on haigus nagu iga teine, kestes ühel kauem, teisel vähem. Oled nagu mingis udus, oma tunnetes ja mõtetes, salvestustehnika ei tööta, lihtsalt eksisteerid. Aga see on minu elu, mul on vaja edasi minna, ehkki tahaks nutta ja olla. Ja kui sul on kolm last, siis pole aega. Ma ei mäleta sellest perioodist väga palju. Rääkisime lastega ka, me oleme kõik ise millegipärast selle enda ellu valinud, peame hakkama saama ja sellest õppima.

Aasta enne, kui asi juba päris kehvaks läks, küsis arst minult, miks ma nii rõõmus olen. – Kas ma ei või rõõmustada, kui inimene tuleb opilt ja käed-jalad liiguvad? – Aga kas te ikka teate, mis haigus te mehel on? – Tean, aga kas ma pean sellepärast uluma siin?” meenutab Tiina tookordset vestlust. “Mis see annab, kas aitab paraneda?”

Kui issi jäi voodisse, ei liikunud, ei söönud, ei rääkinud, siis lapsed said aru – kõik hääbub ning igaüks püüdis leida moodust, et valuga toime tulla. “Liisa tegi nädal pärast isa surma playbackil Oorti. Koju tuli küünlaga, et see on nüüd issile mälestuseks. Hiie blokkis ümbritseva. Tasapisi tuli uuesti välja. Ja poiss õhtuti lihtsalt puges kaissu. Päeval kuulas Oorti plaate.”

Elu läheb edasi

“Me ei rääkinud väga nendel teemadel, aga nad leidsid oma tee. Raskem on siis, kui juhtub õnnetus. Kõik on läinud kõige paremini. Sass on küll läinud, aga sellest seitsmest ja poolest haiguseaastast oli ta seitse ikkagi jalul. Algul oli see diagnoos Sassile šokk muidugi, et nüüd ta hakkab surema. Jättis kõigi ja kõigega hüvasti. Siis käis Mikk Sarve šamanistlikus laagris “Surm kui õpetaja”, kus tehakse paaristööna läbi igaühe teelesaatmise tseremoonia. See oli oluline.
Kui Sass tagasi tuli, oli ta rahunenud, sest – sa ei karda enam, oled selle läbi mõelnud ja hirmust üle saanud. Tänu sellele otsustas Sass, et hakkab elama.
Kolm ja pool aastat läks nii, et ma ei saanud Sassi laule laulda. Aga sel sügisel tundsin, et ehkki mina neid laulda ei suuda, saavad seda teha lapsed, kes laulavad neid lihtsalt kui lähedase laule. Nüüd on aeg. Võtsin prooviks kaks laulu, et vaatab, mis saab. Üks oli “Olen päike”, selline helge ja tore laul, teine “Sisemisele lapsele”, iseenese leidmisest.”

Tiina käsi otsib teetassist tuge. Orissaare muusikakooli pilli- ja lauluõpetajad aitasid laulud laste võimetele vastavaks seada. “Võib-olla jõuame tasapisi veel mõne laulu võtta.”

Sass aga on jätkuvalt ka sõprade mõtetes. Tema 45 aasta juubeliks korraldati Viljandi Jaani kirikus kontsert, sest Sass tähistas ümmargusi sünnipäevi alati nii. Ja sõbrad helistavad, kirjutavad, jagavad toredaid mälestusi. Tiina imetleb väga Sassi ema Elvit, just tema hingetugevuse pärast. Elvi elab lastest eraldi, sest nagu ta ise muigamisi olla öelnud, saab ta nüüd lõpuks ometi iseendaga olla ja ise otsustada. Magab või sööb või vaatab telekat, millal tahab, ja karjatab kanu ning kasse. Ja vajadusel on abi vaid telefonikõne kaugusel.

Vitamiiniaed

Viljandimaal laiub Sünterite hektarine astelpajuistandus, mis selgi aastal kenakesti saaki kandis. Koristamisajaks tuleb sealse endise oma küla rahvas kokku ning naabrinaised kiidavad korjamise teraapiaks: saab mitmel päeval kõik uudised räägitud, värskes õhus olla ja jutustada. Astelpajutooteid Tiina ise enam müügiks ei tee ega paku, soovitab aga iga päev mõne marja põske pista küll.
Tiina muusikutest vanemad elavad mandril, nende lapsed on sarnaselt Tiinale mere taga – vanem tütar Rootsis viiuliõpetaja, noorem poeg Soomes sisearst. “Vend õppis klarnetit, aga kui ülikooli läks, ütles, et aitab muusikutest, mõni võiks normaalset tööd ka teha,” naerab Tiina.

Muusika on hingele hea

Ennast iseloomustab Tiina kui nõudlikku, aga sõbralikku suhtlejat. Muusikaharidust jagab ta Orissaare muusikakoolis, Tornimäe koolis ning lasteaias ja naudib seda. “Vahel on lastega probleeme ja mõnikord pean kõva sõna ütlema, aga pigemini tunnen, et kõik on tasakaalus, ma annan ja saan. Kui laps saavutab mingi etapi või õpib midagi uut või kui sa lasteaias tunni lõpetad ja sulle 3–4 last kalli tuleb tegema, see on tore tunne.”

Muusikaõpetajana, ütleb Tiina, teab ta, et muusika peab olema rõõm ja silm särama. Igale lapsele mõjub erinev asi, iga päev on eriline. Tuleb leida üles see, mis lapsele sobib. Ja iga pilli peab õppima, sellele pühenduma, siis on tulemus, ja siis on ilus. Aga kellel on kiire, saab kogemuse ja oskuse mängija vaeva hinnata.

Kogu aeg muusika sees olles on kodune vaikus puhas puhkus. Tiina loeb palju raamatuid, telekas aga on rohkem laste pärusmaa. Kuid muusikat kuulatakse nende majas igat sorti – poppi, rokki, kodu- ja välismaist. Ehkki kodu nappidesse läbikäidavatesse tubadesse tundlikum pärisklaver ei mahu, on akna all leidnud endale koha digiklaver. Ning Tiina usub klassika ravivasse toimesse. Muusika peab puudutama hingekeeli. Tähtis ei ole, millal alustada, vaid teha seda südamega.

Pühad kohe kohal

Jõulupühad ei ole Kaldal kodusistumise aeg, seepärast on kaunistaminegi minimaalne – nipet-näpet tulesid ja mõni kuuseoksakene. “Kuusk võiks olla sellises kodus, kus ollakse pühade ajal ikka põhiliselt olemas,” sõnab naine, kellel koos lastega plaanis jõuda nii mandrile vanematele külla kui ka valgustada pimedat talveaega oma esinemistega.

Juba Tiina lapsepõlvest on kirik ja jõulud kuulunud kokku, nii mängib temagi organistist isa jälgedes käies jõululaupäeval orelit või klaverit mitmes pühakojas: Orissaares Püharistil, Karjas, Jaanis ja Pöidel. Ja laulab koos lastega.

Ühiseks olemiseks kogunevad suured ja väiksemad Sünterid Hindu külla Sassi õdede Laine ja Linda perede juurde. Lapsed näitavad ette kõik, mis aasta jooksul õpitud: laulud, tantsud, maadlusnipid, pillimängu. Ning jõuluvana, see kiirustav, kes kingikoti õuele jätab, käib loomulikult ka.

Täna loetuimad
Perekondlik (3)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (2)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (7)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Perekondlik (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kommentaarid
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (62)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (12)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (121)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (36)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (19)
Perekondlik (3)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud