[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 08. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Suvenädal

Roberta Laas – mina ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 09. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Roberta Laas on illustraator ja graafiline disainer. Ta ise arvab, et teda defineerib kõige paremini see, et tal on sünesteesia ehk mitmiktaju, mis tähendab paljusid asju, muuhulgas seda et numbrid, tähed või muusika on värvilised.

Roberta on muusikute laps ja üles kasvanud kontserdisaalides, kunst on olnud tal kogu elu kaasas. Pühendunult hakkas Roberta raamatute illustreerimise tegelema Brasiilias – koduigatsusvalu, oma juurte- ja Hiiumaa-igatsuse leevendamiseks.

Aastal 2015 kaotas Roberta oma džässimehest isa. Kaotusest jäänud tühimikku täitis ta kuulates samu plaate, mida oli kuulanud koos isaga. Isa mälestuseks tegi ta projekti „Hundred days of Jazz“, kus ta saja päeva jooksul kuulas ja joonistas neidsamu artiste. Ja viimane oli isa portree. Projekti käigus sündinud näitus saab varsti jätku Eesti muusikute portreede näol.

Roberta emapoolne suguvõsa on pärit Kassarist ja lapsest saati on ta kõik suved Kassaris veetnud. Kui ta praegu saare peal ringi käib, avastab ta, et peaaegu igas talus on mõni sugulane või mõni veel avastamata sugulane. „Ja kui Kassari kabeliaias ringi käin, siis vaatavad ka seal ainult sugulased vastu,“ kirjeldab ta sidemeid kodusaarega.

Roberta tunneb, et tal on side selle maaga, et siin käies räägib temaga kogu taimestik ja isegi õhk. Pärast aastaid Brasiilias on ta väga selgelt aru saanud, kui harv see on, et keegi üldse sellise koha võib leida. Peale Brasiiliat on ta elanud ka Saksamaal, Itaalias ja Tallinnas, aga Kassari on koht, kus ka tema brasiillasest mees esimest korda tundis, et siin võiks juured alla ajada.

Mis on väljaspool Eestit sinu lemmiklinn, -koht või -riik? Ja mis on selle võlud?

Absoluutselt Skandinaavia. See kõlab nii nürilt, ma olen käinud igal pool eksootikas, aga kui ma peaksin valima ühe koha, kus veel elada peale Kassari, siis ma valiks Gullholmeni. See on üks fantastiline väike saar Lääne-Rootsis.

Milline teine koht peale Hiiumaa on sul Eestis koduks, kas siis päriselt või vaimselt?

Tallinna vanalinn. See võib-olla pole enam sellel kujul säilinud, mis ta minu ajal oli. Seal olen üles kasvanud. Kõik need ühised käigud ning hoovid ja nii edasi, tänaseks see on võib-olla midagi muud.

Hiiumaal, nii väike kui see ka pole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui ka isegi ilma poolest. On sul peale oma koha ka teisi lemmikuid siin?

See oleks väga reeturlik kui ma ütleks, et oleks. Tegelikult ei ole. Kassari on nii fantastiline, ma võin öelda, et mulle meeldib käia ka Tagukülas vahepeal.

Kas leiad siin veel midagi uut, käid ringi uusi kohti avastamas?

Käin ikka. Hiiumaa võlu ongi see, et ta on täiesti avastamata saar, mida ei olegi võimalik ühe jutiga ära avastada. See on fantastiline minu meelest, et ta ei ole nagu Saaremaa, et iga kadaka taga jälle mingisugune kommerts võtab su vastu. Siin on nii palju fantastilisi kohti, Kalana kant näiteks, aga ma ei saa reeta Kassarit. Ma käin vahetevahel ikka ringi ka.

Kui sa parasjagu tööd ei tee, millega sisustad siin oma aega?

Ma käin metsas, ma kuulan muusikat ning tegelen täiesti süstemaatiliselt ja teadlikult tolmu vahtimisega. Ma lihtsalt teadlikult puhkan. Mul ei ole mingisugust töökompulsiooni. Kui ma tööd ei tee, siis ma katsungi keskenduda sellele, et ma ei sisusta oma päeva või oma meelt. Ma lihtsalt vaatan. Igal hommikul me ärkame üles ja vaatame ringi, et issand, kas me tõesti elame sellises kohas. Siin ümber on nii palju loodust, mida vaadata. Loomulikult ma loen raamatuid, käin korjel ka, korjan teesid, marju jne.

Kuhu viiksid oma mandri või välismaa külalised, mida nad ilmtingimata peaksid siin nägema?

Ma absoluutselt viiksin nad selle Eiffeli torni mikrokosmosesse, psühhedeelsesse karusellimaailma. Samuti Kaibaldi kõrbe, väga kihvt leid keset metsa. Siis viiksin ma nad marjule, mustikale ja Kassari sadamasse. See on hea salakoht, kus passida, kuulata luikesid. Üks hingekoht on mul veel – Kassari tuulik. Vanasti sai seal sees istumas käia, see on väga lahe koht.

Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmisest sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavaliku mitte üleliigne avarus. Kuidas ja kas need sind mõjutavad ning kuidas oled nendega kohanenud?

Tervitan südamest elektrikatkestusi – see on mu unistuste olukord! See on fantastiline! Tänapäeval on väga raske leida sellist olukorda, et sa oledki nagu maailma küüsis, olukorra ohver ja sa ei saa oma mugavusi kasutada. See tõstab inimlikkuse taset. Meil on rahvamajas ka elekter talvel tihtipeale ära olnud ja see on täiesti hämmastav: kütame aga kaminat, teeme päris tule, saab teha toitu kui on tarvis, see on täiesti eraldi elamus. Ma väga tervitan kõiki neid äikesetorme, sellepärast, et sellist kogemust linnas enam ei saa.

Praamiliiklusega samamoodi, ma arvan, et see ületulemise akt, et sa tuled mandrilt saarele; sel on oma konnotatsioon. Sa nagu lõikadki ennast sellest argielust ära, sa ei saa seda mandrimuret siia kaasa tuua. Mina ei saa selle üle viriseda. Need inimesed, kellel ongi jube tihedasti vaja linnas olla ja keda see kõik häirib, see on võib-olla teine kontingent, teine elustiil.

Kas peale nende sind veel miski tõsiselt segab?

Võib-olla suuremates kohtades tuleb ette – siin Kassaris ma ei ole tähele pannud – pühendunud naabrimaterdamist, mis on täiesti põhjendamatu ja võiks ära jääda. Bussiliiklus võiks tegelikult olla natuke parem ka. Kassarist ei pääse sellel hetkel kui soovid Kärdlasse, peab planeerima, millal Käina saad ja sealt edasi. Ma olen linnas elanud ilma autota ja väga pühendunult tahtnud vältida seda kadalippu, aga nüüd ma teen autojuhilube. Sellepärast, et siin on raske ilma autota.

Kui saaks vabalt valida, siis mida a) tooksid Hiiumaale juurde, mida meil pole, b) millest tahaksid lahti saada, mis meil on?

Ma tahaks luua Hiiumaale ühtse näo, sest Hiiumaal on oma nägu, aga see on kusagil kadunud ja inimesed püüavad seda luua hästi hektiliselt. Seda tehakse üsna laialivalguvalt praegu ja paistab, et õige Hiiumaa väärtus on Hiiumaa turunduses välja toomata. Aga sellel on ka teine külg: kui Hiiumaad üle turustada, saab temast Saaremaa.

Kuidas sinu kultuurinälg siin toitu saab?

Suveperioodil väga hästi, ei jõua läbi käia neid asju. Talveperioodil on ka vaikselt toimetusi, aga siis saab käia linnas kultuurinälga kustutamas. Minu jaoks see ongi palju parem tasakaal: mu elubaas on siin, ma olen keset loodust selles suvevaheajaelus. See on elu põhiosa. Ja väiksem osa on see, et kui mul tekkib vajadus millegi järgi, siis ma lähen linna. Niipidi ja mitte tagurpidi. Selleks seda praami- ja lennuühendust jagub, et ma saan käia reede õhtul ERSO kontserdil või Jazzkaarel või teatris ja siis jälle siia tagasi tulla. Ja kui ootan piisavalt kaua, siis tuleb siia kätte ka mõni asi.

Kas hiidlane on teistmoodi kui mandriinimene? Milline ta on?

Absoluutselt on teistmoodi. Ma saan jälle rääkida ainult Kassari eest, aga see kogukond on nii hämmastavalt tugev ning teineteist toetav ja hoidev. Minu kogemust mööda. Kui me siia tulime – kohe esimesest hetkest peale, meie kolimise päeval – tõi üks hea sugulane meile kastitäie oma aia saadusi trepi peale, et meile tere öelda. Ja natuke hiljem, kui läks külmaks ja meil kõigil varbad külmetasid, kinkis kohalik käsitööklubi meile kõigile villased sokid. Ühtehoidmist ja kogukonda ei ole enam naljalt leida. Mandril seda ei ole.

Inimesi on tohutult palju, aga kui kukud oma ratta pealt maha ja jooksed tee ääres verd, siis kõik sõidavad mööda. Sellist teineteise hoidmist ei ole. Ma tean, et väga paljud tulevad siia ja otsivadki privaatsust ega taha osaleda kogukonna elus. Minu jaoks aga on see üks tohutuid väärtusi, mis siin on. Ma ei pelga kõmu või seda, et privaatsust pole. Siin ongi mõnes mõttes üks suur perekond. Kõik hoolivad kõigist. Kellel ei ole autot, seda saab poodi viia, kes käib linnas, saab teistele tuua midagi, mis tarvis – see on suurepärane. Ja veel üks Hiiumaa fenomen, mille peab ära mainima. Sa võid pidžaamaväel kellegi kööki vajuda, minna otse läbi metsa järgmisesse tallu. Elu on elu. Elu pole see, mis sul parajasti seljas on või millise autoga sa saabud ja kogu see tavaar, mis sinuga kaasas käib. Siin sa oled inimene, su inimlik väärtus on kõrgemal kohal kui kõik see väline. Ja see on väga suur erinevus.

Kuidas sind siin omaks on võetud?

Fantastiliselt, väga-väga hästi. Me oleks võinud minna metsa elama, aga me tulime siia rahvamajja ja see oli kõige parem otsus üldse. Me sattusime selle kõige keskmesse, siin käivad kõik inimesed, ma olen saanud neid tundma õppida ja kõik me oleme saanud omavahel panustada üksteise hüvanguks. Ma tunnen, et mul on siin perekond. Viimasel ajal kui ma lähen linna, ei olegi seal nagu väga palju teha. Pere on siin, ja ma ei pea silmas vaid enda peret, vaid seda kogukonda, kes siin on. Nii et mind on väga-väga hästi omaks võetud.

Mis on need head asjad siin, mis siia tõmbavad?

Ma räägin selles vaates, et olin viimased kaheksa aastat Brasiilias. Mind tõmbas siia puhas õhk, puhas loodus, puhas toit, vabadus – ma saan otse voodist minna maasikaid korjama, omas rütmis ringi tuterdada, kusagil metsas passida. Ja väga oluline on, et laste kasvatamiseks on siin ideaalne paik. Meie ajal veel sai linnas üksi väljas käia, aga tänapäeval ma ei julge oma viieaastast üksi mänguväljakule lasta. Isegi kui see on maja ees. Siin ma saan teha hommikul ukse lahti ning ta läheb ja ütleb „Tsau!“. Ta läheb läbi küla kellegi juurde mängima ja tuleb tagasi. See turvalisus siin… Tõesti ei ole vaja uksi lukustada ja sa saad aru, et inimene pole kodus sellest, et ta on jätnud võtmed väljapoole ette. See on nii harv maailmas, et me ise ei adugi seda. See on täiesti erakordne, selliseid kohti ei ole enam olemas.

Mida Hiiumaa (või riik või EL või kestahes) peaks tegema, et elu siin püsiks vähemalt nii hea kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Toetama väikeettevõtlust, kunstnikke… Võib-olla looma neile paremad tingimused oma töö tegemiseks. Selle saare miinuskülg võib-olla ongi, et mõne asja jaoks ei ole aasta ringi turgu – suvel käiakse ja talvel ei ole kedagi. Kuidagi peaks julgustama kohalikku kultuurielu. See väärtus on tegelikult olemas, aga see on välja toomata või hõlbustamata. Ma ei tea ühtegi Eesti saart, kus oleks nii palju kunstnikke koos.

On sul mõni luguvõi anekdoot, mis sinu jaoks iseloomustab Hiiumaad või hiidlasi?

Emmaste kandis oli üks kergema meelega mees elanud. Ja kuna siin autosid ja koduuksi ei lukustata, oli see mees läinud kellegi hoovi ja pannud ühe auto tuuri. Võti oli ees, istus autosse ja sõitis sellega Käinasse. Käinas politseinik vaatab, et see Emmaste mees on sel kellaajal Käinas – see ei ole küll õige värk, et tema sel kellaajal küll Käinas ei käi. Politseinik helistas kohe auto omanikule ja küsis, kus sa oled. Mees vastas, et ta on oma elutoas. Aga su auto on Käinas, teatas politseinik. Ja mees, kes oli auto tuuri pannud, võeti ruttu rajalt maha. Lihtsalt politsei nägi, et vale auto on vales kohas valel kellaajal. See lugu iseloomustab mu meelest väga hästi Hiiumaad.

Harri Rinne

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama (1)
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud