[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Suvenädal

Endrik Üksvärav – mina ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 02. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Endrik Üksvärav on dirigent ja laulja ning Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht. Tema asutatud on Eesti kõrgetasemeline kammerkoor Collegium Musicale, kuid lisaks muusikale meeldivad talle männid, meri ja mustikad. Kõik see on Hiiumaal olemas.

Endriku juhtimisel on koor kolmel korral pälvinud aasta koori tiitli (2011, 2014 ja 2017) ning võitnud Helsingis toimunud rahvusvahelise Euroraadio konkursi Let the People Sing. Spordis võib seda võrrelda kuldmedaliga olümpiamängudelt.
Endrik tegutseb lisaks Eestile ühtlasi mujal Euroopas, eriti just Hollandis. Eelmisel aastal tunnustas Hollandi kuningas Endrikut silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest ordeniga.

Elu kõige suurema publiku ja koori ees seisis Endrik tänavu juulis, kui tegi debüüdi laulupeodirigendina.

Hiiumaaga seovad Endrikut tema emapoolsed juured – Endriku vanaisa August Rõmmel on pärit Hiiumaalt. Endrik ise on juba neljandat aastat täiesti ametlikult Reigi küla elanik.

Samuti on Hiiumaalt pärit Endriku abikaasa Kristel Üksvärav – tema juured viivad Pühalepa kiriku juurde Kerema külla.

Alustame kaugelt. Väljaspool Eestit, mis on Su lemmiklinn või -koht või -riik? Ja mis on selle võlud?

Olen päris palju reisinud ja neid kohti, mis meeldivad või mind kõnetavad, on samuti mitmeid. Suurlinnadest Tokyo ja New York, Rooma, Pariis, Lissabon. Hollandis näiteks Amsterdam ja Utrecht. Igaühel neist on oma võlu, mis tihti seotud ka hetkeemotsioonidega.

Samas ise reisisihtkohta valides ei ole suurlinnamelu üldreeglina mu esimene eelistus. Kõige toredamad on olnud reisid koos perega või kooriga, vältides kiirteid ja sattudes kohtadesse, mida esmapilgul võib-olla eelistada ei oskakski.

Milline teine koht peale Hiiumaa on koduks, päriselt või vaimselt, Eestis? Miks just see?

Kuna lapsed käivad koolis ja abikaasa töötab Tallinnas, on lisaks Hiiumaale meie kodu ka Tallinn.

Vanemad elavad mul Lihulas ja abikaasa ema Haapsalus, nii et kodud on ka seal. Hollandis käin erinevaid projekte laulmas ja dirigeerimas, kuid otseselt oma kodu mul seal hetkel ei ole. Samuti mujal Euroopas.

Aga kui mõelda, et kuhu ma esimesel võimalusel „põgeneksin“ või „peitu poeksin“, siis ikka Hiiumaale!

Hiiumaal, nii väike kui see ka pole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui isegi ilma poolest. On Sul peale oma koha siin ka teisi lemmikuid?

Mulle meeldivad männid. Meri. Mustikad. Ja kõik need kolm m-tähega nimetust on Hiiumaal olemas. Mulle meeldib vaikus. Kui astud uksest õue ja ehmud, sest ümberringi on kõrvulukustav vaikus.

Ja ka vastupidi – astud varahommikul õue ja oleks nagu sattunud kusagile laadale – ümberringi selline sädistamine… Kuulad ja imestad. Kusjuures sul ei lasta midagi vahele öelda. Keegi isegi ei oota, et sa midagi ütled. Sädistamine käib lihtsalt sellise hooga, vahetpidamata.

Leiad siin veel ka midagi uut? Käid ringi uusi kohti avastamas?

Aus vastus on, et eraldi avastamas ja uusi kohti otsimas ei käi. Kui sattun kusagile, kus olnud ei ole, siis on loomulikult tore. Või kui keegi midagi soovitab, siis ikka lähen ja vaatan üle.

Kui Sa parasjagu tööd ei tee, millega sisustad siin oma aega?

Hiiumaal tegelen oma põhitööga üsna vähe. Siin saan tegeleda ettevalmistusega, kuid proovides, mida juhatan või kus ise lauljana osalen, pean füüsiliselt kohal olema ja need toimuvad peamiselt mandril (Tallinnas) või Eestist väljaspool. Tööd ma siin aga teen – trimmerdan ja niidan, ehitan, parandan, võtan võsa maha, värvin, teen puid ja kütan ahju jne. Nende tööde loetelu, mida teha tuleb, on nagu Nukitsamehe filmis – kui midagi tehtud saad, siis tuleb kohe topelt juurde.

Kuhu viiksid oma mandri või välismaa külalised? Mida nad siin ilmtingimata nägema peaksid?

Kui inimene tuleb esimest korda Hiiumaale, siis on tunne, et tuleb ikka saarele ring peale teha: Pühalepa kirik ja Suuremõisa loss, Kärdla, Ristimägi, Tahkuna, Reigi, Kõpu, Ristna, Sõru, Orjaku, Kassari… Kindlasti tasub Hiiumaale tulla erinevatele sündmustele-festivalidele-kontsertidele. Samas sõbrad ja tuttavad naudivad seda, kui saavad ilma suurema programmita lihtsalt olla. Ega me ise ka väga oma õue pealt ära kipu.

Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmiselt sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavalikute mitte üleliigne avarus. Kuidas või kas need Sind mõjutavad ja kuidas oled nendega kohanenud?

Praamiliikluse puhul tekitab eriti just talvine graafik minus päris suurt arusaamatust. Väljumiste vahed on suured ehk siis liiklus hõre ja ka kellaajad ei sobitu minu võimalike liikumistega. Suvel õnneks on olukord parem. Ootasime uusi praame pikisilmi ja teatud mõttes on olukord nendega ka paremaks läinud. Üldiselt oleme ikka ka üldjärjekorras peale saanud.

Elektrikatkestused kuuluvad minu jaoks saareelu juurde. Kui olen siit ära, näiteks Hollandis, siis on päris muhe saada sõnumit, et oleme teadlikud, et Reigis on elekter ära ja siis, et meie andmetel on elektriühendus taastatud. Siin kohapeal see muidugi sel hetkel nii muhe ei ole. Kuid kuna meil on puupliit ja maakelder, siis need lihtsustavad sellistes olukordades hakkamasaamist.
Poodide kaubavalik… Mulle meeldivad väiksemad poed palju rohkem kui suured kaubanduskeskused. Hiiumaal meeldib mulle see, et siin käib jätkuvalt poebuss. Meile tuleb see sisuliselt maja ette bussipeatusesse. Väga paljud lapsed ei tea tänapäeval üldse, mida poebuss tähendab, olen rõõmus, et meie poistel selline võimalus olemas on.

Poodidest on Isabella mööbliäri kindlasti üks meie pere lemmikpoode. Samuti Kala ja Võrk. Selverist ja Coopist rääkimata. Ja mis peamine – meil on maailma kõige paremad naabrid ja nende mahepõllunduse vilju naudime suure rõõmuga meiegi. Tõeline luksus!

Kui saaksid vabalt valida, siis mida a) tooksid Hiiumaale juurde, mida meil pole ja b) millest tahaksid lahti saada, mis meil on?

Ma hoopis vastaksin sellele küsimusele sellega, mida ma Hiiumaale EI tooks – need on suured spaahotellid. Saan turismi seisukohast nende rajamisest küll aru, kuid Hiiumaal võiks säilida just selline kämpingute, turismitalude ja metsamajade nägu. Puhas loodus ja puhas toit on need märksõnad, mis paljusid inimesi maailma eri paigust kõnetavad. Pigem liiguksin Hiiumaa puhul edasi just sellise looduslähedase suunaga, pakkudes suurlinnade inimrohkuses elavatele inimestele võimalust nautida siin eraldumist ja kontakti loodusega. Astuda hommikul paljajalu õue, lõket teha, metsas marju korjata või kohalike kalameestega merel käia. Mu Hollandi sõbrad ei suuda ära imestada, et milline mets siin on!

Kuidas Su kultuurinälg siin toitu saab?

Hiiumaal toimub palju erinevaid sündmusi, kontserte ja festivale. Selleks, et kultuurinälga ei tekiks, oleme ka omalt poolt juba kaheksa aastat väikest panust andmas – korraldame igal aastal augustis Pühalepa muusikafestivali. Tegemist on festivaliga, mille fookuses on vanamuusika ja kaasaeg, sealhulgas Erkki-Sven Tüüri looming. Tänavune festival on eriline – seekord tähistame sellega Erkki-Sven Tüüri 60. juubeliaastat ja kõikidel kontsertidel kõlab tema muusika.
Kas hiidlane on teistmoodi kui mandriinimene? Milline ta on?

Oma Hiiumaa vanaisast mäletan seda, et sõime koos muudkui kala ja tema tegi nalja. Hiidlane on kindlasti karastunum kui nii mõnigi mandriinimene – meri ja loodusjõud on need, mis neid vorminud on. Ütleksin, et sitke tüüp. Päris avasüli hiidlane võõrale vastu ka ei torma, on esiti ikka selline kahtlustav.

Kuidas Sind omaks on võetud?

No ega keegi mulle seda otse ütlema ei tule, et kas olen omaks võetud või mitte. Arvan, et olen. Samas võib keegi nüüd sellepeale naeru kihistada, et näe, kus nüüd arvab endast. Pigem on siinkohal hea öelda, et ma olen alati abi saanud, kui seda vaja on olnud. Eriti tänulik olen ma meie naabritele – Antsule, Enele ja Allanile – nende kohta võin küll öelda, et oleme omad. Ilma nendeta ei kujutaks elu siin ettegi! Kord olime perega enne jõule siia tulemas ja eelnevalt olin nendega sellest rääkinud. Kohale jõudes oli meil tuba soojaks köetud ja köögilaual ootas ahjusoe kook.

Mis on need head asjad siin, mis siia tõmbavad?

Mind tõmbavad siia minu juured. Olen juhuse läbi ka siinse elukoha mõttes jõudnud tagasi juurte juurde. Tõmbab see, et siin on koht, kus saame kogu perega olla. Tõmbab see, et siin on mets ja meri. Et siin on kõik väga lähedal – vähemalt minu jaoks, kes ma muidu pean tunde kulutama, et näiteks ühest Hollandi linnast teise tööle jõuda. Tõmbab see, et siin saavad lapsed osa nii-öelda päris elust, saavad aru, kuidas elus ja looduses asjad toimivad. Näiteks selleks, et toas soe oleks, tuleb kõigepealt puid teha, riita laduda ja siis ahju kütta. Või et vesi tuleb kaevust ja piima ei tehta poes, vaid see saadakse lehmalt. Meeldib, et siin käivad meil külalised, kes Hiiumaad avastama satuvad ja meeldib ka see, kui nad ennast minekule seavad.

Mida Hiiumaa või riik või EL või kes tahes peaks tegema, et elu siin püsiks vähemalt nii hea kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Igal juhul tuleb vaadata, et siin oleks aastaringi tagatud vajalikud ligipääsud ja infrastruktuur. Samuti koheldaks lapsi, noori peresid, tööealisi ja eakaid nii, et elu siin saaks jätkuda ja areneda. Peaks olema privileeg, elada saarel ja olla hiidlane. Ja sellega peaksid kaasnema privileegid – nii eraisiku tasandil kui näiteks ettevõtluses.

Milline lugu või anekdoot iseloomustab Hiiumaad või hiidlasi?

Hiidlase käest küsitakse, kuhu see tee viib? Hiidlane vastu, et ei vii kusagile. Kui sa ise seda mööda ei lähe, ei vii see sind kusagile.

Harri Rinne

Täna loetuimad
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Lühidalt
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Kommentaarid
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (50)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kesklinn saab suuremad liiklusmärgid (19)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (10)
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud