[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 30. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Suvenädal

Lylian Meister – mina ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 28. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Lylian Meister on tekstiilikunstnik. Kui hakkaksime siin loetlema kõiki tema saadud tunnustusi ja preemiaid, siis muule ruumi ei jätkukski. Muu hulgas on teda ja tema töid premeerinud Tallinna ülikool ja Tartu ülikool, Eesti tekstiilikunstnike liit ja Eesti sisearhitektide liit. Näitustest ja rahvusvahelistest tunnustustest ei hakka kirjutamagi.

Ka on Lylian Meister osalenud oma ala kunstiorganisatsioonide töös, muu hulgas olnud kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esimees, EKA disainiteaduskonna dekaan ja EKA prorektor. Lisaks kunstialasele haridusele on ta õppinud kultuuriteooriat ja maastikuehitust.

Tegu on niisiis väga aktiivse ja tööka naisega, tallinlannaga, kellel ühel hetkel sai pealinna hektilisest elurütmist kõrini. Ta tahtis maale kolida ja tulemus – praeguseks on ta Tori vana raudteejaama omanik. See sai ka hiidlaste õnneks, sest ühel hetkel sai Lylian aru, et olgu elu maal kui idülliline tahes, jaamahoone remont on pidev ja raha nõudev tegevus. Hiiumaal aga oli talle pakkuda kuupalgaline töökoht ja nii saime endale inimese, kellel polnud alguses mingit seost saarega. Hea, kui oli siin kunagi käinud, aga nüüd võib-olla saame juba rääkida armastusest Hiiu saare vastu.

Alustame kaugelt. Mis on sinu lemmiklinn, -koht või -riik väljaspool Eestit? Ja mis on selle võlud?

Lylian Meister: Kindlasti meeldib mulle London, seal ei ole kõik bulvarid nii otse kui Pariisis. Meeldib see, kuidas sinna ehitatakse nii, et vana on uue kõrval. Minu meelest London on huvitava arhitektuuriga ning sealne kultuurielu äärmiselt mitmekesine ja mitmekihiline. London nagu koosnekski erinevatest küladest – kuskil on rahu ja vaikus, kuskil on Soho möll, kuskil on Hiinalinn, kuskil on imelised pargid, kuskil High End – hästi demokraatlik ja tore linn. Ja kui ma sellest kõigest ära väsin, puhkan galeriides ja kunstimuuseumis, kus on minu tegelik kodu. Praegu puhkan parkides ka, aga noorena ma nii aiahuviline ei olnud, siis oli kunst mulle selline püha asi.

Milline teine koht peale Hiiumaa on Eestis su kodu, kas päriselt või vaimselt? Miks just see?

Minu kodu on Tori vana raudteejaam, kus rongid enam ei käi, alates detsembrist. Otsustasin endale osta metsa sisse väikese maja, millest mul jõud üle käib, aga lõpptulemus on siis see, et mul on kaks suurt, suhteliselt korrast ära maja ja kaks hektarit maad. Väga romantiline raudteejaam, mida ma vaikselt arendan ja jõudumööda kohendan. Seal on sõbrad ja kunstirahvas alati teretulnud.

Hiiumaal, nii väike kui see ka ei ole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui isegi ilma poolest. On sul peale oma koha siin ka teisi lemmikuid?

Mulle väga meeldib Kassari. Ma vahel isegi Suuremõisast töölt tulles – kui ma Käinas elan – keeran läbi Kassari. Käinasse saab ju mõlemalt poolt. Vahel lähen maha mererannas, eriti, kui on vaikne õhtu ja pole suuremat sebimist seal rannas, siis võin täitsa vette sulpsata või jalutada. Ma armastan käia seda kõrkjatevahelist matkarada Orjakus. Kassaris on kodusust ja mingit Eesti aja hubasust. Võib-olla selle tõttu, et seal on Aino Kallas ja kes kõik suvitanud, võib-olla see lihtsalt meenutab mulle, et seal on selline literatuurne taust. Siis on seal imeilus Kassari kabel. Ja see mastaap on mulle sobilik, ma pole nii palju avatud mere inimene. Ma tahaks, et kuskil ikka see väike turvatunne ka oleks.

Kas leiad siin veel midagi uut? Käid ringi kusagil uusi kohti avastamas?

Olen mitu korda käinud Tihu järvel – see ei ole selline tüüpiline Hiiumaa. Võib-olla minu jaoks, kes ma olen Tori ja Soomaa elanik, on seal midagi mõnusalt kodust. Veidi olen ka ringi sõitnud, aga võib-olla liiga vähe. Võiks ikka rohkem, aga suviti mind siin pole, ma ikka kibelen sinna koju, Torisse. Toris ma küll võtan selle aja, et soodes matkata.

Kui sa parasjagu tööd ei tee, millega sisustad siin oma aega?

Ma olen väga töine ja jäängi tihti pärast tööd veel kirjutuslaua äärde. Kuna ma nüüd olen aianduse juhtõpetaja, otsustasin teha magistritöö maaülikoolis. Ma teengi kogu aeg tööd ja mulle meeldib töötada. Ma olen selline õige eestlane. (naerab) Ja siis on veel kunst – mul oli eelmisel aastal kolm näitust ja siis võtsin osa Riia suurest tekstiilitriennaalist. Mul ei ole iseendaga igav, kui ma tööd teen, niimoodi toimetan.

Kuhu viiksid oma mandri või välismaa külalised? Mida nad siin ilmtingimata nägema peaksid?

Kindlasti peaksid nad alustama Suuremõisa lossist. Ma kogu aeg imestan, et ma sellises kohas töötan. On ju see ikkagi Eesti üks kõige ilusamaid maju, niivõrd suurejooneline ja väga hästi restaureeritud. See proua Stenbocki maja siin on väga unikaalne, tõesti suurepärane. Siis viiksin nad Sääre tirpi, aga sealne lageraie on selle koha imeliste hulgast minu jaoks veidi kustutanud. Aga siin on nii palju ilusaid kohti. Põhiline on, et kuskile välja minna. Kui sa sõidad Hiiumaal lihtsalt ringi ära, siis võib tunduda, et pole midagi näha, aga oluline on mingil hetkel teelt ära põigata, siis hakkab kohe imesid juhtuma. Aga kui sa ainult seda ringi teed, siis võib tunduda, et mõttetu saar. Tuletornid on ikka ka olulised ja siis mulle meeldib väga see Reigi Eiffel. Sinna ma viin kõik oma külalised ja ise ka müttan nendes labürintmajades. Kõik see seal on loomuliku ande ja loomingulisuse puhang. Väga, väga äge koht!

Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmiselt sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavalikute mitte üleliigne avarus. Kuidas ja kas need sind mõjutavad ja kuidas oled nendega kohanenud?

Mind pole need isiklikult üldse puudutanud.

Kas sind siin veel miski tõsiselt segab?

Ma elasin kaasa, kui näiteks see [talvine – toim] praamiliikluse hõrendamine toimus. Mind vihastas see, kuidas inimestega nii käitutakse. Sealt, kus seda tuge kõige rohkem vaja on, võetakse ära ja veel valelike argumentidega põhjendades. See on kõige vastikum, et inimestega ei arvestata. Kui sa minult küsid, siis minu jaoks on Hiiumaa täitsa ideaalne saar. Ma polnud küll selleks valmis, et siin elu nii hea on. Ma olen muidugi ka vähenõudlik, ma pole tulnud siia kuidagi laiama, et antagu nüüd poes seda ja teist. Siin on kõik head asjad tegelikult olemas. Puhas õhk, metsa võiks natuke vähem raiuda, aga samas on inimesed väga hoolivad, kogukonnatunne on kogu aeg olemas. Mulle meeldib väga see Hiiumaa Heaks kogukond. Küsitakse, kelle koer kusagil jalutab või on kadunud ja kõik asjad lahendatakse, muretsetakse üksteise pärast ja ei ole sellist anonüümsust.

Kui saaksid vabalt valida, siis mida a) tooksid Hiiumaale juurde, mida meil pole, b) millest tahaksid lahti saada, mis meil on?

Ma olen püüdnud – kas või korraldades Suuremõisa lossi aiandusõhtu loenguid – tuua külmal talveajal huvitavaid inimesi mandri pealt hiidlastele vahelduseks, teha asju natuke teistmoodi, et oleks põnev. Ma tahaks midagi vastu ka anda, kui ma siin olen. Me saime esinema Tartu ülikooli farmaatsiaprofessori ja tuntud loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste, Eva Luigase, kes on lihtsalt väga efektne daam, aianduse asjatundja ja pikaaegne ajakirja Aed peatoimetaja. Tema loengus meil oli 90 inimest, talvisel ajal. Kärdla pensionärid palkasid endale isegi bussijuhi, et kohale tulla. Siis me tegime bussiputkades aiastuudiote asja, mida me ilmselt hakkame kordama ka. Ikka tahaks mingeid  omapoolseid asju ka teha, kogukonnaga kontaktis olla.

Kuidas su kultuurinälg siin toitu saab?

Ma olen kogenud siin äärmiselt teistmoodi kultuurielamusi, tegelikult siin kogu aeg midagi juhtub ja ma enamasti muidugi ei jõua. Aga näiteks kas või siinsamas lossis, talveõhtul, tohutud kandelaabrid, kaksteist küünalt põlevad, must klaver, kaunis Moskva juuditar mängib maha klaverikontserdi – seitsmele kuulajale. See tundub mulle vahel uskumatu, krahvinnatunne täitsa süveneb. Ja muidugi see teie Margus Tabor, see hiidlaste teater, see juba nii laialevikuline. Ja mainiks ka Nelja Nurga galeriid, kus mu endised kursusekaaslased Kalli ja Valev Sein toimetavad. Seal näeb täitsa tippnäitusi ja samas on kaasatud ka Hiiumaa kunstnikud.

Kas hiidlane on teistmoodi kui mandri inimene? Milline ta on?

On küll. Palju ei räägita, aga hoitakse kokku ja kuulatakse ja tehakse neid asju ära. See mind üllatab. Samas mõned asjad lähevad natuke aeglasemalt kui mandri peal, sest seal liigub aeg teises tempos.

Kuidas sind siin on omaks võetud?

Näiliselt küll hästi. Ega ma ju tea, mida inimesed tegelikult mõtlevad. Kõik on ju siin väga vaiksed ja viisakad inimesed ometigi, töökad inimesed. Ma ei tea, kui palju neil üldse on aega kedagi kiruda või taga rääkida. Kõik on olnud õudselt lahked. See kollektiiv siin [Hiiumaa ameti-] koolis on ka väga toetav, nad on tulnud appi näitusi üles panema.

Mis on need head asjad, mis siia saarele tõmbavad?

Mis siin salata, eks mulle on tehtud ka pakkumisi jälle Tallinna tulla. Aktiivne inimene, sõpru palju ja aeg-ajalt mõni ots vabaneb, mida võiks teha. Need on isegi täitsa põnevad, aga ma ei taha linna tagasi. Ma ei ole eesmärgipärane analüütiline inimene üldse, ma olen ikka selline tundeinimene. Mind võib rajalt maha võtta igasuguste ilusate asjadega, koledatega ka, ma olen emotsionaalne. Need asjad on Hiiumaa loodus ja ikkagi Hiiumaa inimesed. Ma ei saa hiidlaste üle kurta. Ma võiks siia jääda igavesti, kui mul poleks seda Tori jaama ja kui ma seda jaama nii väga ei armastaks.

Mida Hiiumaa või riik või EL või kes iganes peaks tegema, et elu siin saarel püsiks vähemalt nii hea kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Riik saab regionaalpoliitiliselt olla oma näoga nõrgemate, väiksemate kogukondade poole. On muidugi asju, mille puhul mõned küsivad, et kas sellist kallist asja nii vähese hulga rahva pärast on mõtet pidada. Kui me oleme nii pragmaatilised, siis tõesti – maakohti polegi mõtet pidada. Kolime siis kõik ühte korrusmajasse kokku, see on kõige odavam, paneme ühtse kütte, aga mis elu see on?

Räägi mõni lugu või anekdoot, mis sinu jaoks iseloomustab Hiiumaad või hiidlasi?

Ükskord ma otsustasin jälle Tihu metsa jalutama minna ja sõitsin oma vana Volvoga kohale, aga alanud oli jahihooaeg ja enne metsa takistas teeservas läbisõitu jahiliin. Mehed tahtsid mind tagasi suunata, aga no kamanda siis minusugust naist, ei kuula ju, ennem surm. Muidugi sõitsin jahimeeste meelepahaks liinist mööda ja, ise trotsi täis, võimalikult kaugele metsaserva liiva sisse. Jahimehi ma ei armasta ja olen iga kell metsaelanike poolt. Kui järve äärest tagasi hakkasin sõitma, oli auto liiva sees kinni mis kinni ja tundus, et pean Tihu metsaonni elama jäämagi. Siis ilmusid kõik jahimehed ootamatult mind päästma ja autot lükkama, see oli neist väga õilis. Nali oli tegelikult selles, et esimene mees, kes autoni jõudis, arvas, et mõistlik oleks, kui proua enne sõitma hakkamist käsipiduri maha võtaks.

Küsis Harri Rinne

Täna loetuimad
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (7)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Lisandus üks nakatunu (7)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Valla elanikud saavad tasuta üle anda haljastusjäätmeid (2)
Ühe kindrali ja kindralstaabi elu Saaremaal. Sügis 1944 (3)
Pille Pürg „Kutse juubeliks!“ (3)
Laste vaktsineerimine Saaremaal väheneb (9)
Selver seljatas jälle Saaremaa (8)
Mõtteid ühe kohalolija peas
Raahel Ränk Hea Eeskuju finaalis
FC Kuressaaret ootavad ees üleminekumängud Maarduga
JUHTKIRI - Terve ühiskond on rikas kogukond (10)
Kiirmales juhib Rain Kilumets (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (7)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Lisandus üks nakatunu (7)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Kommentaarid
Ühe kindrali ja kindralstaabi elu Saaremaal. Sügis 1944 (3)
Laste vaktsineerimine Saaremaal väheneb (9)
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (7)
Lisandus üks nakatunu (7)
JUHTKIRI - Terve ühiskond on rikas kogukond (10)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri (5)
Selver seljatas jälle Saaremaa (8)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud