Autor:
Kärolyn KivistikReede, 07. juuni 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriXX tantsupeol osaleb Hiiumaalt vaid üks, aga see-eest suur pererühm – peotule tervituskontserdil mahtus see vaevu Suuremõisa lossi esisel muruplatsil tantsu lööma.Pühalepa pererühma tantsija Klaire Leigri sõnul tuli neil mõte oma rühm kokku panna, kui selgus, et esimest korda üldse on võimalus tantsupeole minna niisuguse koosseisuga.
“Varem pole tantsupeol niisugust koosseisu olnud ja meil tuli kohe mõte osaleda,” rääkis Klaire. “Lihtsalt registreerisime kõik koristajad-kokad, kes meil koolis olid, ja mõtlesime, et küll pärast asendame ja komplekteerime.”
Tantsuõpetaja Maigi Taelma oli neil omast käest võtta, sest ta annab Palade ja Suuremõisa koolis rütmikatunde.
Üks isa ka!
Klaire sõnul polnud pererühma komplekteerimine tegelikult keeruline. “Kaks pererühma liiget arvasid algul, et tulevad kaasa saatjatena, aga siis paljastasime neile tõe, et ka nemad tulevad ikkagi tantsima, sest pererühmale polegi saatjaid ette nähtud,” naljatles ta. Ka pererühma liikmed ise naersid olukorra üle ja lähevad juulis rõõmuga tantsupeole.
Kokku kuulub Pühalepa pererühma 24 tantsijat – 16 last ja kaheksa täiskasvanut. Kampa on õnnestunud meelitada ka üks isa. Küsimusele, kuidas see küll õnnestus, vastas ta naerdes – jõuga!
Õppis ka ise
“Tulin vaatama, mis nad siin teevad ja jäin ise ka tantsima,” sõnas Mõisakate ainuke meesliige Mait Paulus, kes naistest ja lastest koosnevas tantsutrupis väga hästi hakkama saab.
Pühalepa pererühma juhendaja Maigi Taelma sõnul oli Mõisakate õpetamine suur, aga tore väljakutse. “Õppisin ise nendega töötades hästi palju,” tõdes ta.
Enamik pererühma lapsi oli juba tema juures tantsinud, täiskasvanud aga alustasid sisuliselt nullist, kellelgi varasemaid kogemusi polnud.
Hoolimata erinevast tasemest ja vanuse erinevustest märkis Maigi, et Pühalepa tantsurühma juhendamine ei olnud keeruline, vaid hoopis tore ja huvitav: “Nii lühikese ajaga tuli hästi palju korraga õppida.”
Esimesed ristsed käes
Pühalepa pererühma liikmete jaoks oli oluline tantsida just oma kodukoha rahvariietes. Selleks puhuks hangiti juurde isegi mitu komplekti uusi rahvarõivaid. “Meil on üks lapsevanem, kes õmbles rahvariided, ja teine, kes heegeldas kõigile pitsid,” rääkis Klaire pererühma koostööst.
Teisipäeval peeti Suuremõisa lossi esisel laulu- ja tantsupeo tule tervituspidu. Mõisakad said seal ka esimesed ristsed, tantsides lõõskava päikese käes rahvariietes – see oli paras katsumus nii lastele kui ka täiskasvanutele. “Me ise arvasime, et ju see meid ka tantsupeonädalal ootab,” ütles Klaire.
Pererühmad esitavad tantsupeol vaid ühe tantsu. Kui esialgu võib see tunduda lihtne, sest enamik teisi rühmi peab selgeks õppima mitu tantsu, siis päris nii see siiski pole.
Naudivad tantsu
“Meie tants kestab kuus minutit ja nii pikk tants on paras väljakutse,” selgitas Klaire, et teiste rühmade tantsud on üldiselt märksa lühemad. Ka oli õppimine algul väga raske. “Kui selgeks saime, siis oli juba lahe ja nautisime tantsu,” ütles Klaire.
Kärolyn Kivistik