Viies ratas vankri all ehk Golfikäruga kõplamas

Autor: Anneli Tarkmeel
Reede, 10. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Golf on härrasmeeste mäng. Kui keegi ikka puttamisgriinil keskendub, on teised mängijad vait. Mnjaa, pingeline vaikus võib tõsta ka vererõhku. FOTO: Anneli Tarkmeel

Oletame, et jalutate linna lähedal looduses ja järsku kuulete põõsa tagant järgmist lauset: „Hei, Divot Diva, kas pall lendas bunkrisse?” Siis olete jõudnud Kuressaare golfiraja lähistele. Ütlen kohe, et see ei ole tavaline sõidukilugu. Jutt keerleb ümber kolmerattalise golfikäru, mida mul oli au aeg-ajalt sõidutada #kuuritooli golfivõistluse ajal.

Minu roll oli seekord vaid golfikäru lükkamine. Golfimaailmas võiks mind nimetada caddie’ks (isik, kes vastavalt reeglitele mängijat abistab ja kelle tegevuse hulka võib kuuluda mängu ajal mängija keppide kandmine või käsitsemine). Ise nimetasin end nn töövarjuks, sest neljaliikmelise võistlusgrupiga (flight) rajale minnes polnud ma varem golfiga üldse kokku puutunud. No kui minigolfiväljakutel toksimine välja arvata. Varjuks olemise eeldused olid suurepärased – mind rajale n-ö külla kutsunud mängija nimi oli samuti Anneli.

Aga jah, üldiselt tundsin ennast nagu viies ratas vankri all. Sain teada, et golfi terminoloogia on omaette keel ja selles maailmas orienteerumiseks tuleks lausa golfikooli minna. Pärast algõpetuse läbimist väljastatakse kursuslastele Green Card, mis võimaldab mängida kõikidel golfiväljakutel üle terve maailma.
Golfiväljak koosneb igal pool 18. rajast. Meenub, et

2. juuni oli väga palav suvepäev ja pärast üheksa raja läbimist oli möödunud kaks ja pool tundi ning minul oli võhm täiesti väljas. Asutasin ennast minekule. Võistlejatel oli aga veel pool maad minna.

Golf ei salli ülbust

Poolel võistlusdistantsil oli võimalus end turgutada näiteks õllega, pärast mida pidavat õige mängurütm kätte tulema. See viimane oli muidugi meie flight’i sisene nali, sest ka golfis kehtib ütlemine – pall on ümmargune. Golfirajal ei ole päevad vennad ja ülbust see mäng ei salli.

Kuigi võisteldakse omavahel, peab iga golfar võistlust ka iseendaga ja testib iga löögiga oma vaimu tugevust. Üks golfiväljaku reeglitest on see, et löögi ajal peab valitsema vaikus, rääkida võib äärmisel juhul sosinal. Keskendumine, rahulik hingamine, õige rütmi leidmine – see ei olegi nii lihtne, kui eemalt paistab. Mõningane rahulolematus oma mänguga näib olevat golfi sisse programmeeritud – sihi nii hästi kui suudad, ikka leiab golfipall rajalt selle ühe kuuse või jämedama oksa, mille vastu muidu nii lagedana näival rajal põrgata.

Ajalooline tagapõhi

Aga nüüd siis lõpuks golfikäru juurde. See kuulub golfi varustuse hulka ning võib olla nii mootoriga kui mittemotoriseeritud. Esimesena võttis motoriseeritud golfikäru kasutusele ameeriklane J. K. Wadley (puidu, raudtee ja õli ärimees), kes nägi 3-rattalist elektrikäru ühes toidupoes, mis aitas eakatel inimestel poodelda.

Esimene spetsiaalne elektriline golfikäru valmistati tellimustööna 1932. aastal, kuid laiemate masside tähelepanu see ei pälvinud. Võib öelda, et 1950ndatel sai nende sõidukite tehniline areng hoo sisse. Valmis bensiinijõul töötav golfikäru ning tänapäeval võib kohata ka päikeseenergial tuginevat golfikäru süsteemi.

Meie võistlusel olid rajal kondiaurul töötavad golfikärud. Sinna mahtus ära kõik vajalik, mida üks golfar rajal vajab. Näiteks golfimängus asendamatud kepid ja sel päeval (oli erakordselt kuum) üliolulised veepudelid.

Golfist võib saada hobi terveks eluks. Värske õhk, mõtestatud tegevus, pikad kõndimised, huvitavad kaaslased – miks mitte!? Kas golfi mängimine on kallis? Nii ja naa. Puht matemaatiliselt võib golfi alla panna tuhandeid eurosid, aga füüsilise ja vaimse kasuteguri arvutamisel jään siinkohal jänni. Selle arvutab välja igaüks ise. Fakt on see, et golfipalli jõudmine sihtpunkti ei sõltu rahakoti paksusest.

Iga tegevusala ümber on alati ruumi ka slängile ja nii võib ühel päeval kõrvu jääda ka muretult nädalavahetusele vastu mineva kolleegi hüüatus: „Lähen homme golfirajale kõplama!” See ei tähenda peedipõldu, vaid ikka golfikepiga pallide tabamisel filigraanselt pügatud golfimurust tükkide (divot) välja löömist.