Ja tõepoolest – üle riigi ei ole teist sellist meistrit, kui Sepa Vassa ( nii teda rahvasuus kutsuti), kes on valmistanud üle 500 kandle.  Tema tehtud pille võib kohata peale Eesti ja Saaremaa ka mitmes välisriigis nagu Kanada, Rootsi ja mujal. Vassa tegi prooviks ka ühe lõõtspilli, mandoliini ja kitarri kuid jäi siiski truuks kannelde meisterdamisele. 

Samas oli Vassa  väga nõutud pilli- ja laulumees nii pulmades, sünnipäevadel kui kohaliku kultuurimaja pidudel. Peale kandle mängis ta veel lõõtsa ning oli väga omanäoline laulumees. Tuli ette olukordi, kus pruutpaar oli sunnitud plaanitavat pulmapidu edasi lükkama, sest Vassa oli juba sel kuupäeval lubanud mujal mängida.

Vassili Sepp sündis 14. jaanuaril 1916. aastal Saaremaal, Pärsama vallas  Tõre külas Tätsi talus August ja Vassilissa Sepa esimese pojana. Peres armastati muusikat väga. Emalt õppis väike Vassa oma esimesed laulud, huvi pillimängu vastu leidis aga poeg isa juhatusel.

Vassa oli 8-aastane, kui isa talle esimese kandle tegi. Paar aastat hiljem meisterdas poiss isa õpetuse järgi juba ise omale pilli. 12- aastaselt tuli poisil  juba ka esimest korda pulmas pillimeheks olla.

Alghariduse sai Vassa Koikla algkoolis ja seejärel õppis ta 2 aastat Pärsama kihelkonnakoolis, kus sai ka pisut muusikaharidust.  Samal ajal hakkas ta kannelt mängima  Tagaverel tegutsenud keelpilliorkestris, mida juhatas naabrimees Aleksei Põld, kellest sai isa kõrval noorele pillimehele suur eeskuju ja õpetaja.

Peale sõjaväeteenistust,  töötas Vassa kodutalus kuni ta 1941.aastal mobiliseeriti vene sõjaväkke . Kui saksa väed Saaremaale tungisid, sattus Vassili vanglasse – õnneks sealt pääses  kahe nädala pärast. Seejärel töötas ta abitollimehena Randkülas asunud saksa piirivalvepunktis. Siin kohtas Vassa oma tulevast abikaasat Melaniet. Mõnda aega elati naise kodus Randküla Köötsal. 1951. aastal kolis pere Orissaarde, kuhu ühisel jõul ehitati oma uus kodu. Olgu siinkohal öeldud, et 1956. aastal alustatud Orissaare kultuurimaja ehitusel töötas Vassili Sepp brigadirina.

Vassa õpetas pilli mängima nii abikaasa kui lapsed (neil oli 2 poega ja tütar) – selle tulemusel sündis Seppade pereorkester, mis saavutas suure populaarsuse nii kodukandis kui ka üle riigi.

Hiljem, kui Vassa töötas katlakütjana Orissaare Eriinternaatkoolis, õpetas ta kandlemängu ka sama kool õpilastele. Ta mängis oma elu jooksul mitme rahvapilliansambli koosseisus, kuid oli eelkõige tuntud soolopillimehena – eriti populaarne oli tema leiutatud  muusikaline „kombain”, kus töös olid nii käed, suu kui jalad. Ta on rahvapillimehena teeninud kõrget tunnustust nii vabariigis, kui ka väljaspool. Vassili Sepp suri 6. detsembril 2001 Orissaares.

Õnneks on temast säilinud hulgaliselt nii kirjutisi kui salvestusi. Mitmed üliõpilased (O. Aardam, V. Rüütelmaa, A. Böning, A. Sünter, Õ. Pärtel) on Vassili Sepa võtnud oma diplomi- või uurimistöö teemaks.