Kelpmani teoseid on eksponeeritud Kuressaare Raegaleriis aastatel 1997 ja 1998 „ Kunstisuve“ näituste raames. Seekordne pastellide väljapanek on tema esimene personaalnäitus Saaremaal. Ta on olnud ka suvesaarlane ning 2013. aastal sai ta peapreemia „Kuressaare 450“ kunstiteoste võistluselt maaliga „Suursild“.

Kelpman on sündinud 1960. aastal Tartus ning varasest lapsepõlvest kuni tänaseni on elukohaks Tallinn. 1979. aastal lõpetas ta Tallinna 15. keskkooli. Kuni 1987. aastani, mil süvenes huvi maalimise vastu, töötas ta Tallinnas reklaamikunstnikuna. Nüüd juba üle kolmekümne aasta on ta vabakutseline kunstnik.

Kunsti alal on Kelpman iseõppinu, kelle looming äratas tähelepanu esimestel noortenäitustel Tartus 1981. aastal, edaspidi osales ta juba vabariiklikel kunstinäitustel. 1984. aastal omistati Kelpmanile Kunstnike Liidu noortekoondise maalisektsiooni aastapreemia ning 1986. aastal sai ta koos Epp-Maria Kokamäega Baltikumi noorte kunstnike triennaali peapreemia.

1991. aasta "Vikerkaares" lausub Ants Juske prohvetlikult : „Kelpman jõudis 1960. aasta ümber sündinud seltskonnast esimesena pärale. Ta ei raisanud aega kunstiinstituudis, mille lõpetamise järel pidid tema eakaaslased kunstnikud veel paar aastat pingutama, et ametlikus kunstipildis kinnistuda .... nii võib kunagi autodidaktist naivistist klassikki saada !"

Kelpmani edulugu jätkus 1986. aastal isiknäitusega Tallinna Kunstihoone Galeriis ning samal aastal võeti ta ka vastu Eesti Kunstnike Liitu.

Tänaseks on tal olnud üle 40 isiknäituse nii Eestis kui mitmel pool mujal Euroopas ning kümmekond grupinäitust. Kelpmani töid on omandanud paljud eesti kunstimuuseumid ning tema töid on näha avalikus ruumis.

Kuressaare kultuurikeskuse näituse pastellid on valminud aastatel 1988- 2019, seega on tegemist omamoodi valiknäitusega tema pastelliloomingust. Kelpmani loomingut iseloomustavad erinevad värvilaigud, jooned ning faktuursed pinnatöötlused. Minimalismi otsingutega on Kelpman tegelenud viimased paarkümmend aastat.

Pastellmaale peab Kelpman oma kunstitegevuse kõrvalalaks, nö suure maali eeltööks, mida ta eriti eksponeerinud ei ole. „Kunstivahendeid oli nõukaajal võrdlemisi raske leida ja tuli joonistada nendega, mis parasjagu kätte said. Esimesed pastellid valmisid 1997. aastal kriidipastellidega, hiljem juba õnnestus saada õlipastelle Leningradist, Soomest ja Rootsist,” meenutab Kelpman.

Näitus on avatud Kuressaare kultuurikeskuse saalis kuni 7. juulini.